Kaubandusbilanss Portugal

Uusin Kaubandusbilanss-luku maalle Portugal

Kursus

600 000 EUR

Muutus +/-

+510 000 EUR

Keskiarvo

−694,84 M EUR

Kaikkien aikojen korkein

3,55 M EUR

1.5.1955

Kaikkien aikojen matalin

−3,58 B EUR

1.6.2026

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Portugal on 600 000 EUR. Kaubandusbilanss Portugal tõusis 600 000 EUR peale 1.1.1974, olles varem 90 000 EUR 1.11.1954. Ajavahemikus 1.1.1950 kuni 1.7.2026 oli SKT keskmine Portugal −694,84 M EUR. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.5.1955 3,55 M EUR, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.6.2026 −3,58 B EUR.

Allikas: Statistics Portugal

Kaubandusbilanss riigis Portugal tõusis 1.1.1974 päeval 90 000 EUR-lt 1.11.1954 päeval 600 000 EUR. Kaubandusbilanss riigis Portugal oli keskmiselt −694,84 M EUR perioodil 1.1.1950–1.7.2026, saavutas rekordi 3,55 M EUR 1.5.1955 päeval ja madalaima taseme −3,58 B EUR 1.6.2026 päeval.

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Kuupäev
Kaubavahetuse bilants
10. jaan 1950
270 000,00 EUR
11. jaan 1950
220 000,00 EUR
10. jaan 1953
480 000,00 EUR
12. jaan 1953
100 000,00 EUR
2. jaan 1954
420 000,00 EUR
11. jaan 1954
90 000,00 EUR
1. jaan 1974
600 000,00 EUR
Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
600 000 EUR
90 000 EUR
420 000 EUR
100 000 EUR
480 000 EUR
220 000 EUR
270 000 EUR

Sarnased makronäitajad Kaubandusbilanss-le

Kaubandusbilanss

Portugalil on pidevalt kaubandusdefitsiit. Masinad ja mehaanilised seadmed on peamine ekspordi- ja impordikaupade rühm ning samuti suurima kaubandusdefitsiidiga rühm. Teisalt on suurimad kaubandusülejäägid mineraaltoodete, tselluloosimassi ja paberi, rõivaste ning jalanõude kaubanduses. Kaubeldavatest kaupadest on tööstustarbed peamine kaubakategooria. Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa on Portugali peamised välised kliendid ja kaupade tarnijad, moodustades 50,9% koguekspordist ja 52% impordist. Hispaania on Portugali suurim partner (osakaal 26,7% ekspordis ja 32,8% impordis). Tehingud Hispaaniaga näitavad suurimat kaubandusdefitsiiti, samas kui suurim ülejääk on Prantsusmaaga. Väljaspool ELi on peamine klient Ameerika Ühendriigid, samas kui Hiina on peamine ELi-väline kaupade tarnija.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Portugal — FAQ

Mikä on nykyinen Kaubandusbilanss maassa Portugal?

Nykyinen Kaubandusbilanss maassa Portugal on 600 000 EUR (1.1.1974).

Miten Kaubandusbilanss maassa Portugal on muuttunut äskettäin?

Kaubandusbilanss maassa Portugal nousi arvosta 90 000 EUR (1.11.1954) arvoon 600 000 EUR (1.1.1974).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätyskorkea maassa Portugal?

Ennätyskorkea Kaubandusbilanss maassa Portugal oli 3,55 M EUR (1.5.1955).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätysmatala maassa Portugal?

Ennätysmatala Kaubandusbilanss maassa Portugal oli −3,58 B EUR (1.6.2026).

Mikä on Kaubandusbilanss:n historiallinen keskiarvo maassa Portugal?

Historiallinen keskiarvo Kaubandusbilanss maassa Portugal on −694,84 M EUR välillä 1.1.1950–1.7.2026.

Mistä Kaubandusbilanss-tiedot maalle Portugal ovat peräisin?

Kaubandusbilanss-tiedot maalle Portugal ovat peräisin lähteestä Statistics Portugal ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.