Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Leedu

Uusin Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-luku maalle Leedu

Kursus

19 762,83 USD

Keskiarvo

11 298,81 USD

Kaikkien aikojen korkein

19 762,83 USD

1.1.2025

Kaikkien aikojen matalin

4730,70 USD

1.1.1994

Praegune Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta väärtus riigis Leedu on 19 762,83 USD. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Leedu kasvas 1.1.2025 19 762,83 USD peale, olles 1.1.2024 19 205,42 USD. Ajaperioodil 1.1.1990 kuni 1.1.2025 oli Leedu keskmine SKP 11 298,81 USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2025, olles 19 762,83 USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1994 4730,70 USD.

Allikas: World Bank

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Leedu tõusis 1.1.2025 päeval 19 205,42 USD-lt 1.1.2024 päeval 19 762,83 USD. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Leedu oli keskmiselt 11 298,81 USD perioodil 1.1.1990–1.1.2025, saavutas rekordi 19 762,83 USD 1.1.2025 päeval ja madalaima taseme 4730,70 USD 1.1.1994 päeval.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

SKP elaniku kohta
Kuupäev
SKP elaniku kohta
1. jaan 2018
16 604,90 USD
1. jaan 2019
17 431,72 USD
1. jaan 2020
17 443,66 USD
1. jaan 2021
18 572,29 USD
1. jaan 2022
18 873,84 USD
1. jaan 2023
18 748,93 USD
1. jaan 2024
19 205,42 USD
1. jaan 2025
19 762,83 USD

Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

100 000 päringut/kuus tasuta · krediitkaarti pole

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Ajalugu

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta — Ajalugu
KuupäevVäärtus
19 762,83 USD
19 205,42 USD
18 748,93 USD
18 873,84 USD
18 572,29 USD
17 443,66 USD
17 431,72 USD
16 604,9 USD
15 696 USD
14 823,11 USD

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta

SKP elaniku kohta saadakse, jagades riigi inflatsiooniga korrigeeritud sisemajanduse kogutoodangu kogurahvastikuga.

Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta?

Eesti majanduse paremaks mõistmiseks on oluline süveneda võtmenäitajatesse, mis peegeldavad riigi majanduslikku heaolu ja üldist arengutaset. Üks selline oluline näitaja on SKT elaniku kohta (rahvusvaheliselt tuntud kui GDP per Capita). Euroopa Liidu riikidest diagonaalselt võttes on Eesti jõudnud märkimisväärselt kiiresti areneva turgude kategooriasse ning SKT elaniku kohta on selles osas esmatähtis mõõdupuu. Eulerpoolis, mis on professionaalne makromajanduslike andmete kuvamise veebisait, anname ülevaate erinevatest majandusnäitajatest, sealhulgas Eesti SKT elaniku kohta. SKT elaniku kohta on metoodika, mis arvutab valitsemise riigi kogutoodangu jagamise selle riigi elanike arvu vahel. See meetod annab meile hinnangu, keskmise inimese väljavõidu kohta majanduses. SKT elaniku kohta on kasulik tööriist võrreldes SKT kogusissese suurusega, kuna see võtab arvesse rahvastiku suurust ning aitab paremini arvutada elustandardeid ja teiste majanduslike jõudude võrdlust erinevates riikides ja piirkondades. Eesti puhul näitab SKT elaniku kohta mitmeid olulisi arenguid ja väljakutseid. 2019. aastal oli Eesti SKT elaniku kohta ligikaudu 23 236 eurot, mis tegi riigist ühe kiiremini areneva majandusega riigi Euroopas. Eesti SKT elaniku kohta järjepidev tõus peegeldab nii majanduse kiiret kasvu, tehnoloogilist arengut kui ka tõhusat valitsemispoliitikat. Samas on veel palju valdkondi, kus on võimalik edasi liikuda. Analyüsides Eesti SKT elaniku kohta, tuleb silmas pidada majanduse põhikomponente, nagu töötushind, inflatsioon, investeeringud ja tarbimiskulud. Tööhõive ning palgatasemed on otseselt seotud SKT elaniku kohta muutustega, kuna kõrgem sissetuleku tase ja suuremad tarbimiskulud tõstavad üldist kogutoodangut. Samuti on inflatsioonimäär oluliseks faktoriks, kuna kõrge inflatsioon võib tähendada, et vaatamata SKT kasvule, ei suuda tarbijad oma elustandardeid piisavalt parandada. Veel enam, Eesti on tuntud oma digitaalse arengu ning tehnoloogilise inovatsiooni poolest. IKT-sektor moodustab märkimisväärse osa riigi kogutoodangust ning selle jätkuv areng võib viia märkimisväärse SKT elaniku kohta tõusuni tulevikus. Tehnoloogia- ja teenindussektori tugevus on panustanud Eesti positsiooni maailmaturul ja tõstnud riigi nähtavust majandusarengu eesrinnas. Harvestamiseks on oluline võrrelda Eesti SKT-d elaniku kohta teiste sarnase suuruse ja arengutasemega riikide näitajatega. Võttes aluseks Põhjamaad nagu Soome, Rootsi ja Taani, võib märgata, et Eesti majanduslik areng on olnud kiire, kuid siiski jääb veel ruumi jõudmaks nende riikide elustandardite ja majandusliku heaolu tasemele. Võrreldes suures osas kesk-ja idaeuroopa riikidega on Eesti positsioon siiski tugev ja näitab jätkuvat tõusu. Tähtis aspekt SKT elaniku kohta hindamisel on ka regionaalne ebavõrdsus Eestis. Eestis on täheldatud suurtes linnades, eriti Tallinnas ja Tartu piirkonnas, kõrgemat SKT-d elaniku kohta võrreldes maa- ja äärealadega. Selline keskus vs. perifeeria arengu lõhe võib põhjustada olulisi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis nõuavad riiklikku strateegiat ja sekkumist selleks, et tagada tasakaalustatud majanduskasv kogu riigis. SKT elaniku kohta on vajalik vahend erinevate poliitikate ja strateegiate efektiivsuse hindamiseks. Eesti valitsuse poolt rakendatavad majandusmeetmed, näiteks maksupoliitikad, haridusinvesteeringud ning infrastruktuuriparandused, võivad oluliselt mõjutada riigi SKT-d elaniku kohta. Edukas poliitikas peegelduvad meetmed, mis parandavad elutingimusi ja tööhõivet, tõstavad lõppkokkuvõttes SKT-d elaniku kohta. SKT elaniku kohta on samuti sidus omavahelise globaalse majandusega ning avatus rahvusvahelisele kaubandusele. Eesti on tuntud oma ekspordile orienteeritud majanduse poolest, kus suure osa SKT-st moodustavad teenuste ja kaupade eksport. Rahvusvahelised kaubandussuhted ja nende arengud mõjutavad otse SKT suurenemist ja elustandardite tõusu. Summa summarum, Eesti SKT elaniku kohta on kriitiline näitaja, mis annab ülevaate riigi majanduse tervislikkusest ja elustandarditest. Eulerpoolis jälgime ja analüüsime neid andmeid pidevalt ning pakume professionaalset ja usaldusväärset infot, mis aitab mõista Eesti majanduslikku positsiooni ja tulevikuväljavaateid. Tegu on väärtusliku tööriistaga nii poliitikutele, ettevõtjatele, analüütikutele kui ka igapäevastele kodanikele, kes soovivad süvitsi mõista Eesti majanduse omadusi ja trende. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pidev teadlikkus ja andmete analüüs võtmetähtsusega strateegiliste otsuste tegemisel ja majandusliku heaolu saavutamisel. Eulerpool on pühendunud pakkuma väärtuslikke ja täpseid makromajanduslikke andmeid, et toetada Eesti jätkuvat majandusarengut ja heaolu.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Leedu — FAQ

Mikä on nykyinen Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Leedu?

Nykyinen Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Leedu on 19 762,83 USD (1.1.2025).

Miten Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Leedu on muuttunut äskettäin?

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Leedu nousi arvosta 19 205,42 USD (1.1.2024) arvoon 19 762,83 USD (1.1.2025).

Mikä on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta:n ennätyskorkea maassa Leedu?

Ennätyskorkea Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Leedu oli 19 762,83 USD (1.1.2025).

Mikä on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta:n ennätysmatala maassa Leedu?

Ennätysmatala Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Leedu oli 4730,70 USD (1.1.1994).

Mikä on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta:n historiallinen keskiarvo maassa Leedu?

Historiallinen keskiarvo Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maassa Leedu on 11 298,81 USD välillä 1.1.1990–1.1.2025.

Mistä Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-tiedot maalle Leedu ovat peräisin?

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta-tiedot maalle Leedu ovat peräisin lähteestä World Bank ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.