Kaubandusbilanss Sudaan

Uusin Kaubandusbilanss-luku maalle Sudaan

Kursus

541,46 M USD

Muutus +/-

-162,75 M USD

Protsentuaalne muutus

-23,11 %

Keskiarvo

−268,87 M USD

Kaikkien aikojen korkein

704,21 M USD

1.5.2011

Kaikkien aikojen matalin

−5,10 B USD

1.1.2017

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Sudaan on 541,46 M USD. Kaubandusbilanss Sudaan langes 541,46 M USD väärtuseni 1.6.2011, olles varem 704,21 M USD 1.5.2011. Perioodil 1.1.2003 kuni 1.12.2022 oli keskmine SKT Sudaan −268,87 M USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.5.2011 704,21 M USD, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2017 −5,10 B USD.

Allikas: Central Bank of Sudan

Kaubandusbilanss riigis Sudaan langes 1.6.2011 päeval 704,21 M USD-lt 1.5.2011 päeval 541,46 M USD. Kaubandusbilanss riigis Sudaan oli keskmiselt −268,87 M USD perioodil 1.1.2003–1.12.2022, saavutas rekordi 704,21 M USD 1.5.2011 päeval ja madalaima taseme −5,10 B USD 1.1.2017 päeval.

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Kuupäev
Kaubavahetuse bilants
11. jaan 2010
43,00 M USD
12. jaan 2010
131,38 M USD
1. jaan 2011
424,52 M USD
2. jaan 2011
597,49 M USD
3. jaan 2011
507,46 M USD
4. jaan 2011
678,95 M USD
5. jaan 2011
704,21 M USD
6. jaan 2011
541,46 M USD
Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
541,46 M USD
704,21 M USD
678,95 M USD
507,46 M USD
597,49 M USD
424,52 M USD
131,38 M USD
43 M USD
134,6 M USD
89,32 M USD

Kaubandusbilanss

Sudani keskmist kaubandusdefitsiiti võib seostada tootmisettevõtete ja kommertspõllumajanduse puudumisega, mis muudab riigi sõltuvaks toidu, tööstuskaupade ja masinate impordist. Sudan on kulla ja kariloomade netoeksportija. Peamine kaubanduspartner on Hiina (78 protsenti ekspordist ja 22 protsenti impordist), järgnevad Itaalia ja Araabia Ühendemiraadid.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Sudaan — FAQ

Mikä on nykyinen Kaubandusbilanss maassa Sudaan?

Nykyinen Kaubandusbilanss maassa Sudaan on 541,46 M USD (1.6.2011).

Miten Kaubandusbilanss maassa Sudaan on muuttunut äskettäin?

Kaubandusbilanss maassa Sudaan laski arvosta 704,21 M USD (1.5.2011) arvoon 541,46 M USD (1.6.2011).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätyskorkea maassa Sudaan?

Ennätyskorkea Kaubandusbilanss maassa Sudaan oli 704,21 M USD (1.5.2011).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätysmatala maassa Sudaan?

Ennätysmatala Kaubandusbilanss maassa Sudaan oli −5,10 B USD (1.1.2017).

Mikä on Kaubandusbilanss:n historiallinen keskiarvo maassa Sudaan?

Historiallinen keskiarvo Kaubandusbilanss maassa Sudaan on −268,87 M USD välillä 1.1.2003–1.12.2022.

Mistä Kaubandusbilanss-tiedot maalle Sudaan ovat peräisin?

Kaubandusbilanss-tiedot maalle Sudaan ovat peräisin lähteestä Central Bank of Sudan ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.