USA võlahaldus: aktivism või arukas turukohandus?

Arutelu USA valitsuse võlapoliitika üle muutub järjest teravamaks. Juba juunis väljendasid vabariiklasest senaatorid rahandusminister Janet Yellenile muret, et keskendumine lühiajalistele võlgadele, nagu riigikassaväärtpaberid (T-Bills), võib majandusele anda "suhkrulaksu". JPMorgani, Barclays'i ja Apollo eksperdid kardavad 2019. aasta repo-kriisi kordumist, mida põhjustas T-Billside tugev sõltuvus defitsiidi rahastamisel. Nüüd avaldavad oma arvamust ka Stephen Miran, endine rahandusametnik Trumpi administratsiooni ajal, ja majandusteadlane Nouriel Roubini, uues poliitikapaberis. Nad väidavad, et USA valitsuse tugev kaldumine lühiajaliste võlgade poole on võrreldav "varjatud kvantitatiivse leevendamisega" ning kahjustab Föderaalreservi võimet inflatsiooni vastu võidelda. Miran ja Roubini lõid termini „aktivistlikud riigikassaväärtpaberid“ (ATI), et kirjeldada rahandusministeeriumi poolt finantstingimuste dünaamilist juhtimist, mis usurpeerib Föderaalreservi põhifunktsioone. See meetod on viimase aasta jooksul osutunud oluliseks turujuhiks ja võib mängida olulist rolli lähiaastatel. Eelarvepuudujäägi suurenemine, mis algas president Trumpi ajal ja kasvas COVID-19 pandeemia vastaste meetmete ning Ukraina ja Iisraeli abiga, on sundinud rahandusministeeriumi suuremal määral lühiajalistele võlgadele tuginema. Congress Budget Office'i (CBO) raporti kohaselt oodatakse selle aasta puudujäägiks 1,9 triljonit dollarit, mis võib lähiajal viia täiendavate võlaemissioonideni. Barclays'i uurimisjuht Ajay Rajadhyaksha kirjeldab olukorda tabavalt: "Me kulutame raha nagu maale pääsenud meremees." Suur nõudlus turvaliste ja likviidsete T-Billside järele on aga seni võimaldanud turgudel selle laienemise hästi vastu võtta. Möödunud augustis teatas USA valitsus pikemaajaliste võlakirjade oksjonite olulisest suurendamisest, mis viis tootluste tõusuni. Selle asemel keskenduti hiljem rohkem lühiajalistele võlakirjadele, mis osutus edukaks käiguks. T-Billsi osaluse suurenemine kogu võlas umbes 22 protsendini on siiski käivitanud arutelud. Telerikassavõla Nõuandekomitee (TBAC) on seni soovitanud vahemikku 15-20 protsenti. Mirani ja Roubini sõnul võib see „aktivistlik” võlapoliitika takistada Föderaalreservi inflatsiooniprogrammi, kuna see alandab 10-aastase riigikassa tootlust 0,25 protsendipunkti võrra, mis võrdub intressimäära alandamisega terve protsendipunkti võrra. Jääb oodata, millist strateegiat rahandusministeerium järgmisel kvartaalsete võlapoliitika teatamisel järgib. Eksperdid ootavad, et suur nõudlus T-Billside järele jätkub ja viivitamatuid pingeid finantsturgudel ei teki. Üldiselt ilmneb, et USA võlapoliitika võib turumõõtmetega strateegilisel kohandamisel olla üsna edukas. Pikemaajalised perspektiivid ja põhjalikud arutelud TBACi ja turuosalistega jäävad siiski otsustavaks, et tagada fiskaalne stabiilsus.