Impordid Hiina

Uusin Impordid-luku maalle Hiina

Kursus

313,65 B USD

Muutus +/-

+31,29 B USD

Protsentuaalne muutus

+11,08 %

Keskiarvo

79,35 B USD

Kaikkien aikojen korkein

313,65 B USD

1.9.2026

Kaikkien aikojen matalin

1,39 B USD

1.2.1983

Praegune Impordid väärtus Hiina on 313,65 B USD. Impordid Hiina suurenes 313,65 B USD 1.9.2026, olles varem olnud 282,36 B USD 1.8.2026. Perioodil 1.1.1981 kuni 1.9.2026 oli Hiina keskmine SKP 79,35 B USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.9.2026 väärtusega 313,65 B USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.2.1983 väärtusega 1,39 B USD.

Allikas: General Administration of Customs

Impordid riigis Hiina tõusis 1.9.2026 päeval 282,36 B USD-lt 1.8.2026 päeval 313,65 B USD. Impordid riigis Hiina oli keskmiselt 79,35 B USD perioodil 1.1.1981–1.9.2026, saavutas rekordi 313,65 B USD 1.9.2026 päeval ja madalaima taseme 1,39 B USD 1.2.1983 päeval.

Impordid

Impordid

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Import
Kuupäev
Import
2. jaan 2026
210,52 B USD
3. jaan 2026
271,18 B USD
4. jaan 2026
274,76 B USD
5. jaan 2026
271,27 B USD
6. jaan 2026
286,37 B USD
7. jaan 2026
285,33 B USD
8. jaan 2026
282,36 B USD
9. jaan 2026
313,65 B USD

Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

100 000 päringut/kuus tasuta · krediitkaarti pole

Impordid Ajalugu

Impordid — Ajalugu
KuupäevVäärtus
313,65 B USD
282,36 B USD
285,33 B USD
286,37 B USD
271,27 B USD
274,76 B USD
271,18 B USD
210,52 B USD
236,55 B USD
245,31 B USD
...

Sarnased makronäitajad Impordid-le

Autode eksport

Igakuiselt

Praegune
914 617
Eelmine
958 691

Ekspordid

Igakuiselt

Praegune
447,18 B USD
Eelmine
401,44 B USD

Eksport aasta-aastalt

Igakuiselt

Praegune
36,3 %
Eelmine
25 %

Elektriautode eksport

Igakuiselt

Praegune
284 622
Eelmine
338 166

Impordi aastane muutus

Igakuiselt

Praegune
31 %
Eelmine
28,2 %

Jäädvale õli tootmine

Igakuiselt

Praegune
4421 BBL/D/1K
Eelmine
4389 BBL/D/1K

Jooksev arvete teenused

Kvartal

Praegune
−52,4 B USD
Eelmine
−59,55 B USD

Jooksev konto

Kvartal

Praegune
193,7 B USD
Eelmine
184,3 B USD

Jooksev konto SKP suhtes

Aastas

Praegune
3,7 % of GDP
Eelmine
2,2 % of GDP

Kapitalivood

Kvartal

Praegune
−19,51 B USD
Eelmine
−188,11 B USD

Kauba vedu

Igakuiselt

Praegune
4,94 B Ton
Eelmine
4,9 B Ton

Kaubanduse tingimused

Igakuiselt

Praegune
91,6 points
Eelmine
92,4 points

Kaubavahetuse bilants

Igakuiselt

Praegune
133,53 B USD
Eelmine
119,09 B USD

Kaubaveo liiklus kiirteedel

Igakuiselt

Praegune
3,79 B Ton
Eelmine
3,76 B Ton

Kaubaveo tsiviillennundus

Igakuiselt

Praegune
858 000 Ton
Eelmine
864 000 Ton

Kaupade jooksevkonto

Kvartal

Praegune
278,9 B USD
Eelmine
247,48 B USD

Kullavarud

Kvartal

Praegune
2346,43 Tonnes
Eelmine
2313,46 Tonnes

Otseinvesteeringu kohustused

Kvartal

Praegune
22,4 B USD
Eelmine
34,33 B USD

Otsesed välismaised investeeringud

Igakuiselt

Praegune
82,2 B USD
Eelmine
71,66 B USD

Otsesed välismaised investeeringud aastases võrdluses

Igakuiselt

Praegune
−4,3 %
Eelmine
−5,3 %

Raudtee kaubaveo transport

Igakuiselt

Praegune
439,87 M Ton
Eelmine
430,47 M Ton

Relvakaupade müük

Aastas

Praegune
880 M SIPRI TIV
Eelmine
1,29 B SIPRI TIV

Siseveetranspordi kauba vedu

Igakuiselt

Praegune
709,52 M Ton
Eelmine
707,66 M Ton

Terrorismi indeks

Aastas

Praegune
1,31 Points
Eelmine
1,86 Points

Turisti saabumised

Aastas

Praegune
35,17 M
Eelmine
26,94 M

Välisvõlg

Aastas

Praegune
2,33 T USD
Eelmine
2,42 T USD

Impordid

Hiinas moodustasid masina- ja transpordivarustus 38 protsenti kogu impordist, mille hulka kuuluvad elektrimasinad, seadmed ja tarvikud (21 protsenti), maanteesõidukid (4 protsenti), telekommunikatsiooni- ja helisalvestus- ning taasesitusseadmed ja -varustus (3 protsenti) ning kontorimasinad ja automaatsed andmetöötlusseadmed (3 protsenti). Teised olulised kategooriad olid: mineraalsed kütused, määrdeained ja nendega seotud materjalid (17 protsenti), mille eesotsas on nafta, naftasaadused ja nendega seotud materjalid (13 protsenti) ning gaasid, looduslikud ja tööstuslikult valmistatud gaasid (3 protsenti); toormaterjalid, mittesöödavad, välja arvatud kütused (14 protsenti), nagu metallimaak ja metallijäätmed (9 protsenti); kemikaalid ja nendega seotud tooted (11 protsenti) tänu orgaanilistele kemikaalidele (3 protsenti) ja plastidele esmastes vormides (3 protsenti); erinevad tööstustooted (7 protsenti); tööstuskaubad, mis on peamiselt klassifitseeritud materjali järgi (7 protsenti); ja toit ja elusloomad (4 protsenti). Suurimad impordiallikad olid EL (13 protsenti impordist), millest Saksamaa (5 protsenti) ja Prantsusmaa (2 protsenti), sellele järgnesid Lõuna-Korea, Taiwan, Jaapan (igaüks 8 protsenti), USA ja Austraalia (mõlemad 6 protsenti), Brasiilia (4 protsenti), Malaisia, Vietnam, Venemaa ja Saudi Araabia (igaüks 3 protsenti) ning Tai, Singapur ja Indoneesia (igaüks 2 protsenti).

Mis on Impordid?

Eulerpool on teie usaldusväärne allikas makromajanduslike andmete osas, pakkudes põhjalikke ülevaateid ja analüüse erinevate makroökonoomika kategooriate kohta, sealhulgas ka imporditegevuse kohta. Imports on kriitiline komponent riikide majanduses, mõjutades nii kaubandusbilanssi, valuutakursse kui ka majanduskasvu üldiselt. Impordi analüüs ning selle rolli mõistmine makromajanduses on seetõttu äärmiselt oluline, pakkudes väärtuslikke teadmisi poliitikakujundajatele, ettevõtetele ja investoritele. Impordi mõiste all mõistetakse kaupade ja teenuste sissevedu riiki välismaalt. Imports mängib olulist rolli riigi majanduse arendamisel, võimaldades tarbijatel ja ettevõtetel juurdepääsu kaupadele ja teenustele, mida kohalikus tootmises ei toodeta või mille tootmine on oluliselt kulukam kui teistes riikides. Oluline on märkida, et imporditegevus ei puuduta ainult kaupade sissevedu, vaid hõlmab ka teenuste importi, nagu näiteks finantsteenuste, konsultatsiooniteenuste või IT-teenuste sisseostmine välismaalt. Riigi kaubandusbilanss, mis kujutab endast ekspordi ja impordi vahelist saldo, on üks peamisi indikaatoreid, mida kasutatakse majanduse tervise hindamisel. Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, tekib kaubandusdefitsiit, mis võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid, nagu suurenemine välisvõlgades või surve riigi valuutakursi langusele. Samas, kui riik suudab eksportida rohkem kui importida, tekib kaubandusülejääk, mis võib toetada majanduskasvu ja tugevdada riigi valuutat. Imporditegevusel on otsene mõju ka tarbijahindadele ja inflatsioonile. Kui riik sõltub suurel määral impordist, võivad imporditavate kaupade ja teenuste hinnakõikumised otseselt mõjutada tarbijahindade taset. Näiteks, kui imporditavate kaupade hinnad tõusevad rahvusvahelistel turgudel, võib see viia hindade tõusuni ka koduturul, põhjustades inflatsiooni kasvu. Seetõttu on oluline jälgida mitte ainult impordi mahtu, vaid ka selle struktuuri ja hindasid. Lisaks tarbijahindadele mõjutab imports ka ettevõtete tootmiskulusid. Paljud ettevõtted sõltuvad oma tootmisprotsessis imporditud toorainetest, komponentidest või seadmetest. Näiteks, autotööstus võib sõltuda imporditud mootoriosadest või elektroonikaseadmetest. Seetõttu võivad muutused impordi hindades või kättesaadavuses oluliselt mõjutada ettevõtete tootmiskulusid ja seeläbi ka nende konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel turul. Impordi osakaalu suurenemine võib tähendada ka kohalike tootmisvõimaluste vähenemist või kadumist, mis võib omakorda suurendada sõltuvust välistarnijatest ja suurendada majanduslikke riske. Seetõttu on oluline leida tasakaal impordi ja kohaliku tootmise vahel, et tagada majanduse dünaamiline areng ning vähendada sõltuvust välisteguritest. Riiklikud poliitikad, mis toetavad kohalike tööstusharude arengut ja innovatsiooni, võivad aidata kaasa tasakaalu saavutamisele ja majanduse vastupanuvõime suurendamisele. Impordiga seotud riskide vähendamiseks ja võimaluste ärakasutamiseks on oluline, et riigid teeksid tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Need organisatsioonid aitavad edendada avatud ja ausat kaubandust ning pakuvad tuge kriisiolukordades. Kaubanduslepingud ja tolliliidud on samuti olulised instrumendid, mis võivad aidata vähendada kaubandustõkkeid ja soodustada imporditegevust. Kokkuvõtteks võib öelda, et imporditegevus on majanduse lahutamatu osa, millel on kaugeleulatuvad mõjuvõimalused nii tarbijatele, ettevõtetele kui ka riigi majandusele tervikuna. Imports mõjutab kaubandusbilanssi, valuutakursse, tarbijahindu ja tootmiskulusid, seetõttu on selle põhjalik analüüs ning pidev jälgimine äärmiselt oluline. Eulerpool aitab teil olla kursis importi puudutavate suundumuste ja andmetega, pakkudes usaldusväärset ja põhjalikku teavet otsuste tegemiseks ja analüüside koostamiseks. Meie eesmärk on aidata teil mõista majanduse dünaamikat ja teha teadlikke otsuseid, mis toetavad teie finantsedu ja -stabiilsust.

Impordid Hiina — FAQ

Mikä on nykyinen Impordid maassa Hiina?

Nykyinen Impordid maassa Hiina on 313,65 B USD (1.9.2026).

Miten Impordid maassa Hiina on muuttunut äskettäin?

Impordid maassa Hiina nousi arvosta 282,36 B USD (1.8.2026) arvoon 313,65 B USD (1.9.2026).

Mikä on Impordid:n ennätyskorkea maassa Hiina?

Ennätyskorkea Impordid maassa Hiina oli 313,65 B USD (1.9.2026).

Mikä on Impordid:n ennätysmatala maassa Hiina?

Ennätysmatala Impordid maassa Hiina oli 1,39 B USD (1.2.1983).

Mikä on Impordid:n historiallinen keskiarvo maassa Hiina?

Historiallinen keskiarvo Impordid maassa Hiina on 79,35 B USD välillä 1.1.1981–1.9.2026.

Mistä Impordid-tiedot maalle Hiina ovat peräisin?

Impordid-tiedot maalle Hiina ovat peräisin lähteestä General Administration of Customs ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.