Impordid Norra

Uusin Impordid-luku maalle Norra

Kursus

90,56 B NOK

Muutus +/-

+299 M NOK

Protsentuaalne muutus

+0,33 %

Keskiarvo

25,31 B NOK

Kaikkien aikojen korkein

104,56 B NOK

1.3.2026

Kaikkien aikojen matalin

696,00 M NOK

1.7.1960

Praegune Impordid väärtus Norra on 90,56 B NOK. Impordid Norra suurenes 90,56 B NOK 1.8.2026, olles varem olnud 90,26 B NOK 1.7.2026. Perioodil 1.1.1960 kuni 1.8.2026 oli Norra keskmine SKP 25,31 B NOK. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2026 väärtusega 104,56 B NOK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.7.1960 väärtusega 696,00 M NOK.

Allikas: Statistics Norway

Impordid riigis Norra tõusis 1.8.2026 päeval 90,26 B NOK-lt 1.7.2026 päeval 90,56 B NOK. Impordid riigis Norra oli keskmiselt 25,31 B NOK perioodil 1.1.1960–1.8.2026, saavutas rekordi 104,56 B NOK 1.3.2026 päeval ja madalaima taseme 696,00 M NOK 1.7.1960 päeval.

Impordid

Impordid

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Import
Kuupäev
Import
1. jaan 2026
79,46 B NOK
2. jaan 2026
89,23 B NOK
3. jaan 2026
104,56 B NOK
4. jaan 2026
94,75 B NOK
5. jaan 2026
97,10 B NOK
6. jaan 2026
98,61 B NOK
7. jaan 2026
90,26 B NOK
8. jaan 2026
90,56 B NOK
Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

Impordid Ajalugu

Impordid — Ajalugu
KuupäevVäärtus
90,56 B NOK
90,26 B NOK
98,61 B NOK
97,1 B NOK
94,75 B NOK
104,56 B NOK
89,23 B NOK
79,46 B NOK
99,21 B NOK
99,9 B NOK
...

Sarnased makronäitajad Impordid-le

Impordid

2019. aastal kasvasid Norra impordid eelmise aastaga võrreldes 6 protsenti, jõudes rekordilise 756 miljardi NOK-ni. Peamised impordiartiklid olid: masinad ja transpordivarustus (40 protsenti kogu impordist), millest suurima osa moodustasid maanteesõidukid (12 protsenti), elektrimasinad ja -aparaadid (6 protsenti), üldised tööstusmasinad ja -seadmed (5 protsenti), eriotstarbelised masinad (4 protsenti), telekommunikatsiooniseadmed (4 protsenti) ja muu transpordivarustus, sealhulgas laevad (4 protsenti); mitmesugused tööstustooted (14 protsenti), näiteks rõivad ja aksessuaarid (3 protsenti); peamiselt materjali järgi klassifitseeritud tööstustooted (14 protsenti), sealhulgas metalltooted (5 protsenti); kemikaalid ja nendega seotud tooted (10 protsenti); mineraalkütused, määrdeained ja nendega seotud materjalid (7 protsenti) tänu nafta ja naftatoodetele (6 protsenti); toit ja elusloomad (6 protsenti); ning toorained, välja arvatud kütused (6 protsenti). Rootsi oli suurim impordiallikas (12 protsenti kogu impordist), järgnesid Saksamaa (11 protsenti), Hiina (10 protsenti), USA (8 protsenti), Taani (6 protsenti), Suurbritannia (5 protsenti), Poola ja Holland (mõlemad 4 protsenti).

Mis on Impordid?

Eulerpool on teie usaldusväärne allikas makromajanduslike andmete osas, pakkudes põhjalikke ülevaateid ja analüüse erinevate makroökonoomika kategooriate kohta, sealhulgas ka imporditegevuse kohta. Imports on kriitiline komponent riikide majanduses, mõjutades nii kaubandusbilanssi, valuutakursse kui ka majanduskasvu üldiselt. Impordi analüüs ning selle rolli mõistmine makromajanduses on seetõttu äärmiselt oluline, pakkudes väärtuslikke teadmisi poliitikakujundajatele, ettevõtetele ja investoritele. Impordi mõiste all mõistetakse kaupade ja teenuste sissevedu riiki välismaalt. Imports mängib olulist rolli riigi majanduse arendamisel, võimaldades tarbijatel ja ettevõtetel juurdepääsu kaupadele ja teenustele, mida kohalikus tootmises ei toodeta või mille tootmine on oluliselt kulukam kui teistes riikides. Oluline on märkida, et imporditegevus ei puuduta ainult kaupade sissevedu, vaid hõlmab ka teenuste importi, nagu näiteks finantsteenuste, konsultatsiooniteenuste või IT-teenuste sisseostmine välismaalt. Riigi kaubandusbilanss, mis kujutab endast ekspordi ja impordi vahelist saldo, on üks peamisi indikaatoreid, mida kasutatakse majanduse tervise hindamisel. Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, tekib kaubandusdefitsiit, mis võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid, nagu suurenemine välisvõlgades või surve riigi valuutakursi langusele. Samas, kui riik suudab eksportida rohkem kui importida, tekib kaubandusülejääk, mis võib toetada majanduskasvu ja tugevdada riigi valuutat. Imporditegevusel on otsene mõju ka tarbijahindadele ja inflatsioonile. Kui riik sõltub suurel määral impordist, võivad imporditavate kaupade ja teenuste hinnakõikumised otseselt mõjutada tarbijahindade taset. Näiteks, kui imporditavate kaupade hinnad tõusevad rahvusvahelistel turgudel, võib see viia hindade tõusuni ka koduturul, põhjustades inflatsiooni kasvu. Seetõttu on oluline jälgida mitte ainult impordi mahtu, vaid ka selle struktuuri ja hindasid. Lisaks tarbijahindadele mõjutab imports ka ettevõtete tootmiskulusid. Paljud ettevõtted sõltuvad oma tootmisprotsessis imporditud toorainetest, komponentidest või seadmetest. Näiteks, autotööstus võib sõltuda imporditud mootoriosadest või elektroonikaseadmetest. Seetõttu võivad muutused impordi hindades või kättesaadavuses oluliselt mõjutada ettevõtete tootmiskulusid ja seeläbi ka nende konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel turul. Impordi osakaalu suurenemine võib tähendada ka kohalike tootmisvõimaluste vähenemist või kadumist, mis võib omakorda suurendada sõltuvust välistarnijatest ja suurendada majanduslikke riske. Seetõttu on oluline leida tasakaal impordi ja kohaliku tootmise vahel, et tagada majanduse dünaamiline areng ning vähendada sõltuvust välisteguritest. Riiklikud poliitikad, mis toetavad kohalike tööstusharude arengut ja innovatsiooni, võivad aidata kaasa tasakaalu saavutamisele ja majanduse vastupanuvõime suurendamisele. Impordiga seotud riskide vähendamiseks ja võimaluste ärakasutamiseks on oluline, et riigid teeksid tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Need organisatsioonid aitavad edendada avatud ja ausat kaubandust ning pakuvad tuge kriisiolukordades. Kaubanduslepingud ja tolliliidud on samuti olulised instrumendid, mis võivad aidata vähendada kaubandustõkkeid ja soodustada imporditegevust. Kokkuvõtteks võib öelda, et imporditegevus on majanduse lahutamatu osa, millel on kaugeleulatuvad mõjuvõimalused nii tarbijatele, ettevõtetele kui ka riigi majandusele tervikuna. Imports mõjutab kaubandusbilanssi, valuutakursse, tarbijahindu ja tootmiskulusid, seetõttu on selle põhjalik analüüs ning pidev jälgimine äärmiselt oluline. Eulerpool aitab teil olla kursis importi puudutavate suundumuste ja andmetega, pakkudes usaldusväärset ja põhjalikku teavet otsuste tegemiseks ja analüüside koostamiseks. Meie eesmärk on aidata teil mõista majanduse dünaamikat ja teha teadlikke otsuseid, mis toetavad teie finantsedu ja -stabiilsust.

Impordid Norra — FAQ

Mikä on nykyinen Impordid maassa Norra?

Nykyinen Impordid maassa Norra on 90,56 B NOK (1.8.2026).

Miten Impordid maassa Norra on muuttunut äskettäin?

Impordid maassa Norra nousi arvosta 90,26 B NOK (1.7.2026) arvoon 90,56 B NOK (1.8.2026).

Mikä on Impordid:n ennätyskorkea maassa Norra?

Ennätyskorkea Impordid maassa Norra oli 104,56 B NOK (1.3.2026).

Mikä on Impordid:n ennätysmatala maassa Norra?

Ennätysmatala Impordid maassa Norra oli 696,00 M NOK (1.7.1960).

Mikä on Impordid:n historiallinen keskiarvo maassa Norra?

Historiallinen keskiarvo Impordid maassa Norra on 25,31 B NOK välillä 1.1.1960–1.8.2026.

Mistä Impordid-tiedot maalle Norra ovat peräisin?

Impordid-tiedot maalle Norra ovat peräisin lähteestä Statistics Norway ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.