Elanikkond Island

Uusin Elanikkond-luku maalle Island

Kursus

394 300

Muutus +/-

+4900

Protsentuaalne muutus

+1,26 %

Keskiarvo

268 735,82

Kaikkien aikojen korkein

394 300,00

1.1.2026

Kaikkien aikojen matalin

170 000,00

1.1.1960

Hetke elanikkonna väärtus Island on 394 300 . Elanikkond Island kasvas 394 300 1.1.2026, pärast seda, kui see oli 389 400 1.1.2025. Alates 1.1.1960 kuni 1.1.2026, keskmine SKT Island oli 268 735,82 . Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2026 394 300,00 , samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1960 170 000,00 .

Allikas: EUROSTAT

Elanikkond riigis Island tõusis 1.1.2026 päeval 389 400-lt 1.1.2025 päeval 394 300. Elanikkond riigis Island oli keskmiselt 268 735,82 perioodil 1.1.1960–1.1.2026, saavutas rekordi 394 300,00 1.1.2026 päeval ja madalaima taseme 170 000,00 1.1.1960 päeval.

Elanikkond

Elanikkond

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Rahvastik
Kuupäev
Rahvastik
1. jaan 2019
357 000,00 base
1. jaan 2020
364 100,00 base
1. jaan 2021
368 800,00 base
1. jaan 2022
376 200,00 base
1. jaan 2023
387 800,00 base
1. jaan 2024
383 600,00 base
1. jaan 2025
389 400,00 base
1. jaan 2026
394 300,00 base
Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

Elanikkond Ajalugu

Elanikkond — Ajalugu
KuupäevVäärtus
394 300
389 400
383 600
387 800
376 200
368 800
364 100
357 000
348 500
338 300

Sarnased makronäitajad Elanikkond-le

Elanikkond

Islandi rahvaarv moodustab vähem kui 0,01 protsenti kogu maailma rahvaarvust, mis tähendab, et iga 21 834 inimese kohta planeedil on üks Islandi elanik.

Mis on Elanikkond?

Eulerpool on professionaalne makromajandusandmete esitamise veebisait, mis pakub ulatuslikku teavet ja analüüse eri kategooriate lõikes. Täna keskendume populatsioonikategooriale, pakkudes sügavamat arusaama rahvastiku struktuurist, dünaamikast ja selle laiematest majanduslikest mõjudest Eestis ja üle maailma. Rahvastikuekspertidest majandusteadlasteni ja poliitikakujundajateni on rahvastikutrendide jälgimine hädavajalik täpsemate prognooside tegemiseks, ressursside jagamiseks ja pikaajaliste strateegiate kujundamiseks. Eulerpooli eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja ajakohaseid rahvastikuandmeid, pakkudes terviklikku ülevaadet demograafilistest suundumustest ja nende majanduslikest mõjudest. Esimeseks oluliseks teemaks rahvastikuvaldkonnas on sündimus. Sündimuse määr on võtmetähendus muude demograafiliste näitajate, nagu rahvaarvu kasv, noorte osakaal ja vananemise suundumused, prognoosimisel. Madal sündimus võib viidata tulevasele tööjõupuudusele ja majanduskasvu aeglustumisele, kõrge sündimus aga võib tõsta noorte sõltuvussuhet ja suurendada nõudlust noortele suunatud infrastruktuuri järele. Teiseks, rahvastiku vananemine on märkimisväärne tegur, mis mõjutab sotsiaal-majanduslikku keskkonda. Eesti ja paljud teised riigid seisavad silmitsi vananeva rahvastiku väljakutsetega, mis omakorda suurendab survet pensioni- ja tervishoiusüsteemidele. Eulerpool pakub üksikasjalikke andmeid erinevate vanuserühmade kohta, aidates analüütikutel ja otsustajatel paremini mõista ja prognoosida rahvastiku vananemise mõjusid majandusele. Sisseränne ja väljaränne on samuti kriitiliselt tähtsad majandusnäitajad. Kõrge sisseränne võib aidata leevendada tööjõupuudust ja soodustada majandusarengut, samas kui kõrge väljaränne võib viidata riigisisestele majanduslikele või sotsiaalsetele probleemidele. Migratsiooniandmete põhjalik analüüs aitab mõista tööjõu liikumise ja selle tulemusena tekkiva kohandumisega seotud suundumusi ja mustreid. Rahvastiku haridustase ja tööjõu kvalifikatsioon on järjekordsed olulised tegurid makromajanduslikus plaanis. Haridustase mõjutab otseselt tööjõu tootlikkust ja innovatsioonivõimet. Kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud tööjõud on konkurentsieelis, mis aitab majandust kasvatada ja suurendada tootlikkust. Eulerpool toob esile hariduse ja tööalaste oskuste seosed erinevate majanduslike näitajatega, pakkudes sügavat ülevaadet sellest, kuidas need mõjutavad erinevaid majandussektoreid. Suurlinnastumine ja urbanisatsioon mängivad samuti olulist rolli rahvastikutrendides. Linnade kasv ja nende infrastruktuuri areng määravad tihti elukvaliteedi ja majandustegevuse tingimused. Urbanisatsiooniga seotud probleemid ja võimalused, näiteks kinnisvaraturg, transpordivõrgud ja keskkonnamõjud, esitatakse detailselt Eulerpooli rahvastikukategoorias, aidates kasutajatel paremini mõista linnaarengu ja majanduse vastastikmõjusid. Regionaalne rahvastikujaotus on teemade seas, mis väärivad erilist tähelepanu. Regionaalne jaotus mõjutab kohalikku majandustegevust, ressursside jaotust ja sotsiaal-majanduslikku arengut. Maakonniti ja omavalitsusüksuste kaupa esitatud rahvastikuandmed annavad selgema pildi kohalike arenguvajaduste ja võimaluste kohta, aidates kaasa kohaliku tasandi strateegilisele planeerimisele. Lisaks nendele aspektidele käsitleb Eulerpool ka rahvastiku soolist jaotust ning selle majanduslikke tagajärgi. Sooline ebavõrdsus ja tööjõuturul esinevad barjäärid võivad oluliselt mõjutada majanduslikku arengut ja sotsiaalset tasakaalu. Andmed ja analüüsid, mis valgustavad soolise jaotuse ja majandusnäitajate omavahelist seost, pakuvad väärtuslikku teavet teadlastele ja poliitikakujundajatele. Lõpetuseks, rahvastikukategooria andmete ja analüüside tähtsus ei piirdu ainult majanduse ja poliitika valdkondadega, vaid ulatub ka sotsiaalsfääri. Rahvastikuandmed võivad olla abiks tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja haridussektori planeerimisel ja arendamisel. Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides kehtestatud juhiste ja strateegiate raames on rahvastikustatistika võtmetähendusega, kui hinnatakse riikide ja piirkondade arengut ning seaduste mõju. Eulerpooli rahvastikukategooria pakub kasutajatele täpseid ja terviklikke andmeid rahvastiku kohta, aidates seeläbi kaasa teadlikumate ja tõhusamate otsuste tegemisele majanduslikus ja sotsiaalses plaanis. Meie eesmärk on olla usaldusväärne ja terviklik allikas rahvastikustatistika valdkonnas, pakkudes väärtuslikku teavet ja sügavat analüüsi kõigile huvilistele. Rahvastikutrendid ja nende mõjud on dünaamilised ja pidevas muutumises. Seetõttu on oluline, et andmed oleksid pidevalt ajakohastatud ja põhjalikult analüüsitud. Eulerpool püüab tagada, et iga kasutaja saab kiire ja ligipääsetava ülevaate kõige värskematest ja olulisimatest rahvastikuandmetest, aidates kaasa strateegiliste ja teadlike otsuste tegemisele kõigil tasanditel.

Elanikkond Island — FAQ

Mikä on nykyinen Elanikkond maassa Island?

Nykyinen Elanikkond maassa Island on 394 300 (1.1.2026).

Miten Elanikkond maassa Island on muuttunut äskettäin?

Elanikkond maassa Island nousi arvosta 389 400 (1.1.2025) arvoon 394 300 (1.1.2026).

Mikä on Elanikkond:n ennätyskorkea maassa Island?

Ennätyskorkea Elanikkond maassa Island oli 394 300,00 (1.1.2026).

Mikä on Elanikkond:n ennätysmatala maassa Island?

Ennätysmatala Elanikkond maassa Island oli 170 000,00 (1.1.1960).

Mikä on Elanikkond:n historiallinen keskiarvo maassa Island?

Historiallinen keskiarvo Elanikkond maassa Island on 268 735,82 välillä 1.1.1960–1.1.2026.

Mistä Elanikkond-tiedot maalle Island ovat peräisin?

Elanikkond-tiedot maalle Island ovat peräisin lähteestä EUROSTAT ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.