Volkswagen esitas tarneahela seaduse kohaselt oma esimese aastaaruande ja avalikustas selles kaks inimõiguste rikkumist. Hiina Xinjiangi provintsis asuv tehas ei ole aruande osa.

Kõige tõsisem juhtum puudutas kaudset tarnijat, seega ühe tarnija tarnijat. Siin tekkis õigustatud palga kinnipidamine, võlaorjuseks muutmine ja tööohutuse rikkumine. VW reageeris oma sõnul viivitamatult ja kõrvaldas puuduse. Detailid selle kohta jäeti avaldamata. Veel üks rikkumine puudutas tulekustutusvahendites keelatud kemikaalide kasutamist, millele VW samuti koheselt reageeris.

Hoolimata nendest juhtumitest annab kontsern endale üldiselt hea hinnangu. Need kaks rikkumist on ainsad, mis leiti rohkem kui 60 000 tarnija kontrollimisel 90 riigis.

"Volkswagen avalikustab, kus on parenduspotentsiaal ja kuidas nendes kohtades konkreetseid meetmeid rakendatakse," selgitas Kerstin Waltenberg, kontserni inimõiguste volinik. "Me ei jää aga ainult analüüsi juurde, vaid oleme algatanud esimesed meetmed riskide käsitlemise parandamiseks."

Vastuoluline teos ja testirada Xinjiangis ei kuulu VW andmetel tarneahela seaduse alla, kuna neid haldab ühisettevõte Hiina tootjaga SAIC. VW esindaja ütles Reutersile, et vastutada saab vaid nende valdkondade eest, mis on ettevõtte otsese kontrolli all. Lisaks ei toimeta ühisettevõte midagi teistele kontserniüksustele.

2013. aastal avatud Xinjiangi asukoht on võimalike inimõiguste rikkumiste tõttu kriitika all. Alates veebruarist peavad Wolfsburgi esindajad läbirääkimisi Hiina partneriga asukoha tuleviku üle.

Here's the translated heading in Estonian:
"Veebruaris oli Human Rights Watch süüdistanud rahvusvahelisi autokontserne, et nad ei tunne oma seotust Xinjiangi sundtööga alumiiniumitarne ahelates. VW rõhutas, et nad töötavad ka tarnete ahelates kontserni käitumisjuhendi järgimise nimel."

Uiguurid, teiste vähemusrahvuste esindajad ja inimõigusorganisatsioonid on aastaid teatanud, et Xinjiangis pannakse sadu tuhandeid inimesi vastu nende tahtmist ümberkasvatuslaagritesse, neid piinatakse ja sunnitakse sunnitööle. Hiina valitsus eitab neid süüdistusi.

Saksa tarneahela hoolsuskohustuse seadus, mis jõustus 2023. aastal, kohustab suurettevõtteid võtma vastutust inimõiguste järgimise eest kogu tootmisprotsessis ja esitama selle kohta iga-aastase aruande. Alates 2024. aastast kehtib seadus ettevõtetele, kus on rohkem kui 1000 töötajat. EL võttis sel aastal samuti vastu tarneahelaseaduse.