Ungari Kaubandusbilanss

Kursus

Kursus

1,31 B EUR

Muutus +/-

+506,8 M EUR

Protsentuaalne muutus

+63,46 %

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Ungari on 1,31 B EUR. Kaubandusbilanss Ungari tõusis 1,31 B EUR peale 1.6.2026, olles varem 798,6 M EUR 1.5.2026. Ajavahemikus 1.1.1999 kuni 1.6.2026 oli SKT keskmine Ungari 218,81 M EUR. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.2.2024 1,70 B EUR, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.8.2022 −1,61 B EUR.

Allikas: Hungarian Central Statistical Office

The current value of Kaubandusbilanss in Ungari is 1,31 BEUR. Kaubandusbilanss in Ungari increased to 1,31 BEUR from 798,6 MEUR.Kaubandusbilanss in Ungari averaged 218,81 MEUR from 1.1.1999 until 1.6.2026.The all-time high was 1,70 BEUR (1.2.2024)and the record low was −1,61 BEUR (1.8.2022).

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Date
Kaubavahetuse bilants
11. jaan 2025
35,09 M EUR
12. jaan 2025
417,68 M EUR
1. jaan 2026
291,96 M EUR
2. jaan 2026
993,05 M EUR
3. jaan 2026
1,29 B EUR
4. jaan 2026
370,40 M EUR
5. jaan 2026
798,60 M EUR
6. jaan 2026
1,31 B EUR
Access this data via the Eulerpool API

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
1,31 B EUR
798,6 M EUR
370,4 M EUR
1,29 B EUR
993,05 M EUR
291,96 M EUR
417,68 M EUR
35,09 M EUR
643,71 M EUR
544,48 M EUR
...

Sarnased makronäitajad Kaubandusbilanss-le

Kaubandusbilanss

Ungari peamised ekspordiartiklid on masinad ja transpordivahendid, tarbekaubad, põllumajandustooted, kemikaalid, rõivad, tekstiil, raud ja teras ning vein. Ungari peamised impordiartiklid on masinad ja seadmed, muud tööstustooted, kütused ja elekter. Euroopa Liit on Ungari kaugelt suurim kaubanduspartner, moodustades umbes 79% ekspordist ja 76% impordist.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Ungari — FAQ

What is the current Kaubandusbilanss in Ungari?

The current Kaubandusbilanss in Ungari is 1,31 BEUR as of 1.6.2026.

How has the Kaubandusbilanss in Ungari changed recently?

The Kaubandusbilanss in Ungari increased from 798,6 MEUR (1.5.2026) to 1,31 BEUR (1.6.2026).

What is the all-time high for Kaubandusbilanss in Ungari?

The all-time high for Kaubandusbilanss in Ungari was 1,70 BEUR, recorded on 1.2.2024.

What is the all-time low for Kaubandusbilanss in Ungari?

The all-time low for Kaubandusbilanss in Ungari was −1,61 BEUR, recorded on 1.8.2022.

What is the historical average of Kaubandusbilanss in Ungari?

The historical average of Kaubandusbilanss in Ungari is 218,81 MEUR, calculated over the period from 1.1.1999 to 1.6.2026.

Where does the Kaubandusbilanss data for Ungari come from?

The Kaubandusbilanss data for Ungari is sourced from Hungarian Central Statistical Office and published on Eulerpool.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.