Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) Omaan

Uusin Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)-luku maalle Omaan

Kursus

702 M OMR

Muutus +/-

-119,4 M OMR

Protsentuaalne muutus

-14,54 %

Keskiarvo

1,19 B OMR

Kaikkien aikojen korkein

3,42 B OMR

1.1.2016

Kaikkien aikojen matalin

323,10 M OMR

1.1.2000

Praegune Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) väärtus Omaan on 702 M OMR. Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) Omaan langes 702 M OMR peale 1.6.2026, olles eelnevalt olnud 821,4 M OMR 1.3.2026. Ajavahemikus 1.1.1998 kuni 1.6.2026 oli SKP keskmine väärtus Omaan 1,19 B OMR. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.1.2016, kui see oli 3,42 B OMR, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2000 323,10 M OMR.

Allikas: National Centre for Statistic & Information, Oman

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis Omaan langes 1.6.2026 päeval 821,4 M OMR-lt 1.3.2026 päeval 702 M OMR. Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis Omaan oli keskmiselt 1,19 B OMR perioodil 1.1.1998–1.6.2026, saavutas rekordi 3,42 B OMR 1.1.2016 päeval ja madalaima taseme 323,10 M OMR 1.1.2000 päeval.

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

SKP ehitussektorist
Kuupäev
SKP ehitussektorist
9. jaan 2024
1,03 B OMR
12. jaan 2024
928,10 M OMR
3. jaan 2025
837,80 M OMR
6. jaan 2025
736,20 M OMR
9. jaan 2025
1,03 B OMR
12. jaan 2025
951,00 M OMR
3. jaan 2026
821,40 M OMR
6. jaan 2026
702,00 M OMR

Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

100 000 päringut/kuus tasuta · krediitkaarti pole

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) Ajalugu

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) — Ajalugu
KuupäevVäärtus
702 M OMR
821,4 M OMR
951 M OMR
1,03 B OMR
736,2 M OMR
837,8 M OMR
928,1 M OMR
1,03 B OMR
766,7 M OMR
777,7 M OMR
...

Sarnased makronäitajad Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)-le

Mis on Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)?

Ehitustööstuse panus sisemajanduse koguprodukti (SKP) on oluline näitaja, mis kajastab majanduse terviklikku arengut ja üldist majanduskeskkonda riigis. Ehitustegevuse mõju SKP-le on Eestis omandanud tähelepanuväärse koha, arvestades sektori laiaulatuslikku mõju ja sidusust teiste majandusharudega. Meie platvormil, Eulerpool-is, pakume põhjalikku ja täpset makromajanduslikku andmestikku, sealhulgas GDP harude lõikes, mis aitab analüüsida ja mõista ehitustööstuse panust Eesti majandusse. Ehitustegevus ehk ehitustööde teostamine hõlmab endas hoonete ja rajatiste planeerimist, ehitamist, renoveerimist ning hooldamist. See sektor mõjutab otseselt erinevaid majandusharusid nagu kinnisvaraarendus, tööjõuturg, tooraineturg ning paljud teenindusvaldkonnad, pakkudes tööd tuhandetele inimestele ja luues majanduslikku lisandväärtust. Eestis on ehitussektor olnud läbi aastate üks stabiilselt kasvavaid ja tähtsaid harusid, mille mõju SKP-le on märkimisväärne nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis. Kõigepealt tuleb rõhutada, et ehitustööstuse panust majandusse mõõdetakse peamiselt loodud lisaväärtuse kaudu, mis väljendub selles, kui palju sektori tegevus lisab kogumajandusele pärast kulutuste mahaarvamist. Eestis on ehitussektori roll väljendunud nii hoonete ehitamise kui ka infrastruktuuri arendamise kaudu. Ehitustegevus mõjutab tugevalt ka kõrvalsektoreid, näiteks kinnisvaraturg saab hoo sisse suuresti just ehitusprojektide tulemusena, olgu nendeks uusarendused või renoveerimisprojektid. Eesti ehitustööstus on näidanud viimaste aastakümnete jooksul dünaamilist arengut. Eelkõige on kasvule kaasa aidanud Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid, mis on võimaldanud mitmeid suuri infrastruktuuriprojekte. Lisaks sellele on tähtsal kohal ka erainvesteeringud ja avaliku sektori panus, mis on loonud soodsa pinnase ehitussektori kasvuks ja arenguks. Ehitustööstuse panus SKP-le on näha ka statistikas, kus sektor moodustab märkimisväärse osa riigi kogutoodangust. Makromajanduslikust vaatepunktist on oluline jälgida ehitustööstuse panust SKP-sse, kuna see peegeldab üldist majanduskliimat ja investeerimisaktiivsust riigis. Tugev ehitussektor viitab tavaliselt positiivsetele majandustingimustele, kus ettevõtted ja eraisikud on valmis investeerima uutesse projektidesse. Samuti on oluline jälgida sektori tsüklilisust, kuna ehitussektor kipub olema majandustsüklitega tugevalt seotud. Majanduskasvu perioodidel on ehitustegevus aktiivsem ja vastupidi, majanduslanguse ajal vähenevad investeeringud ja aktiivsus sektoris. Eulerpool pakub täpset ja usaldusväärset makromajanduslikku andmestikku, mis hõlmab põhjalikke ülevaateid sektorite lõikes. Meie platvormil saab vaadata erinevaid ajaperioode ja võrrelda ehitustööstuse panust SKP-le erinevatel aastatel. See võimaldab teha teadlikke otsuseid ja analüüse ning paremini mõista, kuidas ehitustööstuse arengud mõjutavad Eesti majandust tervikuna. Ehitustööstuse mõju SKP-le ei piirdu vaid rahalise lisandväärtuse loomisega. Sektori tegevused mõjutavad otseselt ka tööjõuturgu, pakkudes tööhõivet tuhandetele inimestele. Ehitustöölistest insenerideni, projektijuhtidest arhitektideni – kõik need spetsialistid panustavad oma oskuste ja teadmistega, et luua püsivaid struktuure ja rakendusi. Eesti ehitustööstuse tugevus ja kvaliteet põhineb seega märkimisväärselt kvalifitseeritud tööjõul ja uuendusmeelsusel. Innovatsioonidel on Eesti ehitustööstuses oluline roll. Uued tehnoloogiad ja ehitusmeetodid, olgu nendeks BIM (Building Information Modeling), robotehitus või keskkonnasõbralikud ja energiatõhusad lahendused, aitavad tõsta sektori konkurentsivõimet ja pikaajalist jätkusuutlikkust. Need arengud mitte ainult ei suurenda sektori lisandväärtust, vaid aitavad ka saavutada kõrgemat efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust, mis on oluline tänapäeva kliimamuutuste kontekstis. Lisaks on oluline märkida, et ehitustööstuse panus SKP-sse aitab saavutada suuremat regionaalset arengut ja tasakaalu. Eestis on mitmeid piirkondi, kus ehitustegevus on andnud olulise tõuke kohalikule majandusele, luues uusi töökohti ja parandades infrastruktuuri. See omakorda suurendab kohalike ettevõtete ja elanike heaolu, aidates kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule kogu riigis. Kokkuvõttes on ehitustööstuse panus SKP-le Eestis märkimisväärne ja mitmetahuline. Ehitustegevus mõjutab otseselt ja kaudselt paljusid majandusharusid, luues lisandväärtust ja töökohti ning arendades infrastruktuuri. Eulerpool platvormi kaudu pakume põhjalikku ja usaldusväärset andmestikku, mis aitab paremini mõista ning analüüsida ehitustööstuse rolli ja mõju Eesti majandusele. Järjepidev analüüs ja andmete jälgimine on võtmetähtsusega, et tagada jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv tulevikus.

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) Omaan — FAQ

Mikä on nykyinen Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) maassa Omaan?

Nykyinen Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) maassa Omaan on 702 M OMR (1.6.2026).

Miten Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) maassa Omaan on muuttunut äskettäin?

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) maassa Omaan laski arvosta 821,4 M OMR (1.3.2026) arvoon 702 M OMR (1.6.2026).

Mikä on Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP):n ennätyskorkea maassa Omaan?

Ennätyskorkea Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) maassa Omaan oli 3,42 B OMR (1.1.2016).

Mikä on Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP):n ennätysmatala maassa Omaan?

Ennätysmatala Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) maassa Omaan oli 323,10 M OMR (1.1.2000).

Mikä on Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP):n historiallinen keskiarvo maassa Omaan?

Historiallinen keskiarvo Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) maassa Omaan on 1,19 B OMR välillä 1.1.1998–1.6.2026.

Mistä Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)-tiedot maalle Omaan ovat peräisin?

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)-tiedot maalle Omaan ovat peräisin lähteestä National Centre for Statistic & Information, Oman ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.