Tee oma elu parimad investeeringud
fair value · 20 million securities worldwide · 50 year history · 10 year estimates · leading business news

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇺🇸

Ameerika Ühendriigid Isiklik sissetulek

Aktsia hind

0,2 %
Muutus +/-
-0,2 %
Muutus %
-66,67 %

Praegune Isiklik sissetulek Ameerika Ühendriigid on 0,2 %. Isiklik sissetulek Ameerika Ühendriigid langes 0,2 % 1.6.2024, olles enne seda 0,4 % 1.5.2024. Perioodil 1.2.1959 kuni 1.7.2024 oli keskmine SKP Ameerika Ühendriigid 0,53 %. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.3.2021 20,80 %, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.4.2021 −12,90 %.

Allikas: U.S. Bureau of Economic Analysis

Isiklik sissetulek

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Isiklik sissetulek

Isiklik sissetulek Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.6.20240,2 %
1.5.20240,4 %
1.4.20240,2 %
1.3.20240,5 %
1.2.20240,3 %
1.1.20241,1 %
1.12.20230,3 %
1.11.20230,4 %
1.10.20230,1 %
1.9.20230,4 %
1
2
3
4
5
...
72

Sarnased makromajanduslikud näitajad Isiklik sissetulek

NimiPraeguEelmineSagedus
🇺🇸
Auto­laenude võlg­jääk
1,616 Trillion USD1,607 Trillion USDKvartal
🇺🇸
Erasektori krediit
12,441 Bio. USD12,423 Bio. USDKuus
🇺🇸
Filiaalide müük
2,332 mld. USD2,317 mld. USDKuus
🇺🇸
Hüpoteeklaenud
12,52 Trillion USD12,44 Trillion USDKvartal
🇺🇸
Isiklikud kulud
0,2 %0,1 %Kuus
🇺🇸
Isiklikud säästud
3,6 %3,6 %Kuus
🇺🇸
Jae- jaekaubandusettevõtete müügitulu aastane muutus
2,7 %2 %Kuus
🇺🇸
Jae- jaemüük ilma gaasi ja autodeta KuK
0,4 %0,8 %Kuus
🇺🇸
Jaekaubanduse käive KuK
0,1 %−0,2 %Kuus
🇺🇸
Jaekaubanduse müügitulu ilma autodeta
0,4 %0,1 %Kuus
🇺🇸
Kasutatud autode hinnad Kuust Kuus
1,2 %2,8 %Kuus
🇺🇸
Kasutatud autode hinnad YoY
−12,1 %−14 %Kuus
🇺🇸
Kättesaadav isiklik sissetulek
20,932 Bio. USD20,894 Bio. USDKuus
🇺🇸
Koguvõlasaldo
17,7 USD Trillion17,503 USD TrillionKvartal
🇺🇸
Krediitkaardikontod
596,58 mln. 594,75 mln. Kvartal
🇺🇸
Krediitkaartide krediidi saldo
1,115 Trillion USD1,129 Trillion USDKvartal
🇺🇸
Kütusehinnad
0,89 USD/Liter0,92 USD/LiterKuus
🇺🇸
Majandusliku optimismi indeks
44,2 points40,5 pointsKuus
🇺🇸
Majapidamiste võlg SKP suhtes
72,9 % of GDP73,4 % of GDPKvartal
🇺🇸
Michigan tarbijate ootused
69,6 points68,8 pointsKuus
🇺🇸
Michiganis kehtivad majanduslikud tingimused
65,9 points69,6 pointsKuus
🇺🇸
Õppelaenude jääk
1,6 Trillion USD1,601 Trillion USDKvartal
🇺🇸
Pangalaenu intressimäär
8,5 %8,5 %Kuus
🇺🇸
Redbooki indeks
5,8 %5,3 %frequency_weekly
🇺🇸
Tarbijausaldus
68,2 points69,1 pointsKuus
🇺🇸
Tarbimiskulutused
15,755 Bio. USD15,643 Bio. USDKvartal
🇺🇸
Tarbimislaenud
6,4 mld. USD6,27 mld. USDKuus

Isiklik tulu viitab tulule, mida isikud saavad oma tööjõu, maa ja kapitali pakkumise eest, mida kasutatakse käimasolevas tootmises, lisaks jooksvale ülekannetulule, millest on lahutatud valitsuse sotsiaalkindlustusmaksete panused.

Mis on Isiklik sissetulek?

Personaalne sissetulek: Makromajanduslik tegur ja selle tähtsus Eesti majandusele Makromajanduslikud näitajad mängivad otsustavat rolli riigi ja selle majanduse heaolu hindamisel. Nende näitajate seas on üks olulisemaid "personaalne sissetulek", mis kajastab üksikisiku ja majapidamiste eelarvelist tervikpilti. Eulerpool'i veebilehe kaudu pakume professionaalset ja põhjalikku ülevaadet erinevatest makromajanduslikest andmetest, sealhulgas personaalsetest sissetulekutest. Selle lõike eesmärk on pakkuda üksikasjalikku selgitust terminist "personaalne sissetulek", selle tähtsusest ja mõjust Eesti majandusele, tuues välja peamised tegurid, mis seda mõjutavad. Personaalne sissetulek viitab kogu rahasummale, mida üksikisikud ja leibkonnad saavad erinevatest allikatest teatud aja jooksul. See hõlmab palka, intresse, dividende, renditulu ja muid tuluvorme. Personaalne sissetulek on majanduse tervise oluline näitaja, sest see peegeldab elanikkonna ostujõudu ja üldist finantsilist stabiilsust. Üks põhilisi viis, kuidas personaalset sissetulekut mõõta, on kogutulu ehk brutotulu. See sisaldab kõiki sissetulekuliike enne maksude ja muude mahaarvamiste rakendamist. Brutotulu on oluline näitaja, kuna see pakub esmast ülevaadet riigi elanikkonna rahalisest olukorrast. Eestis, nagu ka mujal maailmas, mõjutavad personaalset sissetulekut mitmed tegurid, sealhulgas töötuse määrad, inflatsiooni tase ja majanduspoliitilised otsused. Teine oluline mõõdupuu on netotulu ehk pärast maksude ja muude mahaarvamiste tasaarvestamist järelejäänud sissetulek. Netotulu annab täpsema pildi leibkondade reaalsest ostujõust ja majanduslikust käekäigust. Näiteks, kui maksukoormus suureneb, võib netotulu jääda madalaks isegi siis, kui brutotulu tõuseb. Eestis on valitsus viinud läbi erinevaid maksureforme, mille eesmärk on aidata suurendada netotulu, et toetada laiemaid majanduslikke eesmärke, nagu sotsiaalse võrdsuse ja tarbimise tõus. Personaalne sissetulek on otseselt seotud ka tarbimise ja säästmise käitumisega. Kohe kui inimese sissetulek tõuseb, suureneb tõenäosus, et ta tarbib ja investeerib rohkem. See omakorda stimuleerib majanduskasvu. Näiteks, jaekaubanduse kasv on sageli seotud kõrgema personaalsete sissetulekute tasemega. Kui Eesti majapidamiste sissetulekud suurenevad, on võimalik näha positiivseid muutusi ka teistes majandusnäitajates, nagu jaemüügi kasv ja kinnisvaraturu elavnemine. Lisaks tarbimisele mõjutab personaalne sissetulek ka säästumäärasid. Kõrgema sissetuleku korral kasvab ka võimekus säästa, mis on oluline pikaajalise finantsstabiilsuse tagamiseks. Säästud ja investeeringud on kriitilise tähtsusega ka pensionisüsteemide ja muude sotsiaalkaitseprogrammide jätkusuutlikkuse seisukohalt. Eestis on säästumäär üks olulistest majandusootuste indikaatoritest, mis näitab majapidamiste finantsosalust ja turvalisust. Personaalne sissetulek on samuti seotud tööjõuturu olukorraga. Kõrge tööhõive ja head palgad tavaliselt tähendavad suuremat personaalset sissetulekut. Eestis, nagu ka mujal, on tööjõuturg dünaamiline ning majanduslikud ja tehnoloogilised muutused võivad otseselt mõjutada sissetulekuid. Näiteks IT-sektori kiire areng on tekitanud uusi kõrgemapalgalisi töökohti, mis omakorda tõstab riigi keskmist personaalset sissetulekut. Veel üks oluline aspekt, mis tuleb arvesse võtta, on majanduspoliitika ja selle mõju personaalsele sissetulekule. Valitsuse eelarvepoliitika, maksureeglid ja sotsiaalpoliitika võivad kõik mõjutada üksikisikute ja leibkondade sissetulekuid. Eestis on erinevate valitsuste poolt kehtestatud poliitilised meetmed tihti keskendunud sissetulekute suurendamisele ja sotsiaalse turvalisuse tagamisele. Näiteks, tulumaksuvabastused ja toetused võivad otseselt suurendada inimeste netotulu ja parendada nende elukvaliteeti. Sissetulekute ebavõrdsus on samuti oluline kaalutlus, kui räägitakse personaalsetest sissetulekutest. Tõsine ebavõrdsus võib põhjustada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, näiteks tarbimise vähenemine ja suurema võlakooremiga majapidamised. Eestis on sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine olnud pikka aega poliitiline prioriteet, kusjuures erinevad meetmed, nagu miinimumpalga tõstmine, on olnud olulised sammud selles suunas. Kokkuvõtteks võib öelda, et personaalne sissetulek on mitmemõõtmeline ja kompleksne näitaja, mida mõjutavad paljud makro- ja mikromajanduslikud tegurid, sealhulgas tööhõive, inflatsioon, majanduspoliitika ja sotsiaalhoolekande süsteemid. Eulerpool'i veebilehe kaudu saavad kasutajad juurdepääsu täpsele ja ajakohasele teabele Eesti kohta, mis aitab neil teha teadlikke finantsotsuseid ja saada parem ülevaade riigi majanduse seisust. Personaalne sissetulek ei ole vaid statistiline mõõde, vaid peegeldab reaalset elu ja ühiskonna heaolu, pakkudes olulist sissevaadet majanduslike otsuste ja poliitikate tegelikku mõju. Lõpetuseks, personaalne sissetulek jääb kesksel kohal igas makromajanduslikus analüüsis, olles nii poliitikakujundajate kui ka majandusteadlaste jaoks kriitilise tähtsusega. Eestis, kus majandus on pidevas arengus ja globaalsete trendide mõju all, on persoonilise sissetuleku dünaamiline mõistmine olulisem kui kunagi varem. Eulerpool on pühendunud pakkuma süvitsi minevat ja usaldusväärset teadmist, aidates nii professionaalidel kui ka tavakodanikel paremini mõista ja kasutada makromajanduslikke andmeid oma otsuste tegemisel.