Kaubandusbilanss Kanada

Uusin Kaubandusbilanss-luku maalle Kanada

Kursus

4,2 B CAD

Muutus +/-

+3,41 B CAD

Keskiarvo

1,05 B CAD

Kaikkien aikojen korkein

8,55 B CAD

1.1.2001

Kaikkien aikojen matalin

−7,53 B CAD

1.4.2025

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Kanada on 4,2 B CAD. Kaubandusbilanss Kanada tõusis 4,2 B CAD peale 1.8.2026, olles varem 786,6 M CAD 1.7.2026. Ajavahemikus 1.1.1971 kuni 1.8.2026 oli SKT keskmine Kanada 1,05 B CAD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2001 8,55 B CAD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.4.2025 −7,53 B CAD.

Allikas: Statistics Canada

Kaubandusbilanss riigis Kanada tõusis 1.8.2026 päeval 786,6 M CAD-lt 1.7.2026 päeval 4,2 B CAD. Kaubandusbilanss riigis Kanada oli keskmiselt 1,05 B CAD perioodil 1.1.1971–1.8.2026, saavutas rekordi 8,55 B CAD 1.1.2001 päeval ja madalaima taseme −7,53 B CAD 1.4.2025 päeval.

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Kuupäev
Kaubavahetuse bilants
1. jaan 2025
3,48 B CAD
9. jaan 2025
565,80 M CAD
3. jaan 2026
1,26 B CAD
4. jaan 2026
3,24 B CAD
5. jaan 2026
3,51 B CAD
6. jaan 2026
3,95 B CAD
7. jaan 2026
786,60 M CAD
8. jaan 2026
4,20 B CAD

Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

100 000 päringut/kuus tasuta · krediitkaarti pole

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
4,2 B CAD
786,6 M CAD
3,95 B CAD
3,51 B CAD
3,24 B CAD
1,26 B CAD
565,8 M CAD
3,48 B CAD
774,7 M CAD
965,4 M CAD
...

Sarnased makronäitajad Kaubandusbilanss-le

Kaubandusbilanss

Aastatel 1980 kuni 2008 oli Kanada kaubandusbilanss igal aastal positiivne, välja arvatud aastatel 1991 ja 1992. Alates 2009. aastast muutus kaubandusbilanss puudujäägiks. 2021. aastal muutus see taas kaubandusülejäägiks, kusjuures energiakandjad moodustasid ekspordi suurima osa. Ameerika Ühendriigid jäävad endiselt riigi suurimaks kaubanduspartneriks.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Kanada — FAQ

Mikä on nykyinen Kaubandusbilanss maassa Kanada?

Nykyinen Kaubandusbilanss maassa Kanada on 4,2 B CAD (1.8.2026).

Miten Kaubandusbilanss maassa Kanada on muuttunut äskettäin?

Kaubandusbilanss maassa Kanada nousi arvosta 786,6 M CAD (1.7.2026) arvoon 4,2 B CAD (1.8.2026).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätyskorkea maassa Kanada?

Ennätyskorkea Kaubandusbilanss maassa Kanada oli 8,55 B CAD (1.1.2001).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätysmatala maassa Kanada?

Ennätysmatala Kaubandusbilanss maassa Kanada oli −7,53 B CAD (1.4.2025).

Mikä on Kaubandusbilanss:n historiallinen keskiarvo maassa Kanada?

Historiallinen keskiarvo Kaubandusbilanss maassa Kanada on 1,05 B CAD välillä 1.1.1971–1.8.2026.

Mistä Kaubandusbilanss-tiedot maalle Kanada ovat peräisin?

Kaubandusbilanss-tiedot maalle Kanada ovat peräisin lähteestä Statistics Canada ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.