Suurbritannias viitab mitteaktiivsuse määr 16-64 aastastele inimestele, kes ei ole viimase nelja nädala jooksul tööd otsinud ja/või ei ole võimelised järgmise kahe nädala jooksul tööd alustama.

Mis on Passiivsuse määr?

Inaktiivsuse määr on makromajanduslik näitaja, mis kirjeldab tööealise elanikkonna osakaalu, kes ei ole aktiivselt tööturul osalenud. See sisaldab inimesi, kes ei ole tööturul osalenud kas töötuse, õppimise, pensionile jäämise, terviseprobleemide või muude põhjuste tõttu. Selline mõõdik on oluline üldise majandussuuna mõistmiseks, kuna see aitab valgustada tööjõuturul valitsevaid trende ja demograafilisi muutusi. Eestis on inaktiivsuse määr olnud tähelepanu keskpunktis, kuna sellel on otsene mõju tööjõupuudusele, riigi eelarvele ja sotsiaalkaitsesüsteemile. Eelkõige viimastel aastatel on tööturutrendid muutunud ja demograafilised muutused on muutnud oluliseks inaktiivsuse määra jälgimise. Kuid inaktiivsuse määra tõlgendamiseks tuleb mõista selle erinevaid komponente ja mõjusid majandusele. Inaktiivsuse määr mõõdab seda tööealise elanikkonna osa, kes ei osale tööturul. Tööealiseks elanikkonnaks loetakse tavaliselt inimesi vanuses 15–64 aastat. Eestis, nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides, on see vanusegrupp objektiivseid ja subjektiivseid tegureid arvestades kriitilise tähtsusega, kuna see kajastab tööjõu reservi ja potentsiaali. Mõistmaks, miks inimesed tööturul ei osale, peame vaatlema erinevaid inaktiivsuse põhjuseid. Esiteks, pensionile jäämine on üks levinumaid inaktiivsuse põhjuseid. Seoses Eesti vananeva rahvastikuga on pensionile jääjate arv kasvanud. Pensionäride kasvav osakaal mõjutab otseselt inaktiivsuse määra, kuna terviseprobleemid, vananemine ja muud vanusega seotud tegurid piiravad inimeste osalust tööturul. Riiklikud pensionisüsteemid ja toetused saavad suure koormuse, kui rohkem inimesi jääb tööelust kõrvale. Teiseks, terviseprobleemid on märkimisväärne inaktiivsuse põhjus. Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on tervis väga oluline tegur inimese tööturul osalemisel. Pikad haiguspuhkused, puuetega inimese tööturule mittesobivus või tervislikud piirangud määravad, kas inimene saab tööd teha. Tervishoiupoliitikad ja toetuste süsteemid, mis keskenduvad töötajate tervise parandamisele ja rehabilitatsioonile, võivad vähendada terviseprobleemidest tingitud inaktiivsuse määra. Kolmandaks, haridus ja koolitus on määravaks tgevuriiks, miks inimesed ei osale tööturul. Noored lähevad tihti pikaks ajaks haridust omandama, mis tähendab, et nad on tööturult eemal. Kuigi see võib ajutiselt tõsta inaktiivsuse määra, loob see aluse tulevasele kvalifitseeritud tööjõule. Inaktiivsuse määra leidmiseks tuleb noorte pikaajaline õpingutest ja koolitusest tingitud ajutine eemalolek kontekstualiseerida, et mõista selle mõju pikaajalisel majanduslikul arengul. Neljandaks, hooldus ja muud isiklikud kohustused. Paljud inimesed, eelkõige naised, jäävad töölt kõrvale, et hoolitseda laste, eakate või puudega pereliikmete eest. Nende ülesannete täitmiseks puuduvad tihti sobivad alternatiivid või toetused, mis sunnivad tööealisi inimesi tööturult lahkuma. Pikaaegsed hooldus- ja peresõbralikud poliitikad võiksid vähendada inaktiivsuse määra selles kategoorias. Lisaks otsesetele põhjustele, mis inimesi tööturult kõrvale tõukavad, on inimeste tööturult eemaloleku põhjused tihedalt seotud majandusolukorra ja sotsiaalsete aspektidega. Suurenev töötus või majandussurutis võib inimesi demotiveerida tööturule naasmast, eriti kui töökohti on vähe või kui töötingimused ei vasta ootustele. Samuti võivad kultuurilised ja sotsiaalsed normid mõjutada, kas ja kuidas inimesed tööturul osalevad. Eestis näitavad inaktiivsuse määra dünaamika ja statistika viimastel aastatel muutusi, mis peegeldavad üldisemaid majanduslikke suundumusi ja tööjõuturu arenguid. Näiteks võib täheldada, et tehnoloogia ja automatiseerimise edenemine on viinud klassikaliste töökohtade vähenemiseni, mis mõjutab oma olemuselt nõudmisi ja oskusi tööturul. Inimesed, kes ei suuda uute nõudmistega kohaneda, võivad muutuda inaktiivseks. Inaktiivsuse määra vähendamine nõuab kompleksseid lahendusi ja poliitikate kombinatsiooni. Riigi tasandil on oluline sekkuda mitmete meetmete kaudu, et soodustada tööturule naasmist ja tööealiste inimeste aktiivsust. Tööharjumuste paindlikkus, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenuste parendamine, haridusse investeerimine ja elukestva õppe programmide arendamine on olulised meetmed inaktiivsuse määra vähendamiseks. Samuti on ettevõtetel oluline roll tööturule aktiveerimise soodustamiseks. Töötingimuste parandamine, paindlike tööaegade ja kohanemismeetmete pakkumine, töötajate tervise edendamine ja arendustegevus võivad aidata vähendada inaktiivsuse määra. Selline lähenemine on eriti oluline vananeva rahvastiku kontekstis, kus kõik tööjõuressursid on hinnalised ja vajalikud majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kokkuvõttes on inaktiivsuse määr oluline majanduslik näitaja, mis kajastab tööturul osalevate inimeste ja mitte osalevate inimeste suhet tööealises elanikkonnas. Selle näitaja põhjalikum mõistmine ja analüüs on oluline tööjõuturupoliitikate kujundamisel ja majanduse tasakaalustatud arendamisel. Eulerpool kui professionaalne makromajandusliku informatsiooni pakkuja keskendub selliste kriitiliste näitajate täpsete ja ajakohaste andmete kogumisele ja esitamisele, et tagada teadlikum ja tõenduspõhisem majanduspoliitika kujundamine Eestis.