Tee oma elu parimad investeeringud fair value · 20 million securities worldwide · 50 year history · 10 year estimates · leading business news
Alates 2 eurost kindlustatud Bulgaaria Tööjõukulud
Aktsia hind
Tööjõukulude praegune väärtus riigis Bulgaaria on 163,475 punktid. Tööjõukulud riigis Bulgaaria tõusid 163,475 punktid tasemele 1.12.2023 pärast seda, kui need olid 157,092 punktid 1.9.2023. Perioodil 1.3.1995 kuni 1.3.2024 oli SKT keskmine väärtus riigis Bulgaaria 80,06 punktid. Ajalooline tipp saavutati 1.3.2024 213,55 punktid, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.1996 1,24 punktid.
Allikas: EUROSTATTööjõukulud ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Tööjõukulud. | |
---|---|
1.3.1995 | 1,41 points |
1.6.1995 | 1,47 points |
1.9.1995 | 1,49 points |
1.12.1995 | 1,50 points |
1.3.1996 | 1,24 points |
1.6.1996 | 1,55 points |
1.9.1996 | 2,46 points |
1.12.1996 | 4,15 points |
1.3.1997 | 14,13 points |
1.6.1997 | 27,70 points |
1.9.1997 | 30,80 points |
1.12.1997 | 31,61 points |
1.3.1998 | 40,20 points |
1.6.1998 | 47,48 points |
1.9.1998 | 38,85 points |
1.12.1998 | 37,03 points |
1.3.1999 | 46,66 points |
1.6.1999 | 51,41 points |
1.9.1999 | 42,12 points |
1.12.1999 | 41,83 points |
1.3.2000 | 47,88 points |
1.6.2000 | 52,15 points |
1.9.2000 | 44,04 points |
1.12.2000 | 42,35 points |
1.3.2001 | 52,78 points |
1.6.2001 | 55,97 points |
1.9.2001 | 46,58 points |
1.12.2001 | 46,81 points |
1.3.2002 | 54,25 points |
1.6.2002 | 54,69 points |
1.9.2002 | 45,63 points |
1.12.2002 | 48,15 points |
1.3.2003 | 54,43 points |
1.6.2003 | 56,83 points |
1.9.2003 | 47,49 points |
1.12.2003 | 47,84 points |
1.3.2004 | 56,02 points |
1.6.2004 | 56,71 points |
1.9.2004 | 48,17 points |
1.12.2004 | 50,15 points |
1.3.2005 | 55,68 points |
1.6.2005 | 57,73 points |
1.9.2005 | 51,76 points |
1.12.2005 | 54,98 points |
1.3.2006 | 57,21 points |
1.6.2006 | 59,14 points |
1.9.2006 | 53,03 points |
1.12.2006 | 57,00 points |
1.3.2007 | 61,95 points |
1.6.2007 | 62,14 points |
1.9.2007 | 59,12 points |
1.12.2007 | 62,98 points |
1.3.2008 | 69,89 points |
1.6.2008 | 71,53 points |
1.9.2008 | 64,57 points |
1.12.2008 | 71,62 points |
1.3.2009 | 81,41 points |
1.6.2009 | 81,18 points |
1.9.2009 | 71,73 points |
1.12.2009 | 72,34 points |
1.3.2010 | 91,63 points |
1.6.2010 | 82,62 points |
1.9.2010 | 73,17 points |
1.12.2010 | 73,22 points |
1.3.2011 | 89,77 points |
1.6.2011 | 82,65 points |
1.9.2011 | 76,39 points |
1.12.2011 | 77,96 points |
1.3.2012 | 92,24 points |
1.6.2012 | 86,24 points |
1.9.2012 | 80,24 points |
1.12.2012 | 81,64 points |
1.3.2013 | 104,16 points |
1.6.2013 | 96,75 points |
1.9.2013 | 86,02 points |
1.12.2013 | 85,21 points |
1.3.2014 | 108,15 points |
1.6.2014 | 99,85 points |
1.9.2014 | 91,97 points |
1.12.2014 | 90,27 points |
1.3.2015 | 111,04 points |
1.6.2015 | 102,38 points |
1.9.2015 | 92,47 points |
1.12.2015 | 94,12 points |
1.3.2016 | 116,84 points |
1.6.2016 | 106,00 points |
1.9.2016 | 95,89 points |
1.12.2016 | 94,72 points |
1.3.2017 | 124,08 points |
1.6.2017 | 114,52 points |
1.9.2017 | 106,81 points |
1.12.2017 | 106,12 points |
1.3.2018 | 133,99 points |
1.6.2018 | 122,22 points |
1.9.2018 | 112,49 points |
1.12.2018 | 113,28 points |
1.3.2019 | 138,15 points |
1.6.2019 | 127,31 points |
1.9.2019 | 114,60 points |
1.12.2019 | 117,01 points |
1.3.2020 | 148,00 points |
1.6.2020 | 140,94 points |
1.9.2020 | 123,01 points |
1.12.2020 | 129,57 points |
1.3.2021 | 153,70 points |
1.6.2021 | 146,64 points |
1.9.2021 | 129,21 points |
1.12.2021 | 132,41 points |
1.3.2022 | 160,08 points |
1.6.2022 | 162,92 points |
1.9.2022 | 141,37 points |
1.12.2022 | 149,01 points |
1.3.2023 | 190,06 points |
1.6.2023 | 180,43 points |
1.9.2023 | 157,09 points |
1.12.2023 | 163,48 points |
Tööjõukulud Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 163,475 punktid |
1.9.2023 | 157,092 punktid |
1.6.2023 | 180,428 punktid |
1.3.2023 | 190,055 punktid |
1.12.2022 | 149,006 punktid |
1.9.2022 | 141,367 punktid |
1.6.2022 | 162,917 punktid |
1.3.2022 | 160,078 punktid |
1.12.2021 | 132,407 punktid |
1.9.2021 | 129,205 punktid |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Tööjõukulud
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇧🇬 Miinimumpalgad | 477,04 EUR/Month | 477,04 EUR/Month | Kvartal |
🇧🇬 Noorsootöötuse määr | 14 % | 14 % | Kuus |
🇧🇬 Omandimäär | 55,5 % | 55,4 % | Kvartal |
🇧🇬 Osalise tööajaga | 42 700 | 40 600 | Kvartal |
🇧🇬 Palgad | 2300 BGN/Month | 2139 BGN/Month | Kuus |
🇧🇬 Pensioniea mehed | 64,58 Years | 64,5 Years | Aastane |
🇧🇬 Pensioniiga naistele | 62,17 Years | 62 Years | Aastane |
🇧🇬 Pikaajalise töötuse määr | 2,4 % | 2,2 % | Kvartal |
🇧🇬 rahvastik | 6,45 mln. | 6,45 mln. | Aastane |
🇧🇬 Täistööaeg | 2,757 mln. | 2,768 mln. | Kvartal |
🇧🇬 Tööhõive määr | 52,8 % | 53,1 % | Kvartal |
🇧🇬 Tööhõive muutus | 0,1 % | 0,4 % | Kvartal |
🇧🇬 Tööpakkumised | 18 408 | 16 031 | Kvartal |
🇧🇬 Töötajad | 2,907 mln. | 2,921 mln. | Kvartal |
🇧🇬 Tootlikkus | 124,683 points | 124,145 points | Kvartal |
🇧🇬 Tootmispalgad | 1908 BGN/Month | 1809 BGN/Month | Kuus |
🇧🇬 Töötud isikud | 154 271 | 161 049 | Kuus |
🇧🇬 Töötuse määr | 5,4 % | 5,7 % | Kuus |
🇧🇬 Vabad töökohad määr | 0,8 % | 0,7 % | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Tööjõukulud?
"Labour Costs" ehk tööjõukulud on keskne teema makromajanduses, mis kajastab kulutusi, mida tööandjad teevad tööjõu eest tasumise eest. See hõlmab palka, sotsiaalkindlustusmakseid, töötervishoiu ja tööohutuse kulusid, koolituskulutusi ning muid kulusid, mis on seotud töötajate palkamise ja hoidmisega. Eulerpool, mis on professionaalne veebisait makromajandusliku andmete kuvamiseks, pakub põhjalikku ja detailset ülevaadet tööjõukuludest, võimaldades ettevõtetel, majandusteadlastel ja poliitikakujundajatel mõista nende kulude dünaamika ja mõju majandusele. Tööjõukulude tähtsus seisneb nende otseses mõjus organisatsiooni finantstulemustele ja makromajandusele laiemalt. Kõrged tööjõukulud võivad mõjutada ettevõtte konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Eesti kontekstis on oluline arvestada, et tööjõukulud võivad varieeruda sõltuvalt tööstusharust, ettevõtte suurusest ja geograafilisest asukohast. Näiteks tehnoloogia- ja tootmissektoris võivad tööjõukulud olla märkimisväärselt erinevad, arvestades spetsiifilisi nõudmisi ja vajalikke oskusi. Üheks oluliseks komponendiks tööjõukulude määramisel on palk. Eestis kehtivad palgasüsteemid on sageli seotud kollektiivlepingute ja regulatsioonidega, mis kehtestavad miinimumpalga taseme ja töötingimused. Oluline on arvestada ka inflatsioonimäära ja majanduskasvuga, mis võivad mõjutada palgatõusu ja seeläbi tööjõu üldkulusid. Palkade tõus võib suurendada tarbijate ostujõudu, kuid samas võib see ka tõsta inflatsioonimäära ja mõjutada ettevõtete kasumlikkust. Sotsiaalkindlustusmaksed on teine märkimisväärne osa tööjõukuludest. Need hõlmavad makseid pensionifondi, tervishoiusüsteemi ja töötukindlustusse. Eestis on need maksed reguleeritud riigi poolt ja need võivad märkimisväärselt mõjutada tööjõuga seotud kulusid. Tööandjad peavad olema kursis kehtivate regulatsioonidega ja planeerima oma eelarvet vastavalt. Lisaks palkadele ja sotsiaalkindlustusmaksetele hõlmavad tööjõukulud ka töötervishoiu ja tööohutuse kulusid. Seadusandlus nõuab, et tööandjad tagaksid töötajatele turvalise töökoha, mis võib tähendada investeeringuid ohutusseadmetesse, koolitustesse ja tervishoiuteenustesse. Töötervishoiu ja tööohutuse kulude alahindamine võib viia tõsiste finants- ja mainekahjudeni, seega on oluline neid kulusid hoolikalt planeerida ja jälgida. Koolituskulud on veel üks oluline komponent tööjõukuludes. Eriti kiiresti arenevates sektorites, nagu IT ja tehnoloogia, on pidev koolitus ja oskuste arendamine võtmeteguriks konkurentsieelise saavutamisel. Koolituskulud võivad sisaldada nii sisekoolitusi kui ka eksternseid koolitusprogramme ning ülikoolikoostööde arendamisi. Investeeringud koolitusse aitavad kaasa tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisele ja produktiivsuse kasvule, mis omakorda viib majanduskasvule. Tehnoloogia arengu ja digiteerimise taustal on tööjõukulude struktuuur muutumas. Automatiseerimine ja tehisintellekti rakendamine võivad vähendada tööjõukulusid, kuid samas nõuda investeeringuid kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja süsteemidesse. Digitaalse ülemineku mõju tööjõukuludele tuleb hoolikalt analüüsida, kuna see võib kaasa tuua olulisi muutusi töökohtade olemuses ja nõutavates oskustes. Regionaalsed erinevused Eesti tööjõuturul on samuti olulised. Tööjõukulud Tallinnas ja teistes suuremates linnades võivad olla kõrgemad võrreldes väiksemate linnade ja maapiirkondadega, arvestades elukalliduse ja konkurentsi taset. See tähendab, et tööandjad peavad arvestama tööjõukulude erinevustega, kui nad planeerivad tegevust erinevates piirkondades. Majanduse globaliseerumine ja rahvusvaheline konkurents on suurendanud vajadust analüüsida ja optimeerida tööjõukulusid. Eesti kuulub Euroopa Liitu, mis tähendab, et ettevõtted peavad järgima mitte ainult kohalikke, vaid ka Euroopa regulatsioone ja standardeid. Rahvusvahelised firmad, mis tegutsevad Eestis, peavad olema teadlikud nendest nõuetest ning optimaalselt hallata tööjõukulusid, et säilitada oma konkurentsivõime globaalsetel turgudel. Lõpetuseks, tööjõukulud on oluliseks komponendiks mitte ainult ettevõtte tasandil, vaid ka riigi makromajanduses laiemalt. Nende kulude efektiivne juhtimine võib aidata kaasa majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele heaolule. Eulerpooli veebisait pakub kasutajatele tööriistu ja andmeid, mis aitavad paremini mõista ja analüüsida tööjõukulude mitmetahulisi aspekte. Olgu tegemist ettevõttejuhtide, analüütikute või poliitikakujundajatega – täpne ja ajakohane informatsioon tööjõukulude kohta on vaieldamatult oluline otsuste tegemisel ja strateegiate väljatöötamisel.