Kaubandusbilanss Hongkong

Uusin Kaubandusbilanss-luku maalle Hongkong

Kursus

2,08 B HKD

Muutus +/-

-1,57 B HKD

Protsentuaalne muutus

-42,96 %

Keskiarvo

−10,52 B HKD

Kaikkien aikojen korkein

7,23 B HKD

1.1.2009

Kaikkien aikojen matalin

−89,08 B HKD

1.3.2026

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Hongkong on 2,08 B HKD. Kaubandusbilanss Hongkong langes 2,08 B HKD väärtuseni 1.1.2025, olles varem 3,64 B HKD 1.1.2024. Perioodil 1.1.1952 kuni 1.8.2026 oli keskmine SKT Hongkong −10,52 B HKD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2009 7,23 B HKD, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2026 −89,08 B HKD.

Allikas: Census and Statistics Department, Hong Kong

Kaubandusbilanss riigis Hongkong langes 1.1.2025 päeval 3,64 B HKD-lt 1.1.2024 päeval 2,08 B HKD. Kaubandusbilanss riigis Hongkong oli keskmiselt −10,52 B HKD perioodil 1.1.1952–1.8.2026, saavutas rekordi 7,23 B HKD 1.1.2009 päeval ja madalaima taseme −89,08 B HKD 1.3.2026 päeval.

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Kuupäev
Kaubavahetuse bilants
1. jaan 2003
1,80 B HKD
1. jaan 2004
839,00 M HKD
10. jaan 2005
3,48 B HKD
1. jaan 2006
4,37 B HKD
1. jaan 2009
7,23 B HKD
1. jaan 2022
6,65 B HKD
1. jaan 2024
3,64 B HKD
1. jaan 2025
2,08 B HKD
Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
2,08 B HKD
3,64 B HKD
6,65 B HKD
7,23 B HKD
4,37 B HKD
3,48 B HKD
839 M HKD
1,8 B HKD
1,27 B HKD
2,41 B HKD
...

Kaubandusbilanss

Alates 1990. aastate lõpust on Hongkongis registreeritud kaubandusdefitsiite, kuna import on kasvanud kiiremaks kui eksport. Hongkongi peamised ekspordiartiklid on elektrimasinad, -seadmed ja -tarvikud; telekommunikatsiooni ja heli seadmed ning automaatsed andmetöötlusmasinad. Riik impordib peamiselt masinaid ja transpordiseadmeid; erinevaid tööstuskaupu; tööstustooteid ning toitu ja elusloomi. Peamine kaubanduspartner on Hiina (40 protsenti koguekspordist ja 47 protsenti koguimpordist). Muud partnerid on Jaapan, Singapur, Taiwan ja Ameerika Ühendriigid.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Hongkong — FAQ

Mikä on nykyinen Kaubandusbilanss maassa Hongkong?

Nykyinen Kaubandusbilanss maassa Hongkong on 2,08 B HKD (1.1.2025).

Miten Kaubandusbilanss maassa Hongkong on muuttunut äskettäin?

Kaubandusbilanss maassa Hongkong laski arvosta 3,64 B HKD (1.1.2024) arvoon 2,08 B HKD (1.1.2025).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätyskorkea maassa Hongkong?

Ennätyskorkea Kaubandusbilanss maassa Hongkong oli 7,23 B HKD (1.1.2009).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätysmatala maassa Hongkong?

Ennätysmatala Kaubandusbilanss maassa Hongkong oli −89,08 B HKD (1.3.2026).

Mikä on Kaubandusbilanss:n historiallinen keskiarvo maassa Hongkong?

Historiallinen keskiarvo Kaubandusbilanss maassa Hongkong on −10,52 B HKD välillä 1.1.1952–1.8.2026.

Mistä Kaubandusbilanss-tiedot maalle Hongkong ovat peräisin?

Kaubandusbilanss-tiedot maalle Hongkong ovat peräisin lähteestä Census and Statistics Department, Hong Kong ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.