Tee oma elu parimad investeeringud
fair value · 20 million securities worldwide · 50 year history · 10 year estimates · leading business news

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇧🇼

Botswana Valitsuse võlg

Aktsia hind

40,89 mld. BWP
Muutus +/-
+7,183 mld. BWP
Muutus %
+19,26 %

Hetke väärtus Valitsuse võlg Botswana on 40,89 mld. BWP. Valitsuse võlg Botswana suurenes 40,89 mld. BWP seisuga 1.1.2021, pärast seda kui see oli 33,706 mld. BWP seisuga 1.1.2020. Ajavahemikul 1.1.2001 kuni 1.1.2022 oli Botswana keskmine SKT 18,63 mld. BWP. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.1.2022 46,08 mld. BWP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2001 2,43 mld. BWP.

Allikas: Bank of Botswana

Valitsuse võlg

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Riigivõlg

Valitsuse võlg Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.1.202140,89 mld. BWP
1.1.202033,706 mld. BWP
1.1.201929,229 mld. BWP
1.1.201826,025 mld. BWP
1.1.201724,472 mld. BWP
1.1.201626,983 mld. BWP
1.1.201526,156 mld. BWP
1.1.201425,449 mld. BWP
1.1.201322,794 mld. BWP
1.1.201221,914 mld. BWP
1
2
3

Sarnased makromajanduslikud näitajad Valitsuse võlg

NimiPraeguEelmineSagedus
🇧🇼
Korruptsiooniaste
39 35 Aastane
🇧🇼
Korruptsiooniindeks
59 Points60 PointsAastane
🇧🇼
Riigieelarve
−3,2 % of GDP−5,1 % of GDPAastane
🇧🇼
Riigieelarve väärtus
5,173 mld. BWP1,283 mld. BWPKvartal
🇧🇼
Riigikulud
58,826 mld. BWP56,556 mld. BWPAastane
🇧🇼
Riigikulutused
19,215 mld. BWP16,386 mld. BWPKvartal
🇧🇼
Riigitulud
24,388 mld. BWP17,67 mld. BWPKvartal
🇧🇼
Riigivõlg SKP suhtes
26,1 % of GDP25 % of GDPAastane
🇧🇼
Sõjalised kulutused
511,9 mln. USD485,1 mln. USDAastane

Mis on Valitsuse võlg?

Valitsuse võlg on üks olulisemaid ja intrigeerivamaid makromajanduslikke kategooriaid, mis nõuab põhjalikku analüüsi ja mõistmist. Eulerpool, olles professionaalne veebisait, mis kuvab makromajanduslikku andmeid, pakub läbi oma platvormi täpset ja ajakohastatud infot valitsuse võla teemal ning selle mõju kohta majandusele üldisemalt. Valitsuse võla mõiste hõlmab laia valikut finantskohustusi, mida riiklikud valitsused on võtnud oma kodanikelt, ettevõtetelt või välisriikidest, et rahastada oma tegevust ja investeerimisprojekte. Valitsuse võlg tekib tavaliselt siis, kui riigi kulutused ületavad selle tulusid. Tüüpiliselt püütakse puudujääki katta laenukoormuse suurendamisega. Selline finantsiline vahendamine võimaldab valitsustel katta jooksvad kulud, finantseerida avalikke teenuseid ja infrastruktuuri projekte, millel on pikemas perspektiivis positiivne mõju majanduse arengule. Siiski tõuseb sellega kaasnevaid riske ja väljakutseid. Einse suureks küsimuseks on valitsuse võla jätkusuutlikkus. Kui võlatase kasvab liiga kiiresti või jõuab väga kõrgele tasemele, võib see tekitada muret nii sisemiselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Võlakoorma teenindamise kulud võivad saada ühel hetkel nii suureks, et riigile jääb vähem ressursse teiste oluliste kulutuste jaoks nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalkaitse. Lisaks sellele, kui investorid hakkavad kartma, et riik võib muutuda maksejõuetuks, võivad laenukulud oluliselt suureneda ning riigi võimetus tõsta uut laenu võib süvendada majanduslikke raskusi. Valitsuse võla dünaamika ja selle mõju majandusele on tihedalt seotud ka rahapoliitika ja fiskaalpoliitikaga. Näiteks võib tsentraliseeritud rahapoliitiline strateegia hõlmata intressimäärade muutmist, mis omakorda mõjutab laenuraha kättesaadavust ja kulusid. Kui keskpank otsustab intressimäärasid tõsta, võib see muuta riikliku laenamise kallimaks ning piirata valitsuse võimet võtta lisavõlgu. Teiselt poolt võib valitsus otsustada võtta kasutusele laenuraha majanduse elavdamiseks, isegi kui see tähendab võlakoorma ajutist suurenemist. Valitsuse võla analüüsimisel on oluline kaaluda ka selle struktuuri. Näiteks erineb oluliselt see, kas võlg on emiteeritud kodumaises valuutas või välisvaluutas. Võlg kodumaises valuutas on üldiselt vähem riskantne, sest valitsus saab vajadusel trükki raha laenude tagasimaksmiseks. Kuid laenud välisvaluutas võivad olla riskantsemad, kuna valuutakursi kõikumised võivad mõjutada tagasimaksmise kulusid ja tuua kaasa ootamatuid kulutusi. Valitsuse võlakohustuste juhtimine ja planeerimine nõuavad tulevikule orienteeritud lähenemist ja keerukaid strateegiaid, et tagada majanduse stabiilsus ja pikaajaline jätkusuutlikkus. Erinevad riigid kasutavad erinevaid lähenemisviise vastavalt oma majandusalasele olukorrale ja riskiprofiilile. Mõned riigid, näiteks need, kellel on kõrge krediidireiting ja usaldusväärne majandus, võivad kergemini ja madalama intressimääraga laenata. Teised riigid aga peavad võib-olla rohkem võitlema investorite usalduse võitmise nimel ja võivad kokku puutuda suuremate laenukulumustega. Estonias, nagu paljudes teistes riikides, mängib valitsuse võlg olulist rolli majanduse ja rahalise stabiilsuse säilitamisel. Eesti valitsuse võlakoormus on olnud üldiselt suhteliselt madal võrreldes teiste Euroopa riikidega, mis peegeldab konservatiivset fiskaalpoliitikat. Selline madal võlatase annab Eestile eelise rahvusvahelises finantsruumis ning võimalused suunata rohkem ressursse majanduse arendamiseks ja kriisideks valmistumiseks. Sellegipoolest tuleb alati püsida valvel ja ettevaatlikkus on vajalik, et hoida valitsuse võla tase jätkusuutlikuna. Seda eriti arvestades võimalikke tulevasi majanduskriise, rahvusvahelisi majandusturge ja globaalset majanduslikku ebastabiilsust. Seega on oluline, et valitsus rakendaks rangeid eelarvedistsipliine ja strateegilisi finantsplaneeringuid, et minimeerida riske ja tagada riigi majanduslik heaolu. Lähtudes eeltoodust on ilmne, et valitsuse võlg on makromajanduslikult kompleksne ja mitmetahuline teema. Eulerpool, käsitledes kõiki olulisi aspekte alates võla struktuurist, rahapoliitikast, kuni fiskaalpoliitiliste strateegiateni, püüab pakkuda kasutajatele sügavat ja kõikehõlmavat arusaamist, mis aitab paremini mõista ja juhtida riikide majanduste tervist ja stabiilsust. Olenemata sellest, kas olete majandusteadlane, poliitikakujundaja või lihtsalt teadlik kodanik, on põhjalik ja täpne informatsioon valitsuse võla kohta hädavajalik, et teha informeeritud otsuseid ja mõista, kuidas need mõjutavad laiemat majandusolukorda.