Poola Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe

Kursus

Kursus

0,3 % of GDP

Muutus +/-

-1,3 % of GDP

Protsentuaalne muutus

-81,25 %

Praegune Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe väärtus Poola on 0,3 % of GDP. Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe Poola vähenes 0,3 % of GDP peale 1.1.2024, pärast seda kui see oli 1,6 % of GDP 1.1.2023. Perioodil 1.1.1980 kuni 1.1.2025 oli SKP keskmine Poola −3,93 % of GDP. Terve perioodi kõrgeim väärtus saavutati 1.1.1994 5,30 % of GDP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1981 −15,70 % of GDP.

Allikas: EUROSTAT

The current value of Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola is 0,3% of GDP. Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola decreased to 0,3% of GDP from 1,6% of GDP.Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola averaged −3,93% of GDP from 1.1.1980 until 1.1.2025.The all-time high was 5,30% of GDP (1.1.1994)and the record low was −15,70% of GDP (1.1.1981).

Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe

Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Jooksev konto SKP suhtes
Date
Jooksev konto SKP suhtes
1. jaan 1990
1,90 % of GDP
1. jaan 1992
1,00 % of GDP
1. jaan 1994
5,30 % of GDP
1. jaan 1995
0,60 % of GDP
1. jaan 2020
2,40 % of GDP
1. jaan 2023
1,60 % of GDP
1. jaan 2024
0,30 % of GDP
Access this data via the Eulerpool API

Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe Ajalugu

Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe — Ajalugu
KuupäevVäärtus
0,3 % of GDP
1,6 % of GDP
2,4 % of GDP
0,6 % of GDP
5,3 % of GDP
1 % of GDP
1,9 % of GDP

Sarnased makronäitajad Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe-le

Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe

Jooksevkonto saldo protsendina SKP-st annab aimu riigi rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Tavaliselt on riikidel, millel on tugev jooksevkonto ülejääk, majandus tugevalt ekspordituludest sõltuv, kõrgete säästumääradega, kuid nõrga sisemise nõudlusega. Teisalt, riikidel, millel on jooksevkonto puudujääk, on tugev import, madalad säästumäärad ja kõrged isikliku tarbimise määrad protsendina kasutatavast tulust.

Mis on Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe?

Jooksevkonto ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhe on väga oluline makroökonoomiline näitaja, mis kajastab riigi majanduslikku tervislikkust ja konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. See suhe aitab mõista riigi väliskaubandusbilansi dünaamikaid ja nende mõju sisemajandusele. Eulerpoolis, professionaalses veebikeskkonnas, pakume põhjalikku ja ajakohast makroökonoomilist teavet, sealhulgas jooksevkonto ja SKP suhte analüüse. Esmalt on oluline mõista, mis on jooksevkonto. Jooksevkonto on rahvusvahelise majandustegevuse bilanssi osa, mis hõlmab kaupade ja teenuste importi-eksporti, esmase ja teisese tulu liikumisi, samuti kapitali- ja finantskontode jääke. Positiivne jooksevkonto saldo näitab, et riigil on rohkem eksporditulu kui impordikulusid, mis tähendab, et see riik on netolaenuandja maailmamajanduses. Negatiivne saldo, vastupidi, viitab netolaenuvõtja rollile. SKP, ehk sisemajanduse koguprodukt, mõõdab riigi kogutoodangut teatud ajaperioodil. See hõlmab kõikide lõppkaupade ja -teenuste väärtust, mis on toodetud riigi piirides, olles sellega riigi majanduse üldise tootlikkuse näitaja. Jooksevkonto ja SKP suhe on suhtarv, mis väljendab jooksevkonto saldo osana SKP-st. Seda näitajat kasutatakse tihti selleks, et hinnata riigi majanduspoliitika efektiivsust ja väliskaubandusliku positsiooni tugevust. Riigid, kellel on pikaajaline positiivne jooksevkonto ja SKP suhe, kipuvad olema majanduslikult tugevad ja finantsiliselt stabiilsed. Kui mõelda Eesti kontekstis, siis jooksevkonto ja SKP suhe võib anda palju olulist teavet. Näiteks võib see näidata, kuivõrd sõltub Eesti majandus ekspordist või impordist. Ekspordialane sõltuvus tähendab, et riigi majandus on tugevalt seotud välisnõudlusega, mis tähendab, et globaalsed majandustingimused võivad märkimisväärselt mõjutada majanduskasvu ja tööhõivet Eestis. Impordisõltuvuse korral võiks tekkida küsimusi riigi enesemajandamisvõime kohta. Jooksevkonto ja SKP suhte analüüs Eulerpooli andmetega võimaldab erinevaid võrdlusi ja trende selgelt visualiseerida. Ajapõhised suurused ja graafikud annavad võimaluse jälgida muutusi suhetes ning hinnata pikaajalisi ja lühiajalisi majandustrende. Näiteks võib jooksevkonto ja SKP suhe kasvada ajal, mil riigi eksport kasvab kiiremini kui import, või langeda kui import ületab ekspordi. Oluline on arvestada, et jooksevkonto ja SKP suhte dünaamika on tihedalt seotud ka teiste majandusnäitajate ja -teguritega. Näiteks valuutakurss, intressimäärad ja inflatsioon võivad oluliselt mõjutada jooksevkonto saldo ja SKP suhet. Eesti majanduses, mis on avatud ja sõltuv väliskaubandusest, mängivad need tegurid olulist rolli. Lisaks makroökonoomilistele teguritele võivad jooksevkonto ja SKP suhet mõjutada ka riigi majanduspoliitilised otsused. Fiskaalpoliitika ja rahapoliitika muudatused võivad muuta eksportijate ja importijate tegevustingimusi, mõjutades seeläbi kogu majanduse jooksevkonto saldot ja SKP-d. Eulerpoolis pühendume sellele, et pakkuda oma kasutajatele usaldusväärset ja ajakohast makroökonoomilist teavet. Meie platvorm võimaldab kasutajatel analüüsida jooksevkonto ja SKP suhteid erinevate perioodide ja maailma piirkondade lõikes, andes võimaluse teha põhjalikke ja informeeritud majandusanalüüse. Eesti majanduses on jooksevkonto ja SKP suhe olnud ajalooliselt kõikuv. Poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud muudatused mõjutavad pidevalt väliskaubandusbilanssi ja majanduskasvu. Tuleviku majanduspoliitikas ja strateegiate kujundamisel on jooksevkonto ja SKP suhte trendide jälgimine ja analüüsimine hädavajalik. Olgu see teadlaste, poliitikakujundajate või ettevõtjate jaoks, jooksevkonto ja SKP suhte analüüs pakub väärtuslikke teadmisi majanduse seisundi ja arengu kohta. Eulerpool on pühendunud sellele, et pakkuda kõigile oma kasutajatele täpset ja ajakohast teavet, mis aitab langetada informeeritud otsuseid ja strateegiaid. Kokkuvõtteks võib öelda, et jooksevkonto ja SKP suhe on kriitiline näitaja riigi majandusliku tervise hindamisel. Positiivne ja stabiilne suhe viitab majanduse heale seisundile ja võimekusele kohaneda rahvusvahelise majanduskeskkonna muutustega. Eulerpool jätkab tööd selle nimel, et pakkuda oma kasutajatele parimat ja täpsemat makroökonoomilist teavet ning analüüse, et aidata neil orienteeruda majanduslike otsuste tegemisel ja strateegiate kujundamisel.

Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe Poola — FAQ

What is the current Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola?

The current Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola is 0,3% of GDP as of 1.1.2024.

How has the Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola changed recently?

The Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola decreased from 1,6% of GDP (1.1.2023) to 0,3% of GDP (1.1.2024).

What is the all-time high for Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola?

The all-time high for Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola was 5,30% of GDP, recorded on 1.1.1994.

What is the all-time low for Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola?

The all-time low for Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola was −15,70% of GDP, recorded on 1.1.1981.

What is the historical average of Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola?

The historical average of Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe in Poola is −3,93% of GDP, calculated over the period from 1.1.1980 to 1.1.2025.

Where does the Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe data for Poola come from?

The Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe data for Poola is sourced from EUROSTAT and published on Eulerpool.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.