Valitsuse võlg Kreeka

Uusin Valitsuse võlg-luku maalle Kreeka

Kursus

402,64 B EUR

Muutus +/-

+2,12 B EUR

Protsentuaalne muutus

+0,53 %

Keskiarvo

352,73 B EUR

Kaikkien aikojen korkein

442,48 B EUR

1.6.2010

Kaikkien aikojen matalin

221,13 B EUR

1.9.2005

Hetke väärtus Valitsuse võlg Kreeka on 402,64 B EUR. Valitsuse võlg Kreeka suurenes 402,64 B EUR seisuga 1.6.2026, pärast seda kui see oli 400,52 B EUR seisuga 1.3.2026. Ajavahemikul 1.9.2005 kuni 1.6.2026 oli Kreeka keskmine SKT 352,73 B EUR. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.6.2010 442,48 B EUR, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.2005 221,13 B EUR.

Allikas: Bank of Greece

Valitsuse võlg riigis Kreeka tõusis 1.6.2026 päeval 400,52 B EUR-lt 1.3.2026 päeval 402,64 B EUR. Valitsuse võlg riigis Kreeka oli keskmiselt 352,73 B EUR perioodil 1.9.2005–1.6.2026, saavutas rekordi 442,48 B EUR 1.6.2010 päeval ja madalaima taseme 221,13 B EUR 1.9.2005 päeval.

Valitsuse võlg

Valitsuse võlg

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • Max

Riigivõlg
Kuupäev
Riigivõlg
9. jaan 2024
404,29 B EUR
12. jaan 2024
403,86 B EUR
3. jaan 2025
402,11 B EUR
6. jaan 2025
403,20 B EUR
9. jaan 2025
402,20 B EUR
12. jaan 2025
406,18 B EUR
3. jaan 2026
400,52 B EUR
6. jaan 2026
402,64 B EUR

Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

100 000 päringut/kuus tasuta · krediitkaarti pole

Valitsuse võlg Ajalugu

Valitsuse võlg — Ajalugu
KuupäevVäärtus
402,64 B EUR
400,52 B EUR
406,18 B EUR
402,2 B EUR
403,2 B EUR
402,11 B EUR
403,86 B EUR
404,29 B EUR
407,06 B EUR
405,54 B EUR
...

Mis on Valitsuse võlg?

Valitsuse võlg on üks olulisemaid ja intrigeerivamaid makromajanduslikke kategooriaid, mis nõuab põhjalikku analüüsi ja mõistmist. Eulerpool, olles professionaalne veebisait, mis kuvab makromajanduslikku andmeid, pakub läbi oma platvormi täpset ja ajakohastatud infot valitsuse võla teemal ning selle mõju kohta majandusele üldisemalt. Valitsuse võla mõiste hõlmab laia valikut finantskohustusi, mida riiklikud valitsused on võtnud oma kodanikelt, ettevõtetelt või välisriikidest, et rahastada oma tegevust ja investeerimisprojekte. Valitsuse võlg tekib tavaliselt siis, kui riigi kulutused ületavad selle tulusid. Tüüpiliselt püütakse puudujääki katta laenukoormuse suurendamisega. Selline finantsiline vahendamine võimaldab valitsustel katta jooksvad kulud, finantseerida avalikke teenuseid ja infrastruktuuri projekte, millel on pikemas perspektiivis positiivne mõju majanduse arengule. Siiski tõuseb sellega kaasnevaid riske ja väljakutseid. Einse suureks küsimuseks on valitsuse võla jätkusuutlikkus. Kui võlatase kasvab liiga kiiresti või jõuab väga kõrgele tasemele, võib see tekitada muret nii sisemiselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Võlakoorma teenindamise kulud võivad saada ühel hetkel nii suureks, et riigile jääb vähem ressursse teiste oluliste kulutuste jaoks nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalkaitse. Lisaks sellele, kui investorid hakkavad kartma, et riik võib muutuda maksejõuetuks, võivad laenukulud oluliselt suureneda ning riigi võimetus tõsta uut laenu võib süvendada majanduslikke raskusi. Valitsuse võla dünaamika ja selle mõju majandusele on tihedalt seotud ka rahapoliitika ja fiskaalpoliitikaga. Näiteks võib tsentraliseeritud rahapoliitiline strateegia hõlmata intressimäärade muutmist, mis omakorda mõjutab laenuraha kättesaadavust ja kulusid. Kui keskpank otsustab intressimäärasid tõsta, võib see muuta riikliku laenamise kallimaks ning piirata valitsuse võimet võtta lisavõlgu. Teiselt poolt võib valitsus otsustada võtta kasutusele laenuraha majanduse elavdamiseks, isegi kui see tähendab võlakoorma ajutist suurenemist. Valitsuse võla analüüsimisel on oluline kaaluda ka selle struktuuri. Näiteks erineb oluliselt see, kas võlg on emiteeritud kodumaises valuutas või välisvaluutas. Võlg kodumaises valuutas on üldiselt vähem riskantne, sest valitsus saab vajadusel trükki raha laenude tagasimaksmiseks. Kuid laenud välisvaluutas võivad olla riskantsemad, kuna valuutakursi kõikumised võivad mõjutada tagasimaksmise kulusid ja tuua kaasa ootamatuid kulutusi. Valitsuse võlakohustuste juhtimine ja planeerimine nõuavad tulevikule orienteeritud lähenemist ja keerukaid strateegiaid, et tagada majanduse stabiilsus ja pikaajaline jätkusuutlikkus. Erinevad riigid kasutavad erinevaid lähenemisviise vastavalt oma majandusalasele olukorrale ja riskiprofiilile. Mõned riigid, näiteks need, kellel on kõrge krediidireiting ja usaldusväärne majandus, võivad kergemini ja madalama intressimääraga laenata. Teised riigid aga peavad võib-olla rohkem võitlema investorite usalduse võitmise nimel ja võivad kokku puutuda suuremate laenukulumustega. Estonias, nagu paljudes teistes riikides, mängib valitsuse võlg olulist rolli majanduse ja rahalise stabiilsuse säilitamisel. Eesti valitsuse võlakoormus on olnud üldiselt suhteliselt madal võrreldes teiste Euroopa riikidega, mis peegeldab konservatiivset fiskaalpoliitikat. Selline madal võlatase annab Eestile eelise rahvusvahelises finantsruumis ning võimalused suunata rohkem ressursse majanduse arendamiseks ja kriisideks valmistumiseks. Sellegipoolest tuleb alati püsida valvel ja ettevaatlikkus on vajalik, et hoida valitsuse võla tase jätkusuutlikuna. Seda eriti arvestades võimalikke tulevasi majanduskriise, rahvusvahelisi majandusturge ja globaalset majanduslikku ebastabiilsust. Seega on oluline, et valitsus rakendaks rangeid eelarvedistsipliine ja strateegilisi finantsplaneeringuid, et minimeerida riske ja tagada riigi majanduslik heaolu. Lähtudes eeltoodust on ilmne, et valitsuse võlg on makromajanduslikult kompleksne ja mitmetahuline teema. Eulerpool, käsitledes kõiki olulisi aspekte alates võla struktuurist, rahapoliitikast, kuni fiskaalpoliitiliste strateegiateni, püüab pakkuda kasutajatele sügavat ja kõikehõlmavat arusaamist, mis aitab paremini mõista ja juhtida riikide majanduste tervist ja stabiilsust. Olenemata sellest, kas olete majandusteadlane, poliitikakujundaja või lihtsalt teadlik kodanik, on põhjalik ja täpne informatsioon valitsuse võla kohta hädavajalik, et teha informeeritud otsuseid ja mõista, kuidas need mõjutavad laiemat majandusolukorda.

Valitsuse võlg Kreeka — FAQ

Mikä on nykyinen Valitsuse võlg maassa Kreeka?

Nykyinen Valitsuse võlg maassa Kreeka on 402,64 B EUR (1.6.2026).

Miten Valitsuse võlg maassa Kreeka on muuttunut äskettäin?

Valitsuse võlg maassa Kreeka nousi arvosta 400,52 B EUR (1.3.2026) arvoon 402,64 B EUR (1.6.2026).

Mikä on Valitsuse võlg:n ennätyskorkea maassa Kreeka?

Ennätyskorkea Valitsuse võlg maassa Kreeka oli 442,48 B EUR (1.6.2010).

Mikä on Valitsuse võlg:n ennätysmatala maassa Kreeka?

Ennätysmatala Valitsuse võlg maassa Kreeka oli 221,13 B EUR (1.9.2005).

Mikä on Valitsuse võlg:n historiallinen keskiarvo maassa Kreeka?

Historiallinen keskiarvo Valitsuse võlg maassa Kreeka on 352,73 B EUR välillä 1.9.2005–1.6.2026.

Mistä Valitsuse võlg-tiedot maalle Kreeka ovat peräisin?

Valitsuse võlg-tiedot maalle Kreeka ovat peräisin lähteestä Bank of Greece ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.