Kreeka Valuutareservid

Kursus

Kursus

19,55 B EUR

Muutus +/-

-1,35 B EUR

Protsentuaalne muutus

-6,48 %

Praegune Valuutareservid väärtus Kreeka on 19,55 B EUR. Valuutareservid Kreeka langes 1.6.2026 19,55 B EUR peale, pärast seda kui see oli 1.5.2026 20,9 B EUR. Ajaperioodil 1.1.2003 kuni 1.6.2026, oli keskmine SKP Kreeka 6,87 B EUR. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.2.2026 22,96 B EUR, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.5.2005 1,71 B EUR.

Allikas: Bank of Greece

The current value of Valuutareservid in Kreeka is 19,55 BEUR. Valuutareservid in Kreeka decreased to 19,55 BEUR from 20,9 BEUR.Valuutareservid in Kreeka averaged 6,87 BEUR from 1.1.2003 until 1.6.2026.The all-time high was 22,96 BEUR (1.2.2026)and the record low was 1,71 BEUR (1.5.2005).

Valuutareservid

Valuutareservid

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • Max

Välistihedeid varud
Date
Välistihedeid varud
11. jaan 2025
20,05 B EUR
12. jaan 2025
20,29 B EUR
1. jaan 2026
22,50 B EUR
2. jaan 2026
22,96 B EUR
3. jaan 2026
21,40 B EUR
4. jaan 2026
21,39 B EUR
5. jaan 2026
20,90 B EUR
6. jaan 2026
19,55 B EUR
Access this data via the Eulerpool API

Valuutareservid Ajalugu

Valuutareservid — Ajalugu
KuupäevVäärtus
19,55 B EUR
20,9 B EUR
21,39 B EUR
21,4 B EUR
22,96 B EUR
22,5 B EUR
20,29 B EUR
20,05 B EUR
19,7 B EUR
18,77 B EUR
...

Valuutareservid

Kreekas on välisvaluuta reservid välisvarad, mida hoiab või kontrollib riigi keskpank. Reservid koosnevad kullast või konkreetsest valuutast. Need võivad olla ka rahvusvahelised arveldusühikud ja võõrvaluutas noteeritud turukõlblikud väärtpaberid, nagu riigivõlakirjad, valitsuse võlakirjad, ettevõtete võlakirjad ja aktsiad ning välisvaluuta laenud.

Mis on Valuutareservid?

Välisturgude dünaamika mõistmiseks ja riikide makromajandusliku tervise hindamiseks on oluline keskenduda mitmele võtmetegurile, millest üks tähtsamaid on välisvaluuta reservid. Välisvaluuta reservide mõiste hõlmab riigi keskpanga hoitavaid likviidseid välisvaluuta varasid, mida saab vajaduse korral kasutada välismaksete tasakaalu reguleerimiseks ja valuutaturgude stabiliseerimiseks. Eulerpoolis, mis on professionaalne majandusandmete portaal, pakume põhjalikku ülevaadet ja analüüsi nendest olulistest majandusnäitajatest, et aidata meie kasutajatel teha teadlikke otsuseid. Välisvaluuta reservide eesmärgid on mitmekesised ja hõlmavad eelkõige valuutakursi stabiliseerimist, rahvusvahelist maksevõime säilitamist, usalduse suurendamist finantsturgudel ning võimaluse pakkumist vastu seista ootamatutele majandusšokkidele. Need reservi hoitavad varad võivad koosneda mitmesugustest rahvusvaheliselt aktsepteeritud valuutadest nagu USA dollar, euro, Jaapani jeen ja Suurbritannia naelsterling. Lisaks võib reservi koostisesse kuuluda ka rahvusvahelisi väärismetalle, näiteks kulda, ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), eristaatuse varasid. Riigi välisvaluutareservide suurus peegeldab riigi majanduspoliitika efektiivsust ja finantssüsteemi vastupanuvõimet välistele survedele. Suured reservid pakuvad kindlust, et riik suudab toime tulla äkiliste kapitali väljavoolude, valuuta devalveerimise, globaalsete finantskriiside või muude sarnaste ootamatute olukordadega. Need olukorrad võivad osutuda katastroofiliseks riikidele, millel puuduvad piisavad välisvaluuta reservid, sundides neid otsima rahvusvahelist abi, tihti IMF-i või teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid, mida välisvaluuta reservid täidavad, on valuutakursi stabiliseerimine. Keskkonnas, kus valuutaturud on äärmiselt volatiilsed, saab keskpank kasutada oma reserve, et sekkuda turule ja hoida oma valuuta kurss soovitud tasemel. Seda tehakse peamiselt sel moel, et osta või müüa oma valuutat vastu välisvaluutasid. Näiteks kui riigi valuuta seisab vastamisi liigse survega devalveeruda, siis võib keskpank oma valuutat välisvaluuta eest osta, mis tõstab tema hinda turul ja aitab stabiliseerida kurssi. Lisaks stabiliseerivale rollile valuutaturul on välisvaluuta reservid kriitilise tähtsusega ka rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Rahvusvahelised laenulepingud, impordiarved ja muud rahvusvahelised finantskohustused nõuavad sageli maksete tegemist välisvaluutas. Piisavad reservid võimaldavad riigil selliseid kohustusi ilma raskusteta täita ja säilitada usaldusväärsust rahvusvaheliste partnerite silmis. Eulerpoolis mõistame, kui oluline on täpne ja ajakohane teave välisvaluuta reservide kohta ning seetõttu pakume meie platvormil põhjalikku andmeanalüüsi ja aruandlust. Analüüsime nende varude dünaamikat erinevates riikides ning toome esile peamised tegurid ja trendid, mis mõjutavad nende suurust ja koostist. Meie andmebaas hõlmab ajaloolisi andmeid, mis võimaldavad pikaajaliste trendide ja mustrite tuvastamist ning võrdlust teiste majandusnäitajatega, nagu riigi väliskaubandusbilanss ja üldine majanduslik stabiilsus. Samuti keskendume meie analüüsidesle välisvaluuta reservide juhtimise poliitikatele ja strateegiatele. Erinevad riigid võivad rakendada mitmesuguseid strateegiaid, sõltuvalt nende majanduskeskkonnast, poliitilisest olukorrast ja finants eesmärkidest. Näiteks mõned riigid võivad otsustada suurendada oma kulla osakaalu reservides kui abinõuna inflatsiooniriski maandamiseks, samal ajal kui teised võivad eelistada suuremat osa hoida likviidsetes välisvaluutades, et tagada kiiremat juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele. Hoolimata erinevatest strateegiatest on ühine nimetaja siiski vajadus piisavate reservide järele. Ajalugu on näidanud, et majanduslikud ja poliitilised tõmbetuuled võivad ootamatult ja järsult muutuda, ja riigid, millel on suured välisvaluuta reservid, on palju paremini positsioneeritud selliste muutustega toime tulema. Üheaegselt annavad need reservid kindlustunde ka välisinvestoritele ja võlausaldajatele, kes näevad selles riigi võimet täita oma finantskohustusi isegi keerulistes majandustingimustes. Kokkuvõttes esindavad välisvaluuta reservid olulist makromajanduslikku tööriista ning nende suurus ja juhtimine on otseselt seotud riigi finantsstabiilsuse ja majanduspoliitika efektiivsusega. Eulerpoolis püüame pakkuda kõige täpsemat ja põhjalikumat teavet nende reservide kohta, et aidata kasutajatel aru saada nende mõjust ja olulisusest laiemas majanduskontekstis. Meie eesmärk on olla usaldusväärne allikas ning pakkuda väärtuslikku infot, mis aitab kaasa teadlike ja strateegiliste otsuste tegemisele.

Valuutareservid Kreeka — FAQ

What is the current Valuutareservid in Kreeka?

The current Valuutareservid in Kreeka is 19,55 BEUR as of 1.6.2026.

How has the Valuutareservid in Kreeka changed recently?

The Valuutareservid in Kreeka decreased from 20,9 BEUR (1.5.2026) to 19,55 BEUR (1.6.2026).

What is the all-time high for Valuutareservid in Kreeka?

The all-time high for Valuutareservid in Kreeka was 22,96 BEUR, recorded on 1.2.2026.

What is the all-time low for Valuutareservid in Kreeka?

The all-time low for Valuutareservid in Kreeka was 1,71 BEUR, recorded on 1.5.2005.

What is the historical average of Valuutareservid in Kreeka?

The historical average of Valuutareservid in Kreeka is 6,87 BEUR, calculated over the period from 1.1.2003 to 1.6.2026.

Where does the Valuutareservid data for Kreeka come from?

The Valuutareservid data for Kreeka is sourced from Bank of Greece and published on Eulerpool.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.