Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Peruu Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest
Aktsia hind
Praegune Peruu Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest väärtus on 16,882 mld. PEN. Peruu Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest langes 16,882 mld. PEN 1.3.2024, pärast seda, kui see oli 18,661 mld. PEN 1.12.2023. Ajaperioodil 1.3.2007 kuni 1.6.2024 oli Peruu keskmine SKP Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest 14,59 mld. PEN. Kõigi aegade kõrgeim näitaja saavutati 1.12.2023 väärtusega 18,66 mld. PEN, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2007 väärtusega 10,63 mld. PEN.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Kaevandamise SKP | |
---|---|
1.3.2007 | 10,63 mld. PEN |
1.6.2007 | 11,03 mld. PEN |
1.9.2007 | 11,90 mld. PEN |
1.12.2007 | 12,32 mld. PEN |
1.3.2008 | 11,43 mld. PEN |
1.6.2008 | 12,03 mld. PEN |
1.9.2008 | 12,59 mld. PEN |
1.12.2008 | 13,10 mld. PEN |
1.3.2009 | 12,00 mld. PEN |
1.6.2009 | 12,11 mld. PEN |
1.9.2009 | 12,62 mld. PEN |
1.12.2009 | 12,82 mld. PEN |
1.3.2010 | 12,05 mld. PEN |
1.6.2010 | 12,50 mld. PEN |
1.9.2010 | 12,42 mld. PEN |
1.12.2010 | 12,85 mld. PEN |
1.3.2011 | 12,04 mld. PEN |
1.6.2011 | 12,01 mld. PEN |
1.9.2011 | 12,54 mld. PEN |
1.12.2011 | 12,96 mld. PEN |
1.3.2012 | 12,29 mld. PEN |
1.6.2012 | 12,48 mld. PEN |
1.9.2012 | 12,98 mld. PEN |
1.12.2012 | 12,88 mld. PEN |
1.3.2013 | 12,13 mld. PEN |
1.6.2013 | 13,36 mld. PEN |
1.9.2013 | 13,78 mld. PEN |
1.12.2013 | 13,84 mld. PEN |
1.3.2014 | 12,72 mld. PEN |
1.6.2014 | 12,78 mld. PEN |
1.9.2014 | 13,36 mld. PEN |
1.12.2014 | 13,78 mld. PEN |
1.3.2015 | 13,28 mld. PEN |
1.6.2015 | 13,75 mld. PEN |
1.9.2015 | 14,73 mld. PEN |
1.12.2015 | 15,86 mld. PEN |
1.3.2016 | 15,37 mld. PEN |
1.6.2016 | 16,99 mld. PEN |
1.9.2016 | 17,08 mld. PEN |
1.12.2016 | 17,57 mld. PEN |
1.3.2017 | 16,03 mld. PEN |
1.6.2017 | 17,34 mld. PEN |
1.9.2017 | 17,85 mld. PEN |
1.12.2017 | 18,08 mld. PEN |
1.3.2018 | 16,06 mld. PEN |
1.6.2018 | 17,21 mld. PEN |
1.9.2018 | 17,32 mld. PEN |
1.12.2018 | 17,68 mld. PEN |
1.3.2019 | 15,98 mld. PEN |
1.6.2019 | 16,82 mld. PEN |
1.9.2019 | 17,38 mld. PEN |
1.12.2019 | 18,05 mld. PEN |
1.3.2020 | 15,07 mld. PEN |
1.6.2020 | 11,05 mld. PEN |
1.9.2020 | 15,61 mld. PEN |
1.12.2020 | 17,35 mld. PEN |
1.3.2021 | 15,07 mld. PEN |
1.6.2021 | 15,36 mld. PEN |
1.9.2021 | 16,64 mld. PEN |
1.12.2021 | 16,81 mld. PEN |
1.3.2022 | 15,26 mld. PEN |
1.6.2022 | 15,18 mld. PEN |
1.9.2022 | 15,94 mld. PEN |
1.12.2022 | 17,82 mld. PEN |
1.3.2023 | 15,65 mld. PEN |
1.6.2023 | 17,68 mld. PEN |
1.9.2023 | 17,34 mld. PEN |
1.12.2023 | 18,66 mld. PEN |
1.3.2024 | 16,88 mld. PEN |
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.3.2024 | 16,882 mld. PEN |
1.12.2023 | 18,661 mld. PEN |
1.9.2023 | 17,338 mld. PEN |
1.6.2023 | 17,68 mld. PEN |
1.3.2023 | 15,651 mld. PEN |
1.12.2022 | 17,819 mld. PEN |
1.9.2022 | 15,943 mld. PEN |
1.6.2022 | 15,183 mld. PEN |
1.3.2022 | 15,264 mld. PEN |
1.12.2021 | 16,809 mld. PEN |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇵🇪 Aastane SKP kasvumäär | 1,4 % | −0,4 % | Kvartal |
🇵🇪 Avaliku sektori SKP | 8,967 mld. PEN | 8,117 mld. PEN | Kvartal |
🇵🇪 Brutoinvesteeringud põhivarasse | 30,346 mld. PEN | 39,128 mld. PEN | Kvartal |
🇵🇪 Ehitusest tulenev SKP | 7,579 mld. PEN | 11,148 mld. PEN | Kvartal |
🇵🇪 Kuu sisemajanduse kogutoodangu (SKT) aastane kasv | 3,53 % | 4,47 % | Kuus |
🇵🇪 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 15 068,49 USD | 15 286,74 USD | Aastane |
🇵🇪 SKP kasv terve aasta lõikes | −0,552 % | 2,684 % | Aastane |
🇵🇪 SKP kasvumäär | −0,364 % | −0,1 % | Kvartal |
🇵🇪 SKP põllumajandusest | 11,074 mld. PEN | 7,376 mld. PEN | Kvartal |
🇵🇪 SKP püsivhindades | 145,437 mld. PEN | 134,494 mld. PEN | Kvartal |
🇵🇪 SKT | 267,6 mld. USD | 246,49 mld. USD | Aastane |
🇵🇪 SKT inimese kohta | 6455,83 USD | 6549,33 USD | Aastane |
🇵🇪 SKT kommunaalteenustest | 2,771 mld. PEN | 2,834 mld. PEN | Kvartal |
🇵🇪 Teenuste sektori SKP | 15,803 mld. PEN | 13,623 mld. PEN | Kvartal |
🇵🇪 Töötleva tööstuse SKP | 17,674 mld. PEN | 15,634 mld. PEN | Kvartal |
🇵🇪 Transpordisektori SKP | 7,429 mld. PEN | 7,498 mld. PEN | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Ameerika
- 🇦🇷Argentina
- 🇦🇼Aruba
- 🇧🇸Bahama
- 🇧🇧Barbados
- 🇧🇿Belize
- 🇧🇲Bermuda
- 🇧🇴Boliivia
- 🇧🇷Brasiilia
- 🇨🇦Kanada
- 🇰🇾Kaimanisaared
- 🇨🇱Tšiili
- 🇨🇴Kolumbia
- 🇨🇷Costa Rica
- 🇨🇺Kuuba
- 🇩🇴Dominikaani Vabariik
- 🇪🇨Ecuador
- 🇸🇻El Salvador
- 🇬🇹Guatemala
- 🇬🇾Guyana
- 🇭🇹Haiti
- 🇭🇳Honduras
- 🇯🇲Jamaika
- 🇲🇽Mehhiko
- 🇳🇮Nicaragua
- 🇵🇦Panama
- 🇵🇾Paraguay
- 🇵🇷Puerto Rico
- 🇸🇷Suriname
- 🇹🇹Trinidad ja Tobago
- 🇺🇸Ameerika Ühendriigid
- 🇺🇾Uruguay
- 🇻🇪Venezuela
- 🇦🇬Antigua ja Barbuda
- 🇩🇲Dominica
- 🇬🇩Grenada
Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest?
Eesti majandus seisneb paljuski selle loodusressursside ekspluateerimises ja üks peamisi näitajaid, mis peegeldab riigi majanduslikku seisu, on sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamise sektorist. Eulerpooli veebilehel on meie eesmärk pakkuda terviklikke ja täpseid makromajanduslikke andmeid, mis hõlmavad ka Eesti kaevandussektori panust SKP-sse. Käesolevas artiklis selgitame, mis on SKP kaevandamisest, kuidas see arvutatakse, millised on selle sektoriga seotud olulisemad tegurid ja kuidas Eesti kaevandusmajandus on ajas arenenud. Kaevandamine on majandussektor, mis hõlmab mitmesuguste mineraalide ja loodusvarade, nagu metallid, kivimid ja energeetilised ressursid, väljakaevamist, puhastamist ja töötlemist. Eestis on kaevandussektor peamiselt tuntud põlevkivi, fosforiidi, dolomiidi ja turba kaevandamise poolest. Neid ressursse kasutatakse nii kodumaises tööstuses kui ka eksporditakse, mõjutades üldist majanduskasvu ja sissetulekute taset. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on kogu lõpptoodangu ja teenuste rahaline väärtus, mida mingis riigis toodetakse teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul. SKP kaevandamisest tähendab seega antud perioodil kaevandussektoris toodetud kaupade ja teenuste rahalist väärtust. See hõlmab nii tooraine kaevandamist kui ka selle töötlemist ning turustamist. Eestis on kaevandussektori SKP arvutamine keerulisem protsess, kuna see hõlmab mitut astet ja erinevaid komponente. Esiteks, tooraine kaevandamise etapp. See koosneb kaevandusloa saamisest, koha ettevalmistamisest, kaevandamisprotsessist endast ja esmase töötluse astmetest, nagu purustamine ja sorteerimine. Teiseks, töötlemisetapp. See hõlmab kaevandatud tooraine edasist töötlemist, et muuta see kasutuskõlblikuks toormaterjaliks või lõpptooteks. Kolmandaks, turustamise etapp, mis sisaldab tooraine ja töödeldud toodete müüki nii sise- kui välisturgudele. Kõik need etapid koos moodustavad kaevandussektori toodangu väärtuse, mis lisatakse SKP arvutamisse. Kaevandussektor on äärmiselt ressursimahukas ja vajab suurt algkapitali, samuti kaasaegset tehnoloogiat ja tööjõudu. Lisaks sellele seisavad ettevõtted silmitsi mitmete regulatiivsete ja keskkonnaalaste nõuetega, mis mõjutavad oluliselt nii tegevuskulusid kui ka tulusid. Nende kulutuste suuruse tõttu on kaevandussektori SKP sageli volatiilne ja allutatud mitmetele majanduslikele ja poliitilistele riskidele. Eesti kaevandussektor on viimastel aastakümnetel läbinud mitmeid muudatusi. Pärast taasiseseisvumist oli sektori ülesehitamine ja moderniseerimine üks peamisi väljakutseid. Selle käigus on tehtud olulisi investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, parandatud tööohutust ja võetud kasutusele keskkonnasõbralikumad lähenemisviisid. Need muudatused on aidanud kaasa sektori stabiilsusele ja konkurentsivõimele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Täna on Eesti kaevandussektor oluline majanduslik komponent, millel on märkimisväärne mõju riigi SKP-le. Kaevandussektori tähtsust Eesti SKP-le võib näha ka töökohtade loomise ja regionaalse arengu kontekstis. Kaevanduspiirkonnad, eriti Ida-Virumaa, on saanud kasu kaevandustegevusest tulenevatest investeeringutest ja töökohtadest, mis on aidanud kaasa piirkondade majanduslikule arengule ja elanikkonna elatustaseme tõusule. Samas on oluline pöörata tähelepanu ka keskkonnamõjudele, mis kaasnevad kaevandustegevusega. Keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkuse küsimused on keskse tähtsusega, et tagada sektori pikaajaline elujõulisus ja kohalike ökosüsteemide kaitse. Eesti kaevandussektori tulevikuplaanid hõlmavad mitmeid arengusuundi. Üheks olulisemaks eesmärgiks on ressursside tõhusam kasutamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Innovatsioon ja uute tehnoloogiate kasutamine võib aidata suurendada tootlikkust ja vähendada keskkonnamõjusid. Samuti on oluline edendada koostööd teadus- ja arendusasutustega, et leida uusi lahendusi ja arendada jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikke tehnoloogiaid. Eulerpooli veebilehel pakume põhjalikke andmeid ja analüüse Eesti SKP-st kaevandamisest, sealhulgas ajaloolisi andmeid, trendide analüüse ja tulevikuprognoose. Meie eesmärk on anda kasutajatele täpne ja ajakohane ülevaade sektori arengutest ja nende mõjust majandusele. Seda tehes soovime aidata nii investoreid kui ka poliitikakujundajaid paremini mõista kaevandussektori dünaamikat ja teha teadlikke otsuseid. Kokkuvõttes on SKP kaevandamisest tähtis komponent Eesti majanduses, millel on laiaulatuslikud mõjud paljudele teistele sektoritele ja riigi majanduse tervikule. Oluline on jätkata sektori arendamist jätkusuutlikul ja keskkonnasõbralikul viisil, et tagada selle pikaajaline elujõulisus ja positiivne mõju kogu majandusele. Eulerpooli eesmärk on pakkuda täpseid ja põhjalikke andmeid selle protsessi toetamiseks ning aidata kaasa Eesti majanduse jätkusuutlikule arengule.