Valitsuse võlg Norra

Uusin Valitsuse võlg-luku maalle Norra

Kursus

797,7 B NOK

Muutus +/-

-29,63 B NOK

Protsentuaalne muutus

-3,58 %

Keskiarvo

425,53 B NOK

Kaikkien aikojen korkein

886,43 B NOK

1.3.2025

Kaikkien aikojen matalin

11,45 B NOK

1.12.1965

Praegune Valitsuse võlg Norra on 797,7 B NOK. Valitsuse võlg Norra vähenes 797,7 B NOK kuupäeval 1.6.2026, peale seda kui see oli 827,34 B NOK kuupäeval 1.3.2026. Perioodil 1.12.1965 kuni 1.6.2026 oli keskmine SKP Norra 425,53 B NOK. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati kuupäeval 1.3.2025 summaga 886,43 B NOK, samas kui madalaim väärtus registreeriti kuupäeval 1.12.1965 summaga 11,45 B NOK.

Allikas: Statistics Norway

Valitsuse võlg riigis Norra langes 1.6.2026 päeval 827,34 B NOK-lt 1.3.2026 päeval 797,7 B NOK. Valitsuse võlg riigis Norra oli keskmiselt 425,53 B NOK perioodil 1.12.1965–1.6.2026, saavutas rekordi 886,43 B NOK 1.3.2025 päeval ja madalaima taseme 11,45 B NOK 1.12.1965 päeval.

Valitsuse võlg

Valitsuse võlg

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Riigivõlg
Kuupäev
Riigivõlg
9. jaan 2024
874,52 B NOK
12. jaan 2024
773,55 B NOK
3. jaan 2025
886,43 B NOK
6. jaan 2025
724,48 B NOK
9. jaan 2025
844,21 B NOK
12. jaan 2025
737,49 B NOK
3. jaan 2026
827,34 B NOK
6. jaan 2026
797,70 B NOK

Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

100 000 päringut/kuus tasuta · krediitkaarti pole

Valitsuse võlg Ajalugu

Valitsuse võlg — Ajalugu
KuupäevVäärtus
797,7 B NOK
827,34 B NOK
737,49 B NOK
844,21 B NOK
724,48 B NOK
886,43 B NOK
773,55 B NOK
874,52 B NOK
717,57 B NOK
810,66 B NOK
...

Mis on Valitsuse võlg?

Valitsuse võlg on üks olulisemaid ja intrigeerivamaid makromajanduslikke kategooriaid, mis nõuab põhjalikku analüüsi ja mõistmist. Eulerpool, olles professionaalne veebisait, mis kuvab makromajanduslikku andmeid, pakub läbi oma platvormi täpset ja ajakohastatud infot valitsuse võla teemal ning selle mõju kohta majandusele üldisemalt. Valitsuse võla mõiste hõlmab laia valikut finantskohustusi, mida riiklikud valitsused on võtnud oma kodanikelt, ettevõtetelt või välisriikidest, et rahastada oma tegevust ja investeerimisprojekte. Valitsuse võlg tekib tavaliselt siis, kui riigi kulutused ületavad selle tulusid. Tüüpiliselt püütakse puudujääki katta laenukoormuse suurendamisega. Selline finantsiline vahendamine võimaldab valitsustel katta jooksvad kulud, finantseerida avalikke teenuseid ja infrastruktuuri projekte, millel on pikemas perspektiivis positiivne mõju majanduse arengule. Siiski tõuseb sellega kaasnevaid riske ja väljakutseid. Einse suureks küsimuseks on valitsuse võla jätkusuutlikkus. Kui võlatase kasvab liiga kiiresti või jõuab väga kõrgele tasemele, võib see tekitada muret nii sisemiselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Võlakoorma teenindamise kulud võivad saada ühel hetkel nii suureks, et riigile jääb vähem ressursse teiste oluliste kulutuste jaoks nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalkaitse. Lisaks sellele, kui investorid hakkavad kartma, et riik võib muutuda maksejõuetuks, võivad laenukulud oluliselt suureneda ning riigi võimetus tõsta uut laenu võib süvendada majanduslikke raskusi. Valitsuse võla dünaamika ja selle mõju majandusele on tihedalt seotud ka rahapoliitika ja fiskaalpoliitikaga. Näiteks võib tsentraliseeritud rahapoliitiline strateegia hõlmata intressimäärade muutmist, mis omakorda mõjutab laenuraha kättesaadavust ja kulusid. Kui keskpank otsustab intressimäärasid tõsta, võib see muuta riikliku laenamise kallimaks ning piirata valitsuse võimet võtta lisavõlgu. Teiselt poolt võib valitsus otsustada võtta kasutusele laenuraha majanduse elavdamiseks, isegi kui see tähendab võlakoorma ajutist suurenemist. Valitsuse võla analüüsimisel on oluline kaaluda ka selle struktuuri. Näiteks erineb oluliselt see, kas võlg on emiteeritud kodumaises valuutas või välisvaluutas. Võlg kodumaises valuutas on üldiselt vähem riskantne, sest valitsus saab vajadusel trükki raha laenude tagasimaksmiseks. Kuid laenud välisvaluutas võivad olla riskantsemad, kuna valuutakursi kõikumised võivad mõjutada tagasimaksmise kulusid ja tuua kaasa ootamatuid kulutusi. Valitsuse võlakohustuste juhtimine ja planeerimine nõuavad tulevikule orienteeritud lähenemist ja keerukaid strateegiaid, et tagada majanduse stabiilsus ja pikaajaline jätkusuutlikkus. Erinevad riigid kasutavad erinevaid lähenemisviise vastavalt oma majandusalasele olukorrale ja riskiprofiilile. Mõned riigid, näiteks need, kellel on kõrge krediidireiting ja usaldusväärne majandus, võivad kergemini ja madalama intressimääraga laenata. Teised riigid aga peavad võib-olla rohkem võitlema investorite usalduse võitmise nimel ja võivad kokku puutuda suuremate laenukulumustega. Estonias, nagu paljudes teistes riikides, mängib valitsuse võlg olulist rolli majanduse ja rahalise stabiilsuse säilitamisel. Eesti valitsuse võlakoormus on olnud üldiselt suhteliselt madal võrreldes teiste Euroopa riikidega, mis peegeldab konservatiivset fiskaalpoliitikat. Selline madal võlatase annab Eestile eelise rahvusvahelises finantsruumis ning võimalused suunata rohkem ressursse majanduse arendamiseks ja kriisideks valmistumiseks. Sellegipoolest tuleb alati püsida valvel ja ettevaatlikkus on vajalik, et hoida valitsuse võla tase jätkusuutlikuna. Seda eriti arvestades võimalikke tulevasi majanduskriise, rahvusvahelisi majandusturge ja globaalset majanduslikku ebastabiilsust. Seega on oluline, et valitsus rakendaks rangeid eelarvedistsipliine ja strateegilisi finantsplaneeringuid, et minimeerida riske ja tagada riigi majanduslik heaolu. Lähtudes eeltoodust on ilmne, et valitsuse võlg on makromajanduslikult kompleksne ja mitmetahuline teema. Eulerpool, käsitledes kõiki olulisi aspekte alates võla struktuurist, rahapoliitikast, kuni fiskaalpoliitiliste strateegiateni, püüab pakkuda kasutajatele sügavat ja kõikehõlmavat arusaamist, mis aitab paremini mõista ja juhtida riikide majanduste tervist ja stabiilsust. Olenemata sellest, kas olete majandusteadlane, poliitikakujundaja või lihtsalt teadlik kodanik, on põhjalik ja täpne informatsioon valitsuse võla kohta hädavajalik, et teha informeeritud otsuseid ja mõista, kuidas need mõjutavad laiemat majandusolukorda.

Valitsuse võlg Norra — FAQ

Mikä on nykyinen Valitsuse võlg maassa Norra?

Nykyinen Valitsuse võlg maassa Norra on 797,7 B NOK (1.6.2026).

Miten Valitsuse võlg maassa Norra on muuttunut äskettäin?

Valitsuse võlg maassa Norra laski arvosta 827,34 B NOK (1.3.2026) arvoon 797,7 B NOK (1.6.2026).

Mikä on Valitsuse võlg:n ennätyskorkea maassa Norra?

Ennätyskorkea Valitsuse võlg maassa Norra oli 886,43 B NOK (1.3.2025).

Mikä on Valitsuse võlg:n ennätysmatala maassa Norra?

Ennätysmatala Valitsuse võlg maassa Norra oli 11,45 B NOK (1.12.1965).

Mikä on Valitsuse võlg:n historiallinen keskiarvo maassa Norra?

Historiallinen keskiarvo Valitsuse võlg maassa Norra on 425,53 B NOK välillä 1.12.1965–1.6.2026.

Mistä Valitsuse võlg-tiedot maalle Norra ovat peräisin?

Valitsuse võlg-tiedot maalle Norra ovat peräisin lähteestä Statistics Norway ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.