Järelehüüe poliitilisele ikoonile: Alex Salmondi pärand

Alex Salmondi, endise Šotimaa esimese ministri ja pikaajalise Šotimaa iseseisvuse pooldaja, surm on vapustanud Suurbritanniat. Salmond lahkus ootamatult 69-aastasena Põhja-Makedoonias kauni Ohridi järve ääres. Kultuuri- ja poliitikaringkondades tunti Salmondi kui üht silmapaistvamat šoti poliitikut, kes viis riigi 2014. aastal iseseisvuse lävele. Poliitilisest maailmast on tulnud palju kaastundeavaldusi. Leiboristliku partei Suurbritannia peaminister Keir Starmer tunnustas Salmondi kui "mõõtmatut figuuri" Šotimaa ja Suurbritannia poliitikas. Aastatel 2007–2014 esimese ministrina olles seisis Salmond kirglikult Šotimaa kultuuripärandi ja kogukondade eest. Tema karjäärile oli iseloomulik nii poliitiline edu kui ka tagasilöögid. Salmond juhtis Scottish National Party (SNP) 1990–2000 ja 2004–2014. Hoolimata iseseisvusreferendumi kaotusest, kus ta saavutas 45% häältest, jättis ta maha erakonna, mis domineerib endiselt poliitilisel diskursusel. 2018. aastal astus ta SNP-st tagasi, asutas erakonna Alba ja vabastati alusetutest süüdistustest. John Swinney, praegune SNP esimene minister, näitas sügavat muret ja rõhutas Salmondi tohutuid panuseid, mida ta tegi mitte ainult Šotimaal, vaid ka kogu Ühendkuningriigis. Ka endine konservatiivne peaminister Rishi Sunak tunnustas Salmondi tähtsust poliitikas. Juba oma karjääri alguses paistis Salmondi kirg Šotimaa vastu silma. Ta õppis St Andrews'i ülikoolis keskaegset ajalugu ja majandust, töötas ökonomistina ja astus 1987. aastal Briti parlamenti saadikuks. Tänu tema toetusele Tony Blairi valitsuse ajal saavutas Šotimaa iseseisva parlamendiesinduse Edinburghis, mis oli tulevikus Šotimaad oluliselt kujundav samm. Oma ametiajal lõi Salmond platvormi oma nägemuse edendamiseks iseseisvast riigist. Vaatamata lõplikule kaotusele iseseisvushääletusel, jääb SNP Šotimaal oluliseks jõuks ja peaks 2026. aasta järgmistel valimistel taas võtmerolli mängima.