Ampelkoalitsiooni seisukohad on finantspoliitika osas eri meelt - nagu foor oma erinevate värvidega. Kuid nüüd avaldavad majandustarkpead rahandusministrile survet, tehes ettepaneku võlapiirangu reformiks.
Poliitilise arutelu kõrgeimal tasemel räägib FDP esimees Christian Lindner investeeringute rahastamisest, leevendustest ja rahvusvahelisest abist võlapiirangu raames. Tema jaoks on see mitte ainult põhiseadusest tulenev kohustus, vaid ka majanduslikust mõistlikkusest.
Esimest korda alates koroonapandeemia puhkemisest hoiab liit sel aastal kinni võlapiirangust. Lindneri jaoks on see väike luksus, mis võimaldab tal oma koalitsioonipartneritele SPD-le ja Rohelistele vastu astuda.
Lindner võitleb üksi võlapiirangu eest, samal ajal kui teisipäeva hommikul avaldasid viis majandustarka võlapiirangu reformiettepaneku. Samal ajal kritiseerib Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Saksamaa võlareeglit.
Ekspertnõukogu soovitab, et liidul lubataks aegadel, mil üldine võlakoormus on madal, suuremaid defitsiidikulutusi. Lisaks kohandatakse protseduure majandustsükli mõjude neutraliseerimiseks ning hädaolukorras võlareeglitele üleminek tehakse sujuvamaks.
See võib anda Liidule üle 50 miljardi euro suuruse lisanduva finantsmanöövri ruumi kuni aastani 2027. Nõuandva Kogu ettepanekud taas sütitavad debatti võla pidurdamise otstarbekuse üle.
Majandustarkpead, kes on oma finantspoliitilistes seisukohtades sama lõhestunud kui Ampelkoalitsioon, on siiski leidnud ühise seisukoha võlapiirangu osas.
See võib olla ka signaal poliitikutele. Majandusteadlased pakuvad oma reformiettepanekutes välja suurimad vaidlusküsimused, nagu näiteks idee eranditult investeeringuid reeglist välja jätta. Siiski nõuavad nad põhiseaduses ulatuslikke muudatusi.
Lisaks FDP-le peaks nõustuma ka Liit, mis praegu tundub ebatõenäoline. Siiski propageerib Sachverständigenratsi esimees Monika Schnitzer, et ettepanekud suurendavad fiskaalpoliitika paindlikkust ning ei ohusta riigirahanduse jätkusuutlikkust. Ettepanek sisaldab üksikasjalikult:
1. Flexibilität der Neuverschuldung je nach Schuldenstand
Tavapärastel aegadel lubab võlgade pidur aastast laenuvõtmist 0,35 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust. Ekspertnõukogu peab seda liiga jäigaks, kuna see "tarbetult" piirab investeeringuid. Teatud tingimustel, nagu näiteks kõrgem majanduskasv või madalamad intressid, oleksid "jätkusuutlikumad võlakoormuse määrad võimalikud".
Võlakoormuse määr näitab koguvõlga suhtena majandustulemusesse. Praegu on Saksamaa näitaja 64 protsenti. Ettepanek pakub kolme stsenaariumi: Kui võlakoormuse määr on alla 60 protsendi, lubatakse aastast laenuvõtmist ühe protsendi ulatuses. Kui võlakoormuse määr on üle 60 protsendi, lubatakse võlgnevust 0,5 protsendi ulatuses. Kui võlakoormuse määr ületab 90 protsenti, taastatakse algne 0,35-protsendiline laenuvõtmise määr.
Nõukogu simulatsioonide järgi viiks reform võlakoormuse vähenemiseni 59 protsendini aastaks 2070. Ilma reformita tooks olemasolev korraldus võlakoormuse langemise alla 30 protsendi.
2. Übergangsregelung nach Krisen
Hetkel lõppevad kriisid võlakirja kohaselt alati aasta 31. detsembril. Põhiseaduses on sätestatud, et Bundestag võib välja kuulutada eriolukorra - nagu on juhtunud viimastel aastatel seoses pandeemiate või energiaturvalisuse küsimustega.
Siiski võib erakorraline seisukord olla otsustatud alati ainult üheks aastaks. Alates 1. jaanuarist väheneb lubatud laenuvõtu määr jälle 0,35 protsendini. Šokkide mõjud aga ei lõpe kunagi järsult. Kuigi need nõrgenevad kiiresti, kestavad nad aastaid.
Ekspertnõukogu soovitab seetõttu pärast hädaolukorda üleminekuperioodi. "Kriisidel on sageli veel märgatavad mõjud ka pärast seda, kui peamine põhjus on juba ületatud," ütlevad majandustargad. Üleminekuperiood võiks kesta kas neli aastat, mille jooksul lubatud laenuvõtmine väheneb igal aastal 0,5 protsendipunkti võrra, või kolm aastat, mille jooksul laenuvõtmine väheneb lineaarselt igal aastal 0,35 protsendipunkti võrra.
See reform loob fiskaalset manööverdamisruumi ja tugevdab samal ajal võlapiiri, vältides korduvaid arutelusid erakorralise seisukorra taaskehtestamise üle. Juba on selle üleminekureegli poolt öelnud oma sõna majandusteadlased igast leerist.
3. Konjunkturkomponente
0,35 protsendi reegel ei määra ainult aastast uut võlga, vaid kohandatakse vastavalt majandusolukorrale: halbadel aegadel on suuremad võlad võimalikud, headel vähem. See võimaldab valitsusel reageerida majandustsüklite kõikumistele ja sunnib teda halvemateks aegadeks säästma. Arvutuse jaoks on otsustava tähtsusega majanduse konjunktuurilise arengu kõrvalekalle normaaltäituvusest, seega Saksa majanduse potentsiaalist.
Siiski peavad majandustarkade hinnangul ning paljude teiste ökonomistide arvates see suuruse hinnang aegunuks. Reform on ette nähtud koalitsioonilepingus ja seda saaks rakendada ilma Põhiseadust muutmata. Viimastel kuudel majandusseminaril on föderaalvalitsus kogunud mitmeid ettepanekuid, mis aga oluliselt üksteisest erinevad.
They are offering a range that currently lies between a few billion and a higher double-digit billion amount.
Nad pakuvad praegu vahemikku, mis jääb mõne miljardi ja suurema kahenumbri vahemiku miljardi vahele.
