Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Kanada

Uusin Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-luku maalle Kanada

Kursus

45 418,13 USD

Keskiarvo

32 570,14 USD

Kaikkien aikojen korkein

45 883,01 USD

1.1.2022

Kaikkien aikojen matalin

15 432,49 USD

1.1.1960

Praegune Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta väärtus riigis Kanada on 45 418,13 USD. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Kanada kasvas 1.1.2025 45 418,13 USD peale, olles 1.1.2024 45 061,39 USD. Ajaperioodil 1.1.1960 kuni 1.1.2025 oli Kanada keskmine SKP 32 570,14 USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2022, olles 45 883,01 USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1960 15 432,49 USD.

Allikas: World Bank

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Kanada tõusis 1.1.2025 päeval 45 061,39 USD-lt 1.1.2024 päeval 45 418,13 USD. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Kanada oli keskmiselt 32 570,14 USD perioodil 1.1.1960–1.1.2025, saavutas rekordi 45 883,01 USD 1.1.2022 päeval ja madalaima taseme 15 432,49 USD 1.1.1960 päeval.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

SKP elaniku kohta
Kuupäev
SKP elaniku kohta
1. jaan 2018
44 907,39 USD
1. jaan 2019
45 100,34 USD
1. jaan 2020
42 366,17 USD
1. jaan 2021
44 639,24 USD
1. jaan 2022
45 883,01 USD
1. jaan 2023
45 495,51 USD
1. jaan 2024
45 061,39 USD
1. jaan 2025
45 418,13 USD

Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

100 000 päringut/kuus tasuta · krediitkaarti pole

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Ajalugu

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta — Ajalugu
KuupäevVäärtus
45 418,13 USD
45 061,39 USD
45 495,51 USD
45 883,01 USD
44 639,24 USD
42 366,17 USD
45 100,34 USD
44 907,39 USD
44 339,43 USD
43 551,39 USD

Sarnased makronäitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-le

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta

SKP elaniku kohta saadakse, jagades riigi inflatsiooniga korrigeeritud sisemajanduse koguprodukti kogurahvaarvuga.

Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta?

Eesti majanduse paremaks mõistmiseks on oluline süveneda võtmenäitajatesse, mis peegeldavad riigi majanduslikku heaolu ja üldist arengutaset. Üks selline oluline näitaja on SKT elaniku kohta (rahvusvaheliselt tuntud kui GDP per Capita). Euroopa Liidu riikidest diagonaalselt võttes on Eesti jõudnud märkimisväärselt kiiresti areneva turgude kategooriasse ning SKT elaniku kohta on selles osas esmatähtis mõõdupuu. Eulerpoolis, mis on professionaalne makromajanduslike andmete kuvamise veebisait, anname ülevaate erinevatest majandusnäitajatest, sealhulgas Eesti SKT elaniku kohta. SKT elaniku kohta on metoodika, mis arvutab valitsemise riigi kogutoodangu jagamise selle riigi elanike arvu vahel. See meetod annab meile hinnangu, keskmise inimese väljavõidu kohta majanduses. SKT elaniku kohta on kasulik tööriist võrreldes SKT kogusissese suurusega, kuna see võtab arvesse rahvastiku suurust ning aitab paremini arvutada elustandardeid ja teiste majanduslike jõudude võrdlust erinevates riikides ja piirkondades. Eesti puhul näitab SKT elaniku kohta mitmeid olulisi arenguid ja väljakutseid. 2019. aastal oli Eesti SKT elaniku kohta ligikaudu 23 236 eurot, mis tegi riigist ühe kiiremini areneva majandusega riigi Euroopas. Eesti SKT elaniku kohta järjepidev tõus peegeldab nii majanduse kiiret kasvu, tehnoloogilist arengut kui ka tõhusat valitsemispoliitikat. Samas on veel palju valdkondi, kus on võimalik edasi liikuda. Analyüsides Eesti SKT elaniku kohta, tuleb silmas pidada majanduse põhikomponente, nagu töötushind, inflatsioon, investeeringud ja tarbimiskulud. Tööhõive ning palgatasemed on otseselt seotud SKT elaniku kohta muutustega, kuna kõrgem sissetuleku tase ja suuremad tarbimiskulud tõstavad üldist kogutoodangut. Samuti on inflatsioonimäär oluliseks faktoriks, kuna kõrge inflatsioon võib tähendada, et vaatamata SKT kasvule, ei suuda tarbijad oma elustandardeid piisavalt parandada. Veel enam, Eesti on tuntud oma digitaalse arengu ning tehnoloogilise inovatsiooni poolest. IKT-sektor moodustab märkimisväärse osa riigi kogutoodangust ning selle jätkuv areng võib viia märkimisväärse SKT elaniku kohta tõusuni tulevikus. Tehnoloogia- ja teenindussektori tugevus on panustanud Eesti positsiooni maailmaturul ja tõstnud riigi nähtavust majandusarengu eesrinnas. Harvestamiseks on oluline võrrelda Eesti SKT-d elaniku kohta teiste sarnase suuruse ja arengutasemega riikide näitajatega. Võttes aluseks Põhjamaad nagu Soome, Rootsi ja Taani, võib märgata, et Eesti majanduslik areng on olnud kiire, kuid siiski jääb veel ruumi jõudmaks nende riikide elustandardite ja majandusliku heaolu tasemele. Võrreldes suures osas kesk-ja idaeuroopa riikidega on Eesti positsioon siiski tugev ja näitab jätkuvat tõusu. Tähtis aspekt SKT elaniku kohta hindamisel on ka regionaalne ebavõrdsus Eestis. Eestis on täheldatud suurtes linnades, eriti Tallinnas ja Tartu piirkonnas, kõrgemat SKT-d elaniku kohta võrreldes maa- ja äärealadega. Selline keskus vs. perifeeria arengu lõhe võib põhjustada olulisi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis nõuavad riiklikku strateegiat ja sekkumist selleks, et tagada tasakaalustatud majanduskasv kogu riigis. SKT elaniku kohta on vajalik vahend erinevate poliitikate ja strateegiate efektiivsuse hindamiseks. Eesti valitsuse poolt rakendatavad majandusmeetmed, näiteks maksupoliitikad, haridusinvesteeringud ning infrastruktuuriparandused, võivad oluliselt mõjutada riigi SKT-d elaniku kohta. Edukas poliitikas peegelduvad meetmed, mis parandavad elutingimusi ja tööhõivet, tõstavad lõppkokkuvõttes SKT-d elaniku kohta. SKT elaniku kohta on samuti sidus omavahelise globaalse majandusega ning avatus rahvusvahelisele kaubandusele. Eesti on tuntud oma ekspordile orienteeritud majanduse poolest, kus suure osa SKT-st moodustavad teenuste ja kaupade eksport. Rahvusvahelised kaubandussuhted ja nende arengud mõjutavad otse SKT suurenemist ja elustandardite tõusu. Summa summarum, Eesti SKT elaniku kohta on kriitiline näitaja, mis annab ülevaate riigi majanduse tervislikkusest ja elustandarditest. Eulerpoolis jälgime ja analüüsime neid andmeid pidevalt ning pakume professionaalset ja usaldusväärset infot, mis aitab mõista Eesti majanduslikku positsiooni ja tulevikuväljavaateid. Tegu on väärtusliku tööriistaga nii poliitikutele, ettevõtjatele, analüütikutele kui ka igapäevastele kodanikele, kes soovivad süvitsi mõista Eesti majanduse omadusi ja trende. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pidev teadlikkus ja andmete analüüs võtmetähtsusega strateegiliste otsuste tegemisel ja majandusliku heaolu saavutamisel. Eulerpool on pühendunud pakkuma väärtuslikke ja täpseid makromajanduslikke andmeid, et toetada Eesti jätkuvat majandusarengut ja heaolu.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Kanada — FAQ

Mikä on nykyinen Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kanada?

Nykyinen Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kanada on 45 418,13 USD (1.1.2025).

Miten Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kanada on muuttunut äskettäin?

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kanada nousi arvosta 45 061,39 USD (1.1.2024) arvoon 45 418,13 USD (1.1.2025).

Mikä on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta:n ennätyskorkea maassa Kanada?

Ennätyskorkea Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kanada oli 45 883,01 USD (1.1.2022).

Mikä on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta:n ennätysmatala maassa Kanada?

Ennätysmatala Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kanada oli 15 432,49 USD (1.1.1960).

Mikä on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta:n historiallinen keskiarvo maassa Kanada?

Historiallinen keskiarvo Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Kanada on 32 570,14 USD välillä 1.1.1960–1.1.2025.

Mistä Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-tiedot maalle Kanada ovat peräisin?

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-tiedot maalle Kanada ovat peräisin lähteestä World Bank ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.