Pärast Iraani esimest otsese rünnakut Iisraelile seisab riik silmitsi otsustava julgeolekupoliitilise dilemmaga. Peaminister Benjamin Netanyahu ja tema sõjakabinet, kuhu kuuluvad kaitseminister Yoav Gallant ja endine kaitseminister Benny Gantz, on silmitsi raskete valikutega, kuidas reageerida selle punase joone ületamisele.

Rünnakus lasti välja üle 300 raketi ja drooni, millest enamiku peatasid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jordaania abiga. Kuigi materiaalne kahju oli väike ja viga sai ainult üks seitsmeaastane tüdruk, on rünnaku sümboolne tähendus märkimisväärne.

Iisrael peab nüüd leidma vastuse, mis on piisavalt tugev, et saata Iraanile selge sõnum, ilma täiendava eskalatsiooni riskita. Võimalused hõlmavad otseseid sõjalisi lööke Iraani sihtmärkide vastu kuni varjatud operatsioonideni ja küberrünnakuteni, mis on juba edukalt Iraani huvide vastu kasutatud.

Otsus mõjutatud ka rahvusvahelistest teguritest, sealhulgas USA hoiakust, kes ei soovi eskalatsiooni, ning vajadusest keskenduda jätkuvale konfliktile Hamasiga Gazas.

Rahvusvaheline kogukond, sealhulgas Suurbritannia välisminister David Cameron, arutab vahepeal lisasanktsioonide üle Iraanile. Lähiajal langetatavad otsused võivad avaldada laialdast mõju piirkondlikule stabiilsusele ja globaalsetele geopoliitilistele suhetele.