Kaubandusbilanss Svaasimaa
Uusin Kaubandusbilanss-luku maalle Svaasimaa
Kursus
1,93 B SZL
Muutus +/-
+700 M SZL
Protsentuaalne muutus
+56,78 %
Keskiarvo
392,45 M SZL
Kaikkien aikojen korkein
2,18 B SZL
1.9.2024
Kaikkien aikojen matalin
−3,32 B SZL
1.6.2023
Praegune Kaubandusbilanss väärtus Svaasimaa on 1,93 B SZL. Kaubandusbilanss Svaasimaa tõusis 1,93 B SZL peale 1.12.2025, olles varem 1,23 B SZL 1.9.2025. Ajavahemikus 1.3.2005 kuni 1.12.2025 oli SKT keskmine Svaasimaa 392,45 M SZL. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.9.2024 2,18 B SZL, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.6.2023 −3,32 B SZL.
Kaubandusbilanss riigis Svaasimaa tõusis 1.12.2025 päeval 1,23 B SZL-lt 1.9.2025 päeval 1,93 B SZL. Kaubandusbilanss riigis Svaasimaa oli keskmiselt 392,45 M SZL perioodil 1.3.2005–1.12.2025, saavutas rekordi 2,18 B SZL 1.9.2024 päeval ja madalaima taseme −3,32 B SZL 1.6.2023 päeval.
Kaubandusbilanss
Kaubandusbilanss
3 aastat
5 aastat
10 aastat
Max
Kaubandusbilanss Ajalugu
| Kuupäev | Väärtus |
|---|---|
| 1,93 B SZL | |
| 1,23 B SZL | |
| 1,58 B SZL | |
| 1,18 B SZL | |
| 2,18 B SZL | |
| 1,35 B SZL | |
| 909,5 M SZL | |
| 1,63 B SZL | |
| 1,03 B SZL | |
| 900,5 M SZL |
Sarnased makronäitajad Kaubandusbilanss-le
Ekspordid
Kvartal
Import
Kvartal
Jooksev konto
Kvartal
Jooksev konto SKP suhtes
Aastas
Otsesed välismaised investeeringud
Kvartal
Terrorismi indeks
Aastas
Välisvõlg
Kvartal
Kaubandusbilanss
Svaasimaa kaubandus sõltub suuresti Lõuna-Aafrikast (80 protsenti kogu impordist ja 60 protsenti ekspordist). Svaasimaa kuulub Lõuna-Aafrika Tolliliitu ning pooled kaubatulu tulenevad re-ekspordist. Svaasimaa peamised ekspordiartiklid on: suhkur, puitmassi, liha ja joogikontsentraadid. Svaasimaa on toidu, kütuse ja masinate netoimportija. Peamised kaubanduspartnerid on Lõuna-Aafrika, Mosambiik, Botswana ja Namiibia.
Makroleheküljed teistele riikidele Aafrika
Mis on Kaubandusbilanss?
Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.
Kaubandusbilanss Svaasimaa — FAQ
Mikä on nykyinen Kaubandusbilanss maassa Svaasimaa?
Nykyinen Kaubandusbilanss maassa Svaasimaa on 1,93 B SZL (1.12.2025).
Miten Kaubandusbilanss maassa Svaasimaa on muuttunut äskettäin?
Kaubandusbilanss maassa Svaasimaa nousi arvosta 1,23 B SZL (1.9.2025) arvoon 1,93 B SZL (1.12.2025).
Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätyskorkea maassa Svaasimaa?
Ennätyskorkea Kaubandusbilanss maassa Svaasimaa oli 2,18 B SZL (1.9.2024).
Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätysmatala maassa Svaasimaa?
Ennätysmatala Kaubandusbilanss maassa Svaasimaa oli −3,32 B SZL (1.6.2023).
Mikä on Kaubandusbilanss:n historiallinen keskiarvo maassa Svaasimaa?
Historiallinen keskiarvo Kaubandusbilanss maassa Svaasimaa on 392,45 M SZL välillä 1.3.2005–1.12.2025.
Mistä Kaubandusbilanss-tiedot maalle Svaasimaa ovat peräisin?
Kaubandusbilanss-tiedot maalle Svaasimaa ovat peräisin lähteestä Central Bank of Swaziland ja julkaistaan Eulerpoolissa.
Rohkem tööriistu ja analüüse
Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.
Aktiefinder
Sõeluge 20 000+ aktsiaid maailmas üle 1 000 000 andmepunkti.
Insiderkäigud
Jälgige insider oste ja müüke reaalajas.
Superinvestorid
Jälgi maailma suurimate investorite portfelle
Dividendikalender
Planeerige passiivset sissetulekut dividendi väljamakse kuupäevade abil.
Tulemuste kalender
Kvartaalsete tulemuste kuupäevad ja kellaajad ülevaates.
Majanduskalender
Majanduslikud sündmused ja andmeavalikud 200+ riigist.
Kongressi jälgija
USA Kongressi liikmete STOCK Acti avalikustamised
Fear & Greed Index
Turumeeleolu indikaator
Kruupto Fear & Greed indeks
Kruuptoturu meeleolu naitaja
Ideed
Kuraatori poolt valitud aktsialoendid strateegia, indeksi ja riigi järgi.
Sektorid
Parimad aktsiad sorteeritud tööstuse ja sektori järgi.
Riigid
Aktsiaturgud ja suurimad ettevõtted riigiti.
Strateegia
Tõestatud investeerimisstrateegiad ajalooliste tuludega.
Indeks
Peamiste aktsiaindikaatorite jõudlus ja koostis.
ETFs
Üle 9000 ETF-i pakkuja, varaklassi ja indeksi järgi.
Krüpto
Peamiste müntide reaalajas hinnad ja turukapitalisatsioon.
Toorained
Gold, oil, gas, metals, agriculture and electricity prices.
Valuuta
Peamiste valuutapaaride reaalajas kursid.
Sõnastik
Põhjalik börsipaigasõnastik finants- ja aktsiate mõistete jaoks
Blogi
Uudised, partnerite ja toodete teatised