Kamala Harris ja kliimakaitse: suunamuutus presidendiametile

Keskkonnapoliitika mängib asepresident Kamala Harrise poliitilises karjääris keskset rolli. Juba California peaprokurörina võttis ta otsustavalt sihikule keskkonnareostajad ja senaatorina toetas ta tähtsana rohelise uusleppe (Green New Deal) algatust. Oma praeguses rollis asepresidendina andis ta olulise panuse 2022. aastal vastu võetud inflatsiooni vähendamise seadusesse (Inflation Reduction Act), mis on USA ajaloo suurim kliimainvesteerimisprogramm. Nüüd presidendikandidaadina on oodata, et Harris kaitseb Bideni administratsiooni kliimasaavutusi. See positsioon võib rekordkuuma suve taustal leida valijate seas kõlapinda. Pew Research Center’i mais läbi viidud küsitlus näitas, et selge enamus, 65 protsenti ameeriklastest, soovib, et riik panustaks rohkem taastuvate energiaallikate, nagu päikese- ja tuuleenergia, kasutusele ning loobuks fossiilkütustest. Möödunud aastal külastas Harris ÜRO ülemaailmset kliimatippkohtumist Dubais, kus ta rõhutas kogunenud riigipeade ja valitsusjuhtide ees tungivalt hetke olulisust: 'Aeg ei jookse enam lihtsalt, see prõmmib. Ja me peame kaotatud aega tasa tegema.' See oli viide endisele presidendile Donald J. Trumpile, kes viis USA ainsa riigina välja Pariisi leppest, mis püüdis piirata kasvuhoonegaaside emissiooni. President Bideni juhtimisel liitusid USA taas selle leppega. Trump, kes on praegune vabariiklaste kandidaat, on vihjanud, et ta astuks valituks osutudes uuesti globaalsest kliimavõitlusest välja. Tippkohtumisel ütles Harris: 'Üle kogu maailma on neid, kes tahavad pidurdada või peatada meie arengut, liidreid, kes eitavad kliimateadust, viivitavad kliimakaitsemeetmetega ja levitavad väärinformatsiooni. Silmitsi nende vastupanuga ja selle ajahetke kontekstis peame tegema rohkem.' Vabariiklased on võtnud sihikule inflatsiooni vähendamise seaduse ja lubavad selle tagasi pöörata, kui nad võidavad kongressi ja Valge Maja. Seadus investeerib kümne aasta jooksul üle 370 miljardi dollari tuule-, päikese-, aku- ja elektrisõidukiprojektidesse. Selle eesmärk on viia riik fossiilkütuste kasutamiselt, mille põletamine tõstab globaalset temperatuuri, eemale. Eelmisel nädalal lubasid vabariiklased oma parteikongressil peatada igasugune eemaldumine nafta-, gaasi- ja söetööstusest ning edendada fossiilkütuste laiendamist.