Aktsiaindeks: S&P 500 aktsiad

Üldine teave

USA Top 500. S&P 500 (Standard & Poor’s 500, SPX) koosneb 500 suurimast USA ettevõttest turukapitalisatsiooni alusel. Indeks on üks kolmest peamisest USA indeksist ning annab laia hajutatuse tõttu hea näitaja, kuidas ettevõtted ja majandus USA-s toimivad.

Rahvusvahelise tuntuse tõttu vaatavad iga päev paljud inimesed üle kogu maailma S&P 500 arengut, sest USA aktsiad annavad sageli tugevaid impulsse, mis mõjutavad aktsiate liikumist teistes riikides.

Indeksi arvutamine

Erinevalt Dow Jonesist või DAXist on S&P 500 arvestatud aktsiaindeksina, mistõttu sellesse ei kuulu dividendimaksed. Samuti ei mõjuta aktsiate split'imine indeksi käekäiku moonutavalt. Arvutamine toimub niinimetatud väärtusindeksi valemiga. Sellesse arvutusse on kaasatud iga üksiku aktsia areng. Siiski on suurematel ettevõtetel indeksi kulgemisele rohkem mõju kui väiksematel ettevõtetel.

Indeksi arvutamine uuendatakse iga sekundi järel, vähemalt New York Stock Exchange'i kauplemisaegadel. Sellel on avatud Saksamaa aja järgi 15.30-22.00. Peale selle kasutatakse S&P500't CBOE volatiilsusindeksi alusena.

S&P 500 suurimad positsioonid

USA Top 500. S&P500 on loonud Standard & Poor's ning see hõlmab 500 suurimat ettevõtet riigis turukapitalisatsiooni järgi. Siiski on olemas teatud nõuded, mida tuleb täita, et ettevõte saaks S&P 500 nimekirja kantud. Lihtsalt kõrge turukapitalisatsioon ei ole piisav.

Indeksi ajaloo ülevaade

Ühinemine. 1923. aastal ilmus Standard Statistics'is indeks, mis sisaldas 233 väärtust ja mida kuni ühinemiseni 1941. aastal pidevalt edasi arendati. Standard Statistics ja Poor’s Publishing ühinesid ning 4. märtsil 1957 anti välja S&P 500. Selle tootlust arvutati tagasiulatuvalt aastani 1928, päevaste kurssidega alates 1918. aastast nädalaste kurssidega ja alates 1789. aastast kuukurssidega.

Baas-aastateks on aastad 1941 kuni 1943, millel on kümne indeksi punkti väärtus. Sellest ajast alates on indeks saavutanud palju verstaposte. 24. märtsil 1995 jõudis see esmakordselt 500 punktini ja 2. veebruaril 1998 1.000 punktini.

S&P 500 parimad ja halvimad päevad

Vaieldamatult parim päev oli 15. märts 1933. Sel päeval tõusis S&P 500 väärtus 16,6%, mis oli tingitud pikast kauplemispausist. Alates 3. märtsist 1933 olid börsid suletud Franklin D. Roosevelti ametisseastumise tõttu. Teine kuni neljas koht olid aastatel 1929 kuni 1932. 13. oktoobril 2008 nägi S&P 500 indeks 11,5%-list tõusu, mis leidis aset finantskriisi ajal.

Halvim päev oli 19. oktoober 1987, paremini tuntud kui Must Esmaspäev, kui kurss langes 20,4%. Börsikrahhi ei osatud peaaegu üldse oodata, kuna paljude aastate vältel oli turg ainult tõusnud. Järgmised sissekanded käsitlevad aega enne 1929. aasta suurt depressiooni. Kursi langused olid 9 kuni 12%.

Ajalooline hinnakäitumine

Turu turvalisus. USA aktsiaturg on alati peetud kõige kindlamaks ja edukamaks turuks investoritele üle kogu maailma. Value-väärtused tervishoius, tööstuses või tarbimises on pika aja jooksul suutnud pakkuda tipptasemel tootlust. Viimastel aastatel on tehnoloogiasektor olnud oluliseks kasvumootoriks.

Tähendus eraisikust investorile

Parim USA-st. S&P 500 on alates väljalaskest toonud häid tootlusi, kui selles pikemas perspektiivis osaleda. Sellega on hea kesktee Dow Jonesi ja Nasdaq 100 vahel. Dow Jones kajastab ülekaalukalt väärtusaktsiaid ja seetõttu pole see nii volatiilne kui Nasdaq 100, kus on peamiselt loetletud kasvuettevõtted. S&P 500 ühendab mõlemad, mis peegeldub ka tootluses.