Slovakkia Kaubandusbilanss

Kursus

Kursus

372,9 M EUR

Muutus +/-

-235,5 M EUR

Protsentuaalne muutus

-38,71 %

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Slovakkia on 372,9 M EUR. Kaubandusbilanss Slovakkia langes 372,9 M EUR väärtuseni 1.6.2026, olles varem 608,4 M EUR 1.5.2026. Perioodil 1.1.1993 kuni 1.6.2026 oli keskmine SKT Slovakkia 36,24 M EUR. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.6.2020 846,50 M EUR, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.12.2022 −1,33 B EUR.

Allikas: Statistical Office of the Slovak Republic

The current value of Kaubandusbilanss in Slovakkia is 372,9 MEUR. Kaubandusbilanss in Slovakkia decreased to 372,9 MEUR from 608,4 MEUR.Kaubandusbilanss in Slovakkia averaged 36,24 MEUR from 1.1.1993 until 1.6.2026.The all-time high was 846,50 MEUR (1.6.2020)and the record low was −1,33 BEUR (1.12.2022).

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Date
Kaubavahetuse bilants
9. jaan 2025
414,80 M EUR
10. jaan 2025
489,10 M EUR
11. jaan 2025
315,00 M EUR
2. jaan 2026
349,80 M EUR
3. jaan 2026
502,50 M EUR
4. jaan 2026
22,70 M EUR
5. jaan 2026
608,40 M EUR
6. jaan 2026
372,90 M EUR
Access this data via the Eulerpool API

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
372,9 M EUR
608,4 M EUR
22,7 M EUR
502,5 M EUR
349,8 M EUR
315 M EUR
489,1 M EUR
414,8 M EUR
23,4 M EUR
238,7 M EUR
...

Sarnased makronäitajad Kaubandusbilanss-le

Kaubandusbilanss

Slovakkia tugeva majanduskasvu põhiteguriks on olnud eksport ja viimase kümne aasta jooksul on eksport enam kui kahekordistunud. Suurima osa Slovakkia ekspordist moodustavad sõidukid, masinad ja elektriseadmed, põhimetallid, kemikaalid ja mineraalid. Peamised ekspordipartnerid on euroala liikmed, kusjuures olulisimad on Saksamaa, Tšehhi Vabariik ja Poola. Suurima osa Slovakkia impordist moodustavad masinad ja transpordivahendid, vahetooted, kütused ja kemikaalid. Peamised impordipartnerid on Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Hiina ja Venemaa. 2015. aastal oli Slovakkial suurim kaubandusülejääk Saksamaa, Ühendkuningriigi, Poola ja Austriaga. Suurim kaubandusdefitsiit registreeriti kaubanduses Hiina, Lõuna-Korea, Venemaa ja Jaapaniga.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Slovakkia — FAQ

What is the current Kaubandusbilanss in Slovakkia?

The current Kaubandusbilanss in Slovakkia is 372,9 MEUR as of 1.6.2026.

How has the Kaubandusbilanss in Slovakkia changed recently?

The Kaubandusbilanss in Slovakkia decreased from 608,4 MEUR (1.5.2026) to 372,9 MEUR (1.6.2026).

What is the all-time high for Kaubandusbilanss in Slovakkia?

The all-time high for Kaubandusbilanss in Slovakkia was 846,50 MEUR, recorded on 1.6.2020.

What is the all-time low for Kaubandusbilanss in Slovakkia?

The all-time low for Kaubandusbilanss in Slovakkia was −1,33 BEUR, recorded on 1.12.2022.

What is the historical average of Kaubandusbilanss in Slovakkia?

The historical average of Kaubandusbilanss in Slovakkia is 36,24 MEUR, calculated over the period from 1.1.1993 to 1.6.2026.

Where does the Kaubandusbilanss data for Slovakkia come from?

The Kaubandusbilanss data for Slovakkia is sourced from Statistical Office of the Slovak Republic and published on Eulerpool.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.