Hiina Impordid
Kursus
Praegune Impordid väärtus Hiina on 442,96 B USD. Impordid Hiina vähenes 442,96 B USD peale 1.2.2026, pärast seda kui see oli 442,96 B USD 1.1.2026. Perioodil 1.1.1981 kuni 1.12.2025 oli keskmine SKP Hiina 76,16 B USD. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.11.2021 253,01 B USD, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.2.1983 1,39 B USD.
macro_seo_summary_intro macro_seo_summary_downmacro_seo_summary_avgmacro_seo_summary_highmacro_seo_summary_low
Impordid
Impordid
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Impordid Ajalugu
| Kuupäev | Väärtus |
|---|---|
| 442,96 B USD | |
| 442,96 B USD | |
| 243,64 B USD | |
| 218,67 B USD | |
| 215,28 B USD | |
| 237,93 B USD | |
| 219,43 B USD | |
| 223,61 B USD | |
| 210,62 B USD | |
| 212,78 B USD |
Sarnased makronäitajad Impordid-le
Autode eksport
Igakuiselt
Ekspordid
Igakuiselt
Eksport aasta-aastalt
Igakuiselt
Elektriautode eksport
Igakuiselt
Impordi aastane muutus
Igakuiselt
Jäädvale õli tootmine
Igakuiselt
Jooksev arvete teenused
Kvartal
Jooksev konto
Kvartal
Jooksev konto SKP suhtes
Aastas
Kapitalivood
Kvartal
Kauba vedu
Igakuiselt
Kaubanduse tingimused
Igakuiselt
Kaubavahetuse bilants
Igakuiselt
Kaubaveo liiklus kiirteedel
Igakuiselt
Kaubaveo tsiviillennundus
Igakuiselt
Kaupade jooksevkonto
Kvartal
Kullavarud
Kvartal
Otseinvesteeringu kohustused
Kvartal
Otsesed välismaised investeeringud
Igakuiselt
Otsesed välismaised investeeringud aastases võrdluses
Igakuiselt
Raudtee kaubaveo transport
Igakuiselt
Relvakaupade müük
Aastas
Siseveetranspordi kauba vedu
Igakuiselt
Terrorismi indeks
Aastas
Turisti saabumised
Aastas
Välisvõlg
Aastas
Impordid
Hiinas moodustasid masina- ja transpordivarustus 38 protsenti kogu impordist, mille hulka kuuluvad elektrimasinad, seadmed ja tarvikud (21 protsenti), maanteesõidukid (4 protsenti), telekommunikatsiooni- ja helisalvestus- ning taasesitusseadmed ja -varustus (3 protsenti) ning kontorimasinad ja automaatsed andmetöötlusseadmed (3 protsenti). Teised olulised kategooriad olid: mineraalsed kütused, määrdeained ja nendega seotud materjalid (17 protsenti), mille eesotsas on nafta, naftasaadused ja nendega seotud materjalid (13 protsenti) ning gaasid, looduslikud ja tööstuslikult valmistatud gaasid (3 protsenti); toormaterjalid, mittesöödavad, välja arvatud kütused (14 protsenti), nagu metallimaak ja metallijäätmed (9 protsenti); kemikaalid ja nendega seotud tooted (11 protsenti) tänu orgaanilistele kemikaalidele (3 protsenti) ja plastidele esmastes vormides (3 protsenti); erinevad tööstustooted (7 protsenti); tööstuskaubad, mis on peamiselt klassifitseeritud materjali järgi (7 protsenti); ja toit ja elusloomad (4 protsenti). Suurimad impordiallikad olid EL (13 protsenti impordist), millest Saksamaa (5 protsenti) ja Prantsusmaa (2 protsenti), sellele järgnesid Lõuna-Korea, Taiwan, Jaapan (igaüks 8 protsenti), USA ja Austraalia (mõlemad 6 protsenti), Brasiilia (4 protsenti), Malaisia, Vietnam, Venemaa ja Saudi Araabia (igaüks 3 protsenti) ning Tai, Singapur ja Indoneesia (igaüks 2 protsenti).
Makroleheküljed teistele riikidele Aasia
Mis on Impordid?
Eulerpool on teie usaldusväärne allikas makromajanduslike andmete osas, pakkudes põhjalikke ülevaateid ja analüüse erinevate makroökonoomika kategooriate kohta, sealhulgas ka imporditegevuse kohta. Imports on kriitiline komponent riikide majanduses, mõjutades nii kaubandusbilanssi, valuutakursse kui ka majanduskasvu üldiselt. Impordi analüüs ning selle rolli mõistmine makromajanduses on seetõttu äärmiselt oluline, pakkudes väärtuslikke teadmisi poliitikakujundajatele, ettevõtetele ja investoritele. Impordi mõiste all mõistetakse kaupade ja teenuste sissevedu riiki välismaalt. Imports mängib olulist rolli riigi majanduse arendamisel, võimaldades tarbijatel ja ettevõtetel juurdepääsu kaupadele ja teenustele, mida kohalikus tootmises ei toodeta või mille tootmine on oluliselt kulukam kui teistes riikides. Oluline on märkida, et imporditegevus ei puuduta ainult kaupade sissevedu, vaid hõlmab ka teenuste importi, nagu näiteks finantsteenuste, konsultatsiooniteenuste või IT-teenuste sisseostmine välismaalt. Riigi kaubandusbilanss, mis kujutab endast ekspordi ja impordi vahelist saldo, on üks peamisi indikaatoreid, mida kasutatakse majanduse tervise hindamisel. Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, tekib kaubandusdefitsiit, mis võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid, nagu suurenemine välisvõlgades või surve riigi valuutakursi langusele. Samas, kui riik suudab eksportida rohkem kui importida, tekib kaubandusülejääk, mis võib toetada majanduskasvu ja tugevdada riigi valuutat. Imporditegevusel on otsene mõju ka tarbijahindadele ja inflatsioonile. Kui riik sõltub suurel määral impordist, võivad imporditavate kaupade ja teenuste hinnakõikumised otseselt mõjutada tarbijahindade taset. Näiteks, kui imporditavate kaupade hinnad tõusevad rahvusvahelistel turgudel, võib see viia hindade tõusuni ka koduturul, põhjustades inflatsiooni kasvu. Seetõttu on oluline jälgida mitte ainult impordi mahtu, vaid ka selle struktuuri ja hindasid. Lisaks tarbijahindadele mõjutab imports ka ettevõtete tootmiskulusid. Paljud ettevõtted sõltuvad oma tootmisprotsessis imporditud toorainetest, komponentidest või seadmetest. Näiteks, autotööstus võib sõltuda imporditud mootoriosadest või elektroonikaseadmetest. Seetõttu võivad muutused impordi hindades või kättesaadavuses oluliselt mõjutada ettevõtete tootmiskulusid ja seeläbi ka nende konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel turul. Impordi osakaalu suurenemine võib tähendada ka kohalike tootmisvõimaluste vähenemist või kadumist, mis võib omakorda suurendada sõltuvust välistarnijatest ja suurendada majanduslikke riske. Seetõttu on oluline leida tasakaal impordi ja kohaliku tootmise vahel, et tagada majanduse dünaamiline areng ning vähendada sõltuvust välisteguritest. Riiklikud poliitikad, mis toetavad kohalike tööstusharude arengut ja innovatsiooni, võivad aidata kaasa tasakaalu saavutamisele ja majanduse vastupanuvõime suurendamisele. Impordiga seotud riskide vähendamiseks ja võimaluste ärakasutamiseks on oluline, et riigid teeksid tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Need organisatsioonid aitavad edendada avatud ja ausat kaubandust ning pakuvad tuge kriisiolukordades. Kaubanduslepingud ja tolliliidud on samuti olulised instrumendid, mis võivad aidata vähendada kaubandustõkkeid ja soodustada imporditegevust. Kokkuvõtteks võib öelda, et imporditegevus on majanduse lahutamatu osa, millel on kaugeleulatuvad mõjuvõimalused nii tarbijatele, ettevõtetele kui ka riigi majandusele tervikuna. Imports mõjutab kaubandusbilanssi, valuutakursse, tarbijahindu ja tootmiskulusid, seetõttu on selle põhjalik analüüs ning pidev jälgimine äärmiselt oluline. Eulerpool aitab teil olla kursis importi puudutavate suundumuste ja andmetega, pakkudes usaldusväärset ja põhjalikku teavet otsuste tegemiseks ja analüüside koostamiseks. Meie eesmärk on aidata teil mõista majanduse dünaamikat ja teha teadlikke otsuseid, mis toetavad teie finantsedu ja -stabiilsust.
Impordid Hiina — FAQ
What is the current Impordid in Hiina?
The current Impordid in Hiina is 442,96 BUSD as of 1.2.2026.
How has the Impordid in Hiina changed recently?
The Impordid in Hiina decreased from 442,96 BUSD (1.1.2026) to 442,96 BUSD (1.2.2026).
What is the all-time high for Impordid in Hiina?
The all-time high for Impordid in Hiina was 253,01 BUSD, recorded on 1.11.2021.
What is the all-time low for Impordid in Hiina?
The all-time low for Impordid in Hiina was 1,39 BUSD, recorded on 1.2.1983.
What is the historical average of Impordid in Hiina?
The historical average of Impordid in Hiina is 76,16 BUSD, calculated over the period from 1.1.1981 to 1.12.2025.
Where does the Impordid data for Hiina come from?
The Impordid data for Hiina is sourced from General Administration of Customs and published on Eulerpool.