🇮🇪

Iirimaa Palga kasv

Kursus

Kursus
3,1 %
Muutus +/-
-1 %
Protsentuaalne muutus
-24,39 %

Hetke Palga kasv väärtus Iirimaa on 3,1 %. Palga kasv Iirimaa vähenes 3,1 % 1.12.2025, pärast seda, kui see oli 4,1 % 1.9.2025. Perioodil 1.3.2009 kuni 1.9.2025 oli SKP keskmine Iirimaa 2,16 %. Ajaloo kõrgeim tase saavutati 1.12.2020, olles 7,80 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2010 ja oli −2,90 %.

Allikas: Central Statistics Office Ireland

macro_seo_summary_intro macro_seo_summary_downmacro_seo_summary_avgmacro_seo_summary_highmacro_seo_summary_low

Palga kasv

Palga kasv

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • Max

Palkade kasv
Date
Palkade kasv
3. jaan 2009
0,70 %
9. jaan 2009
0,30 %
9. jaan 2010
0,30 %
3. jaan 2012
2,00 %
6. jaan 2012
0,60 %
9. jaan 2012
0,80 %
6. jaan 2013
0,60 %
12. jaan 2013
0,30 %
3. jaan 2014
0,90 %
12. jaan 2014
1,20 %
3. jaan 2015
0,20 %
6. jaan 2015
0,70 %
9. jaan 2015
2,40 %
12. jaan 2015
1,30 %
3. jaan 2016
1,90 %
Access this data via the Eulerpool API

Palga kasv Ajalugu

Palga kasv — Ajalugu
KuupäevVäärtus
3,1 %
4,1 %
4,5 %
5,9 %
5,8 %
5,5 %
5,7 %
5 %
2,6 %
4,4 %

Sarnased makronäitajad Palga kasv-le

🇮🇪

Esmased töötuse nõuded

Igakuiselt

Praegune
13 198 Persons
Eelmine
18 111 Persons
🇮🇪

Keskmised nädalatunnid

Kvartal

Praegune
32,9 Hours
Eelmine
32,7 Hours
🇮🇪

Keskmised tunnitulud

Kvartal

Praegune
30,48 EUR
Eelmine
30,79 EUR
🇮🇪

Miinimumpalgad

Aastas

Praegune
14,15 EUR/Hour
Eelmine
13,5 EUR/Hour
🇮🇪

Noorsootöötuse määr

Igakuiselt

Praegune
11,8 %
Eelmine
11,4 %
🇮🇪

Osaline tööhõive

Kvartal

Praegune
581 600
Eelmine
582 000
🇮🇪

Palgad

Kvartal

Praegune
1003,81 EUR/Week
Eelmine
1007,58 EUR/Week
🇮🇪

Palgad tootmises

Kvartal

Praegune
1097,5 EUR/Week
Eelmine
1105,75 EUR/Week
🇮🇪

Pensioniiga mehed

Aastas

Praegune
66 Years
Eelmine
66 Years
🇮🇪

Pensioniiga naiste jaoks

Aastas

Praegune
66 Years
Eelmine
66 Years
🇮🇪

Pikaajalist tööpuudust määr

Kvartal

Praegune
1,2 %
Eelmine
1,1 %
🇮🇪

Rahvastik

Aastas

Praegune
5,44 M
Eelmine
5,352 M
🇮🇪

Täisajalist tööhõive

Kvartal

Praegune
2,244 M
Eelmine
2,236 M
🇮🇪

Tööhõive määr

Kvartal

Praegune
74,7 %
Eelmine
74,7 %
🇮🇪

Tööhõive muutus

Kvartal

Praegune
0,1 %
Eelmine
0 %
🇮🇪

Tööjõu kulud

Kvartal

Praegune
116,57 points
Eelmine
112,23 points
🇮🇪

Tööjõu osaluse määr

Kvartal

Praegune
66,5 %
Eelmine
66,4 %
🇮🇪

Tööpuudulikud isikud

Igakuiselt

Praegune
138 400
Eelmine
137 800
🇮🇪

Tööpuuduse määr

Igakuiselt

Praegune
4,7 %
Eelmine
4,7 %
🇮🇪

Tööpuuduse muutus

Igakuiselt

Praegune
1400 Persons
Eelmine
−1000 Persons
🇮🇪

Töötavad isikud

Kvartal

Praegune
2,826 M
Eelmine
2,818 M
🇮🇪

Tootlikkus

Kvartal

Praegune
144,707 points
Eelmine
145,295 points
🇮🇪

Vabade töökohtade määr

Kvartal

Praegune
1,3 %
Eelmine
1,3 %

Palga kasv

Iirimaal mõõdab keskmise nädala töötasu aastane muutus (Average Weekly Earnings YoY) aastast aastasse toimuvat keskmise nädala töötasu muutust, mis vastab kvartali kogutöötasude jagamisele sama ajavahemiku keskmise töötajate arvuga ning seejärel jagatuna 13-ga (nädalate arv kvartalis).

Mis on Palga kasv?

Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, mängib palgakasv olulist rolli majanduse tervislikkuse ja sotsiaalmajandusliku tasakaalu kujunemisel. Eulerpooli koduleheküljel on palgakasvu analüüs üks makromajandusliku uurimuse alustaladest, pakkudes põhjalikku ülevaadet nii ajalooliste trendide kui ka tulevikuprognooside kohta. Palgakasv on indikaatoriks, mis mitte ainult ei mõjuta tarbijakäitumist ja elatustaset, vaid kaudselt ka tootlikkust, inflatsiooni ja tööhõivet. Esmalt on oluline mõista palgakasvu määratlusi ja sellega seotud mõisteid. Palgakasv viitab tööstushomes makstavate palkade keskmise tõusu protsendile teatud ajaperioodi jooksul. See võib olla tingitud mitmetest teguritest nagu inflatsioon, tööjõu nõudlus ja pakkumine, majandustsüklid, tööseadusandlus ja palju muud. Nende tegurite terviklik analüüs on vajalik, et mõista palgakasvu dünaamikat ja selle mõjusid majandusele tervikuna. Üks esmane põhjus, miks palgakasv on nii oluline, on selle otsene mõju tarbijate ostujõule. Kui palgad tõusevad, saavad inimesed endale lubada rohkem kaupu ja teenuseid, mis omakorda toetab majanduskasvu. See suurenenud tarbimine võib tekitada positiivse tagasiside efekti, kus suurem nõudlus toob kaasa suurema tootmise, mis omakorda võib taas tõsta tööjõu nõudlust ja palkasid. Siiski on oluline jälgida, et palgakasv ületaks inflatsioonimäära, et tagada reaalse ostujõu suurenemine. Palgakasv mõjutab ka ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet. Kulude tõus, mis tuleneb kõrgematest palkadest, võib sundida ettevõtteid tõstma hindu, mis võib vähendada nende konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Teisalt võib palgakasv motiveerida töötajaid ja suurendada nende produktiivsust, mis võib ettevõtte üldist tulemuslikkust parandada. See tasakaalustamine on keeruline protsess, mis nõuab hoolikat planeerimist ja strateegiat. Tööhõive ja palgakasv on tihedalt seotud. Kui ettevõtted palkavad rohkem töötajaid, siis võib see viia palgatõusuni, kuna tööjõu nõudlus ületab pakkumise. Selline olukord võib olla eriti nähtav piirkondades või sektorites, kus on tööjõupuudus. Eesti tööjõuturg on kogenud erinevaid muutusi viimaste aastate jooksul, sealhulgas suuri struktuurseid muutusi tehnoloogia ja digitaliseerimise arengu tõttu, mis omakorda mõjutavad palgakasvu dünaamikaid. Teine oluline aspekt on tööseadusandluse ja ametiühingute roll palgakasvu kujunemisel. Tugevad ametiühingud võivad läbi palgaläbirääkimiste ja muude meetodite mõjutada palgakasvu, tagades töötajatele õiglasemad ja paremad töötingimused. Tööseadusandlus, nagu miinimumpalga määramine ja erinevad sotsiaalsed garantiid, mängivad samuti olulist rolli. Eestis on miinimumpalga tõstmine olnud üks meetod, mille kaudu püütakse parandada elatustaset ja vähendada ebavõrdsust. Samal ajal on palgakasv seotud ka makroeekonomiliste indikaatoritega nagu inflatsioon ja SKP kasv. Kiire palgakasv võib olla näitaja tugevast majanduskasvust, kuid võib ka kaasa tuua inflatsioonisurve. Eesti puhul on kõrge inflatsioon olnud probleemiks, eriti kiire majanduskasvuga aastatel. Palgakasv peab olema tasakaalustatud majanduskasvuga, et vältida liigset inflatsioonilist survet, mis võib vähendada reaalse palga kasvu ja tarbijate ostujõudu. Eulerpooli kodulehekülg pakub põhjaliku analüüsi ja visualiseerimise tööriistu, mis võimaldavad kasutajatel jälgida palgakasvu trende ja seoseid teiste makroökonoomiliste näitajatega. Meie eesmärk on pakkuda läbipaistvat ja hästi struktureeritud informatsiooni, mis aitab nii ettevõtetel, investoritel, poliitikakujundajatel kui ka tavakodanikul teha informeeritud otsuseid. Läbi erinevate graafikute, tabelite ja analüüsitööriistade saab põhjalikult uurida, kuidas palgakasv mõjutab erinevaid majandussektoreid ja piirkondi. Kokkuvõttes on palgakasv kompleksne ja mitmetahuline makroökonoomiline näitaja, mille mõistmine on kriitilise tähtsusega Eesti majanduse tervisliku arengu ja sotsiaalmajandusliku tasakaalu tagamiseks. Läbi põhjaliku analüüsi ja informatsiooni kättesaadavuse püüab Eulerpool tugevdada aru saamist sellest olulisest indikaatorist, pakkudes väärtuslikku teavet ja tööriistu kõikidele huvitatud osapooltele. Palgakasvu jälgimine ning selle dünaamikatest teadlik olemine on oluline samm jätkusuutliku ja tasakaaluka majandusarengu poole Eestis.

Palga kasv Iirimaa — FAQ

What is the current Palga kasv in Iirimaa?

The current Palga kasv in Iirimaa is 3,1% as of 1.12.2025.

How has the Palga kasv in Iirimaa changed recently?

The Palga kasv in Iirimaa decreased from 4,1% (1.9.2025) to 3,1% (1.12.2025).

What is the all-time high for Palga kasv in Iirimaa?

The all-time high for Palga kasv in Iirimaa was 7,80%, recorded on 1.12.2020.

What is the all-time low for Palga kasv in Iirimaa?

The all-time low for Palga kasv in Iirimaa was −2,90%, recorded on 1.3.2010.

What is the historical average of Palga kasv in Iirimaa?

The historical average of Palga kasv in Iirimaa is 2,16%, calculated over the period from 1.3.2009 to 1.9.2025.

Where does the Palga kasv data for Iirimaa come from?

The Palga kasv data for Iirimaa is sourced from Central Statistics Office Ireland and published on Eulerpool.