Valitsus on esitanud 2025. aasta föderaaleelarve ja 2024. aasta lisaeelarve eelnõu. Selle kohaselt peaks käesoleva aasta uus võlakoormus suurenema 11,3 miljardi euro võrra, ulatudes kokku 50,3 miljardi euroni. 2025. aastaks plaanib valitsus netolaenu võtmist 43,8 miljardi euro ulatuses. Need plaanid pärinevad rahandusministeeriumi valitsuseelnõudest ja need peaks kinnitatama kolmapäeval kabinetis.

Vaatamata plaanitud suuremale uuele võlakoormusele rõhutab föderaalvalitsus, et võlapidurit tuleb järgida nii 2024. aastal kui ka 2025. aastal ning järgnevatel finantsplaneerimisperioodidel kuni 2028. aastani. Seda võimaldab nõrk majanduskasv, mis võimaldab suuremat laenukoormust.

Käesoleva aasta kulumaht tõuseb 488,9 miljardi euroni, 12,1 miljardi euro võrra rohkem kui algselt plaanitud. Suur osa lisavahenditest läheb kliima- ja muutuste fondi, mis muu hulgas rahastab rohelise energia toetusi. Lisaks kompenseeritakse suuremat vajadust kodanikupalga järele ja väiksemaid maksutulusid halva majandusolukorra tõttu.

Eelarve 2025 läbirääkimised koalitsioonis olid pikad ja vastuolulised. Kuigi põhimõtteline kokkulepe saavutati juuli alguses, kestavad arutelud täpse kujunduse üle endiselt. Rohelistel, SPD-l ja FDP-l on erinevad prioriteedid ja nõudmised, mis vajavad veel selgitamist.

Roheliste peamine rahandusspetsialist Sven-Christian Kindler kritiseeris kavandatud kärpeid arengukoostöös ja humanitaarabis.

Pärast seda, kui kabinet on eelnõu heaks kiitnud, läheb eelarve eelnõu Bundestagi. Viimane peaks selle vahetult enne aasta lõppu heaks kiitma. Seniks tuleb veel leida kaheksa miljardit eurot, mis hetkel plaanides puudu on. Kui see ei õnnestu, võivad olla vajalikud uued läbirääkimised.

Parlamentaarsete arutelude tulemusi tuleb veel oodata, sest koalitsioonipartnerite vahel on endiselt märkimisväärseid erimeelsusi. Eelarvekava edukus sõltub valitsuse võimest need erimeelsused ületada ja saavutada konsensuslik kompromiss.