Kapitalivood Island

Uusin Kapitalivood-luku maalle Island

Kursus

23,07 B ISK

Muutus +/-

-328,24 B ISK

Protsentuaalne muutus

-93,43 %

Keskiarvo

−4,17 B ISK

Kaikkien aikojen korkein

414,33 B ISK

1.12.2009

Kaikkien aikojen matalin

−417,96 B ISK

1.3.2008

Praegune väärtus Island kapitalivood on 23,07 B ISK. Kapitalivood Island langes 23,07 B ISK peale 1.3.2026, pärast seda kui see oli 351,31 B ISK 1.9.2025. Ajavahemikul 1.3.1990 kuni 1.6.2026 oli keskmine SKP Island −4,17 B ISK. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2009 414,33 B ISK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2008 −417,96 B ISK.

Allikas: Central Bank of Iceland

Kapitalivood riigis Island langes 1.3.2026 päeval 351,31 B ISK-lt 1.9.2025 päeval 23,07 B ISK. Kapitalivood riigis Island oli keskmiselt −4,17 B ISK perioodil 1.3.1990–1.6.2026, saavutas rekordi 414,33 B ISK 1.12.2009 päeval ja madalaima taseme −417,96 B ISK 1.3.2008 päeval.

Kapitalivood

Kapitalivood

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Kapitalivood
Kuupäev
Kapitalivood
6. jaan 2020
22,66 B ISK
9. jaan 2020
49,98 B ISK
9. jaan 2021
57,21 B ISK
12. jaan 2022
62,86 B ISK
3. jaan 2024
43,93 B ISK
9. jaan 2024
66,67 B ISK
9. jaan 2025
351,31 B ISK
3. jaan 2026
23,07 B ISK
Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

Kapitalivood Ajalugu

Kapitalivood — Ajalugu
KuupäevVäärtus
23,07 B ISK
351,31 B ISK
66,67 B ISK
43,93 B ISK
62,86 B ISK
57,21 B ISK
49,98 B ISK
22,66 B ISK
95,29 B ISK
39,11 B ISK

Kapitalivood

Islandi rahvusvahelisi kapitalivooge mõõdetakse maksebilansi kapitali- ja finantskonto saldo abil.

Mis on Kapitalivood?

Kapitalivood on oluline makroökonoomiline kategooria, mis kirjeldab rahavoolu riikide ja piirkondade vahel. Kapitalivoogude kategooria tähtsust mõistmine on ülimalt oluline nii poliitikakujundajate, investorite kui ka üldise majandushuvilise jaoks. Eulerpool on professionaalne veebileht, mis esitleb põhjalikku makromajanduslikku andmestikku ning selle kirjeldamine ja analüüsimine on meie koduleheküljel keskne osa. Kapitalivoogude all mõistetakse otseseid ja kaudseid rahavooge, mis liiguvad näiteks investeeringute, laenude, abiprogrammide ja muude finantstehingute kaudu. Need vood võivad olla nii sissetulevad kui ka väljaminevad, sõltuvalt konkreetse riigi või piirkonna majanduslikust olukorrast ja finantspoliitikast. Kapitalivoo liikumist mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas rahvusvaheline majanduspoliitika, intressimäärad, valuutakursid, poliitiline stabiilsus ja majanduslik kasv. Kapitalivoo sissetulekud võivad tulla välisinvesteeringutest, mis on suunatud kohalikesse ettevõtetesse või kinnisvarasse. Need investeeringud võivad kaasa tuua majanduse kasvu, luua uusi töökohti ja parandada kohalikku infrastruktuuri. Näiteks kui välismaine ettevõte otsustab avada tootmisüksuse Eestis, toob see endaga kaasa värske kapitali sissevoolu, mis võib avaldada positiivset mõju kogu kohalikule majandusele. Teisalt, kapitalivoo väljavool tähendab, et kohalikud ettevõtted ja investorid suunavad oma raha teistesse riikidesse. See võib toimuda näiteks juhul, kui kohalikud finantsturud ei paku piisavalt atraktiivseid investeerimisvõimalusi või kui riigis valitseb poliitiline ebastabiilsus. Kapitali väljavool võib omakorda kaasa tuua kodumaise majanduse jahenemise, vähendades investeeringuid ja aeglustades majanduskasvu. Rahvusvahelised kapitallliikumised hõlmavad ka abiprogramme ja arenguinvesteeringuid, mida suuremad majandusriigid või rahvusvahelised organisatsioonid suunavad arengumaadele. Need programmid võivad pakkuda vajalikku rahalist tuge ja teadmisi, aidates kaasa kohaliku majanduse arengule ja stabiilsusele. Siiski kaasneb nendega sageli ka teatud surve rakendada doonorriikide või -organisatsioonide seatud poliitikameetmeid. Kapitalivoo mõju majandusele avaldab tähtsat rolli ka valuutakursi tasakaalu hoidmisel. Suure sissetuleva kapitali vooga riigid võivad kogeda oma valuuta tugevnemist, mis omakorda võib muuta nende ekspordi kallimaks ja mõjutada väliskaubandust. Samas võib liigne kapitali väljavool põhjustada valuuta nõrgenemist, millel on vastupidine mõju ekspordile ja impordile. Intressimäärad on veel üks oluline tegur, mis mõjutab kapitalivoogusid. Riigid, kus on kõrgemad intressimäärad, võivad meelitada rohkem välisinvesteeringuid, kuna investorid otsivad kõrgemat tootlust. Teisalt, kui riik langetab oma intressimäärasid, võib see viia kapitali väljavooluni, otsides paremaid võimalusi mujal. Seega, keskpankade ja valitsuste rahapoliitilised otsused mängivad olulist rolli kapitalivoo suunamisel ja juhtimisel. Samuti ei saa alahinnata poliitilist stabiilsust ja õiguslikku raamistikku, mis mõjutab kapitalivoogude liikumist. Riigid, kus on tugevad ja stabiilsed institutsioonid, läbipaistev seadusandlus ja madal korruptsioonitase, on atraktiivsemad sihtmärgid välisinvesteeringutele. Vastupidiselt, riigid, kus valitseb poliitiline segadus ja ebakindlad majanduspoliitikad, kipuvad kogema kapitali väljavoolu. Eulerpooli missioon on pakkuda põhjalikku ja täpset makroökonoomilist andmestikku, mis võimaldab kasutajatel teha teadlikke otsuseid. Meie andmebaas hõlmab detailselt kapitalivoogude liikumisi, analüüsides nende põhjuseid ja tagajärgi. See hõlmab nii ajapõhist andmete analüüsi kui ka reaalajas uudiste kajastamist, pakkudes kasutajatele terviklikku ülevaadet makromajandusest. Kapitalivoo jälgimine ja analüüsimine on kriitilise tähtsusega globaalsete investeerimisotsuste tegemisel. Näiteks suurimad investeerimisfondid ja finantsinstitutsioonid tuginevad kapitalivoogude analüüsi enne suurte investeerimisotsuste tegemist. Samuti on see oluline makromajanduslike trendide ja tsüklite mõistmiseks, mis aitavad ette näha majanduskriiside võimalikke märke ja planeerida vastumeetmeid. Lõpetuseks, kapitalivood on makroökonoomika lahutamatu osa, mille mõistmine on hädavajalik igale majandushuviisikule. Eulerpool pakub selleks vajalikke tööriistu ja andmeid, et teha informeeritud ja teadlikke otsuseid. Külastage meie veebilehte, et saada täiendus oma teadmistele kapitalivoogude ja nende mõju kohta globaalsele majandusele. Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja põhjalikku teavet, mis aitab teil paremini mõista keerukaid majandusprotsesse ja saavutada edukust oma majanduslikes ettevõtmistes.

Kapitalivood Island — FAQ

Mikä on nykyinen Kapitalivood maassa Island?

Nykyinen Kapitalivood maassa Island on 23,07 B ISK (1.3.2026).

Miten Kapitalivood maassa Island on muuttunut äskettäin?

Kapitalivood maassa Island laski arvosta 351,31 B ISK (1.9.2025) arvoon 23,07 B ISK (1.3.2026).

Mikä on Kapitalivood:n ennätyskorkea maassa Island?

Ennätyskorkea Kapitalivood maassa Island oli 414,33 B ISK (1.12.2009).

Mikä on Kapitalivood:n ennätysmatala maassa Island?

Ennätysmatala Kapitalivood maassa Island oli −417,96 B ISK (1.3.2008).

Mikä on Kapitalivood:n historiallinen keskiarvo maassa Island?

Historiallinen keskiarvo Kapitalivood maassa Island on −4,17 B ISK välillä 1.3.1990–1.6.2026.

Mistä Kapitalivood-tiedot maalle Island ovat peräisin?

Kapitalivood-tiedot maalle Island ovat peräisin lähteestä Central Bank of Iceland ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.