Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Kreeka

Uusin Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-luku maalle Kreeka

Kursus

21 921,69 USD

Keskiarvo

15 701,16 USD

Kaikkien aikojen korkein

23 973,69 USD

1.1.2007

Kaikkien aikojen matalin

4985,76 USD

1.1.1960

Praegune Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta väärtus riigis Kreeka on 21 921,69 USD. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Kreeka kasvas 1.1.2025 21 921,69 USD peale, olles 1.1.2024 21 494,69 USD. Ajaperioodil 1.1.1960 kuni 1.1.2025 oli Kreeka keskmine SKP 15 701,16 USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2007, olles 23 973,69 USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1960 4985,76 USD.

Allikas: World Bank

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Kreeka tõusis 1.1.2025 päeval 21 494,69 USD-lt 1.1.2024 päeval 21 921,69 USD. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Kreeka oli keskmiselt 15 701,16 USD perioodil 1.1.1960–1.1.2025, saavutas rekordi 23 973,69 USD 1.1.2007 päeval ja madalaima taseme 4985,76 USD 1.1.1960 päeval.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

SKP elaniku kohta
Kuupäev
SKP elaniku kohta
1. jaan 2018
18 769,04 USD
1. jaan 2019
19 216,68 USD
1. jaan 2020
17 486,95 USD
1. jaan 2021
19 231,29 USD
1. jaan 2022
20 550,50 USD
1. jaan 2023
21 050,86 USD
1. jaan 2024
21 494,69 USD
1. jaan 2025
21 921,69 USD

Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

100 000 päringut/kuus tasuta · krediitkaarti pole

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Ajalugu

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta — Ajalugu
KuupäevVäärtus
21 921,69 USD
21 494,69 USD
21 050,86 USD
20 550,5 USD
19 231,29 USD
17 486,95 USD
19 216,68 USD
18 769,04 USD
18 352,09 USD
18 049,93 USD

Sarnased makronäitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-le

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta arvutatakse, jagades riigi inflatsiooniga korrigeeritud kogutoodangu kogu elanikkonnaga.

Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta?

Eesti majanduse paremaks mõistmiseks on oluline süveneda võtmenäitajatesse, mis peegeldavad riigi majanduslikku heaolu ja üldist arengutaset. Üks selline oluline näitaja on SKT elaniku kohta (rahvusvaheliselt tuntud kui GDP per Capita). Euroopa Liidu riikidest diagonaalselt võttes on Eesti jõudnud märkimisväärselt kiiresti areneva turgude kategooriasse ning SKT elaniku kohta on selles osas esmatähtis mõõdupuu. Eulerpoolis, mis on professionaalne makromajanduslike andmete kuvamise veebisait, anname ülevaate erinevatest majandusnäitajatest, sealhulgas Eesti SKT elaniku kohta. SKT elaniku kohta on metoodika, mis arvutab valitsemise riigi kogutoodangu jagamise selle riigi elanike arvu vahel. See meetod annab meile hinnangu, keskmise inimese väljavõidu kohta majanduses. SKT elaniku kohta on kasulik tööriist võrreldes SKT kogusissese suurusega, kuna see võtab arvesse rahvastiku suurust ning aitab paremini arvutada elustandardeid ja teiste majanduslike jõudude võrdlust erinevates riikides ja piirkondades. Eesti puhul näitab SKT elaniku kohta mitmeid olulisi arenguid ja väljakutseid. 2019. aastal oli Eesti SKT elaniku kohta ligikaudu 23 236 eurot, mis tegi riigist ühe kiiremini areneva majandusega riigi Euroopas. Eesti SKT elaniku kohta järjepidev tõus peegeldab nii majanduse kiiret kasvu, tehnoloogilist arengut kui ka tõhusat valitsemispoliitikat. Samas on veel palju valdkondi, kus on võimalik edasi liikuda. Analyüsides Eesti SKT elaniku kohta, tuleb silmas pidada majanduse põhikomponente, nagu töötushind, inflatsioon, investeeringud ja tarbimiskulud. Tööhõive ning palgatasemed on otseselt seotud SKT elaniku kohta muutustega, kuna kõrgem sissetuleku tase ja suuremad tarbimiskulud tõstavad üldist kogutoodangut. Samuti on inflatsioonimäär oluliseks faktoriks, kuna kõrge inflatsioon võib tähendada, et vaatamata SKT kasvule, ei suuda tarbijad oma elustandardeid piisavalt parandada. Veel enam, Eesti on tuntud oma digitaalse arengu ning tehnoloogilise inovatsiooni poolest. IKT-sektor moodustab märkimisväärse osa riigi kogutoodangust ning selle jätkuv areng võib viia märkimisväärse SKT elaniku kohta tõusuni tulevikus. Tehnoloogia- ja teenindussektori tugevus on panustanud Eesti positsiooni maailmaturul ja tõstnud riigi nähtavust majandusarengu eesrinnas. Harvestamiseks on oluline võrrelda Eesti SKT-d elaniku kohta teiste sarnase suuruse ja arengutasemega riikide näitajatega. Võttes aluseks Põhjamaad nagu Soome, Rootsi ja Taani, võib märgata, et Eesti majanduslik areng on olnud kiire, kuid siiski jääb veel ruumi jõudmaks nende riikide elustandardite ja majandusliku heaolu tasemele. Võrreldes suures osas kesk-ja idaeuroopa riikidega on Eesti positsioon siiski tugev ja näitab jätkuvat tõusu. Tähtis aspekt SKT elaniku kohta hindamisel on ka regionaalne ebavõrdsus Eestis. Eestis on täheldatud suurtes linnades, eriti Tallinnas ja Tartu piirkonnas, kõrgemat SKT-d elaniku kohta võrreldes maa- ja äärealadega. Selline keskus vs. perifeeria arengu lõhe võib põhjustada olulisi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis nõuavad riiklikku strateegiat ja sekkumist selleks, et tagada tasakaalustatud majanduskasv kogu riigis. SKT elaniku kohta on vajalik vahend erinevate poliitikate ja strateegiate efektiivsuse hindamiseks. Eesti valitsuse poolt rakendatavad majandusmeetmed, näiteks maksupoliitikad, haridusinvesteeringud ning infrastruktuuriparandused, võivad oluliselt mõjutada riigi SKT-d elaniku kohta. Edukas poliitikas peegelduvad meetmed, mis parandavad elutingimusi ja tööhõivet, tõstavad lõppkokkuvõttes SKT-d elaniku kohta. SKT elaniku kohta on samuti sidus omavahelise globaalse majandusega ning avatus rahvusvahelisele kaubandusele. Eesti on tuntud oma ekspordile orienteeritud majanduse poolest, kus suure osa SKT-st moodustavad teenuste ja kaupade eksport. Rahvusvahelised kaubandussuhted ja nende arengud mõjutavad otse SKT suurenemist ja elustandardite tõusu. Summa summarum, Eesti SKT elaniku kohta on kriitiline näitaja, mis annab ülevaate riigi majanduse tervislikkusest ja elustandarditest. Eulerpoolis jälgime ja analüüsime neid andmeid pidevalt ning pakume professionaalset ja usaldusväärset infot, mis aitab mõista Eesti majanduslikku positsiooni ja tulevikuväljavaateid. Tegu on väärtusliku tööriistaga nii poliitikutele, ettevõtjatele, analüütikutele kui ka igapäevastele kodanikele, kes soovivad süvitsi mõista Eesti majanduse omadusi ja trende. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pidev teadlikkus ja andmete analüüs võtmetähtsusega strateegiliste otsuste tegemisel ja majandusliku heaolu saavutamisel. Eulerpool on pühendunud pakkuma väärtuslikke ja täpseid makromajanduslikke andmeid, et toetada Eesti jätkuvat majandusarengut ja heaolu.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Kreeka — FAQ

Mikä on nykyinen Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kreeka?

Nykyinen Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kreeka on 21 921,69 USD (1.1.2025).

Miten Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kreeka on muuttunut äskettäin?

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kreeka nousi arvosta 21 494,69 USD (1.1.2024) arvoon 21 921,69 USD (1.1.2025).

Mikä on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta:n ennätyskorkea maassa Kreeka?

Ennätyskorkea Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kreeka oli 23 973,69 USD (1.1.2007).

Mikä on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta:n ennätysmatala maassa Kreeka?

Ennätysmatala Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kreeka oli 4985,76 USD (1.1.1960).

Mikä on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta:n historiallinen keskiarvo maassa Kreeka?

Historiallinen keskiarvo Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kreeka on 15 701,16 USD välillä 1.1.1960–1.1.2025.

Mistä Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-tiedot maalle Kreeka ovat peräisin?

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-tiedot maalle Kreeka ovat peräisin lähteestä World Bank ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.