Kaubandusbilanss Liibüa

Uusin Kaubandusbilanss-luku maalle Liibüa

Kursus

38,67 B LYD

Muutus +/-

-6,45 B LYD

Protsentuaalne muutus

-14,30 %

Keskiarvo

18,37 B LYD

Kaikkien aikojen korkein

96,39 B LYD

1.1.2022

Kaikkien aikojen matalin

−14,12 B LYD

1.1.2014

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Liibüa on 38,67 B LYD. Kaubandusbilanss Liibüa langes 38,67 B LYD väärtuseni 1.1.2025, olles varem 45,12 B LYD 1.1.2024. Perioodil 1.1.1990 kuni 1.1.2025 oli keskmine SKT Liibüa 18,37 B LYD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2022 96,39 B LYD, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2014 −14,12 B LYD.

Allikas: Central Bank of Lybia

Kaubandusbilanss riigis Liibüa langes 1.1.2025 päeval 45,12 B LYD-lt 1.1.2024 päeval 38,67 B LYD. Kaubandusbilanss riigis Liibüa oli keskmiselt 18,37 B LYD perioodil 1.1.1990–1.1.2025, saavutas rekordi 96,39 B LYD 1.1.2022 päeval ja madalaima taseme −14,12 B LYD 1.1.2014 päeval.

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Kuupäev
Kaubavahetuse bilants
1. jaan 2017
11,55 B LYD
1. jaan 2018
23,26 B LYD
1. jaan 2019
15,85 B LYD
1. jaan 2021
69,03 B LYD
1. jaan 2022
96,39 B LYD
1. jaan 2023
66,63 B LYD
1. jaan 2024
45,12 B LYD
1. jaan 2025
38,67 B LYD
Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
38,67 B LYD
45,12 B LYD
66,63 B LYD
96,39 B LYD
69,03 B LYD
15,85 B LYD
23,26 B LYD
11,55 B LYD
15,2 B LYD
44,65 B LYD

Kaubandusbilanss

Liibüa kaubanduse bilanss on positiivne tänu märkimisväärsetele naftaekspordile. Peamised impordiartiklid on kapitalikaup ja toiduained. Liibüa peamine kaubanduspartner on Itaalia, millele järgnevad Hiina ja Saksamaa.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Liibüa — FAQ

Mikä on nykyinen Kaubandusbilanss maassa Liibüa?

Nykyinen Kaubandusbilanss maassa Liibüa on 38,67 B LYD (1.1.2025).

Miten Kaubandusbilanss maassa Liibüa on muuttunut äskettäin?

Kaubandusbilanss maassa Liibüa laski arvosta 45,12 B LYD (1.1.2024) arvoon 38,67 B LYD (1.1.2025).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätyskorkea maassa Liibüa?

Ennätyskorkea Kaubandusbilanss maassa Liibüa oli 96,39 B LYD (1.1.2022).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätysmatala maassa Liibüa?

Ennätysmatala Kaubandusbilanss maassa Liibüa oli −14,12 B LYD (1.1.2014).

Mikä on Kaubandusbilanss:n historiallinen keskiarvo maassa Liibüa?

Historiallinen keskiarvo Kaubandusbilanss maassa Liibüa on 18,37 B LYD välillä 1.1.1990–1.1.2025.

Mistä Kaubandusbilanss-tiedot maalle Liibüa ovat peräisin?

Kaubandusbilanss-tiedot maalle Liibüa ovat peräisin lähteestä Central Bank of Lybia ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.