Veepuudus kui globaalne risk – ÜRO raport hoiatab konfliktide suurenemise eest

ÜRO kultuuriorganisatsioon UNESCO lööb häirekella: veepuudus võib maailmas põhjustada suurenenud konflikte. Sellise stsenaariumi visandas UNESCO peadirektor Audrey Azoulay oma igal aastal ilmuvas veeraportis. Sõnum on tähtis: rahu säilitamiseks ei piisa vaid veevarude kaitsvatest meetmetest, vaid vajalik on ka intensiivne regionaalne ja globaalne koostöö. Umbes 50 protsenti maailma rahvastikust on vähemalt hooajaliselt veepuudusest mõjutatud ja enam kui kahel miljardil inimesel puudub puhas joogivesi, samal ajal kui umbes 3,5 miljardi inimese peab ilma hügieenilise sanitaarinfrastruktuurita hakkama saama. Kuigi rahvastiku kasv jätkub, ei ole UNESCO andmetel kasv ja veenõudlus otsest seost – vähem tarbimist leidub just kiire rahvastikukasvuga piirkondades. Magevee tarbimine kasvab igal aastal ühe protsendi võrra, kusjuures see tõus ei ole seotud ainult põllumajandussektoriga, mis nõuab 70 protsenti veest. Tööstus 20 protsendiga ja eramajapidamised 10 protsendiga panustavad samuti suurenenud veevajadusse. Muutunud toitumisharjumused on selle trendi üks liikumapanevaid jõude. UNESCO rõhutab ka sotsiaalset aspekti: just naised ja tüdrukud kannatavad veepuuduse all kõige enam, kuna sageli vastutavad nad maapiirkondades töömahuka veetarnimise eest, mis mõjutab nende haridusvõimalusi. Samuti võib veepuudus põhjustada migratsiooniliikumisi. UNESCO raport rõhutab lisaks, et eelkõige on veepuudusest ohustatud kõige vaesemad ja nõrgemad rahvastikurühmad. Kuigi vesi ei ole siiani primaarse konflikti allikana tuntud, võib see siiski suurendada vastuolusid – näiteks Saheli tsoonis, kus kuivendamine on toonud kaasa pingeid vee- ja maakasutusõiguste üle. Tugevam koostöö ja ühine veevarude haldamine, mida toetavad 1992. aasta veelepe, võivad UNESCO sõnul toimida rahuvahenditena. Alates 2016. aastast on konventsioon avatud kõikidele riikidele, mis on toonud kaasa liikmesriikide arvu kasvu – 41-st 52-ni, veel umbes 30 riiki on liitumisprotsessis. Positiivsete mõjude näitena toob UNi veeleppe sekretariaadi juht Sonja Köppel välja Sava regiooni pärast sõda ja sarnaseid koostööprojekte riikide piiridest üle. Siiski, praegused poliitilised konfliktid nagu Valgevene ja Leedu vahel takistavad rohkem edusamme. Maailmas jagab 153 riiki jõgesid või järvi oma naabritega, kuid ainult 24 on sõlminud kõikehõlmavad lepingud kõigi nende territooriumil asuvate veekogude kohta – Saksamaa on üks neist.