Hinnatõusu määr euroalal jõudis juulis 2021 mitme kuu madalaimale tasemele, olles praegu 2,6 protsenti. See selgub statistikaameti Eurostat viimastest kiirhinnangutest veebruari kuu kohta ning see viib Euroopa Keskpanga (EKP) lähemale oma kahe protsendi inflatsiooni eesmärgile. Siiski jääb EKP ettevaatlikuks ja hoiab esialgu intresse muutmata. Selle põhjuseks on palgaastuste kasv, millele keskpank praegu erilist tähelepanu pöörab.

Vastavalt Euroopa Keskpanga hiljutisele hinnangule on Euroruumi kollektiivlepinguga määratud palgad 2023. aasta neljandas kvartalis tõusnud 4,5 protsenti. Kuigi see tõus on väiksem kui varem, on see siiski liiga kõrge, et tagada pikaajalist hinnastabiilsust. Seega sõltub intressimäära langetamise aeg eelkõige käesoleva esimese kvartali kollektiivlepinguga määratud palkade edasise arengu käigust. Kui ametiühingute ja tööandjate liitude vahelised palgaläbirääkimised viivad mõõdukate tulemusteni, avaneb tee intressimäärade vähendamiseks. Vastasel juhul võib juhtuda, et Euroopa Keskpanga liikmed ootavad intressipööret veel kuid. Kõrged palgatõusud võivad inflatsiooni püsivalt negatiivselt mõjutada, eriti kui tootlikkus püsib nõrk ja ettevõtted kannavad suurenenud tööjõukulud edasi klientidele.

Selleks, et saada varajast ülevaadet palgadünaamikast, on EKP välja töötanud sisemise hoiatussüsteemi, mis on tuntud ka kui "Palga Jälgija". Selles analüüsitakse otsekohe seitsmes 20 euroala riigis sõlmitud palgakokkuleppeid, et mitte peatuda ametlike statistikate ootel, mis avaldatakse viivitusega. Need eelteabe andmed viitavad sellele, et palgasurve esimesel poolaastal 2024 ajutiselt väheneb, kuid seejärel eeldatavasti taas tugevneb, liikudes viie protsendi suunas.

EKPs jälgib palgakokkulepete arengut suure närvilisusega, kuna ametiühingud ei ole praegu kompromissideks ega tagasihoidlikkuseks valmis. Eelmise aasta kõrge inflatsioon on töötajatesse jälje jätnud. Statistisches Bundesamti andmetel tõusid Saksamaal kokkuleppelised palgad 2023. aastal 3,7 protsenti, mis on oluliselt alla keskmise inflatsioonimäära 5,9 protsenti. See viis töötajate ostujõu märgatava languseni. Ametiühingute lähedane WSI instituut teatab ka, et kokkuleppeliste palkade ostujõud on langenud 2016. aasta tasemele. Seetõttu peaksid käimasolevad palgaläbirääkimised olema märkimisväärase reaalpalga kasvu näitajad, ütleb WSI palgaekspert Thorsten Schulten.

Ametiühingud ja töötajad lähevad 2024. aasta palgaläbirääkimistele tugevnenuna, kuna tööturud eurotsoonis on endiselt hästi hõivatud ja valitseb oskustööjõu puudus. Kuid vaatamata hiljutisele inflatsiooni langusele, mis on peamiselt toiduainete hindade languse tõttu, püsib inflatsiooni põhimäär ilma toiduainete ja energiaarvestuseta 3,1 protsenti kõrgel. Sebastian Beckeri Deutschen Bankist hinnangul jääb see tõenäoliselt ka järgmise aasta lõpuni kahe protsendi piirist kõrgemale tänu tugevatele palgatõusudele. Seega läheb veel aega, enne kui ka põhiinflatsioon hakkab Euroopa Keskpanga kaheprotsendilist sihti lähenema.

Kuigi majandusteadlased peavad viimase kahe aasta aeg-ajalt kõrge inflatsiooniga võitlemisel saavutatud edusamme julgustavaks, hoiatavad mõned liigse optimismi eest arvestades praegust olukorda. Seetõttu jääb Euroopa Keskpank ettevaatlikuks ning jälgib palgatõusude arengut tähelepanelikult.