Gabon Kaubandusbilanss

Kursus

Kursus
1,312 T XAF
Muutus +/-
+82,2 B XAF
Protsentuaalne muutus
+6,69 %

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Gabon on 1,312 T XAF. Kaubandusbilanss Gabon tõusis 1,312 T XAF peale 1.9.2022, olles varem 1,229 T XAF 1.6.2022. Ajavahemikus 1.12.1998 kuni 1.9.2022 oli SKT keskmine Gabon 1,42 T XAF. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2011 3,81 T XAF, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.2020 339,2 B XAF.

Allikas: Direction Générale de la Statistique, Gabon

macro_seo_summary_intro macro_seo_summary_upmacro_seo_summary_avgmacro_seo_summary_highmacro_seo_summary_low

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Date
Kaubavahetuse bilants
12. jaan 1998
439,16 B XAF
12. jaan 1999
977,91 B XAF
12. jaan 2000
1,8 T XAF
12. jaan 2001
1,29 T XAF
12. jaan 2002
1,12 T XAF
12. jaan 2003
1,24 T XAF
12. jaan 2004
1,51 T XAF
12. jaan 2005
2,15 T XAF
12. jaan 2006
2,35 T XAF
12. jaan 2007
2,37 T XAF
12. jaan 2008
3,34 T XAF
12. jaan 2009
1,96 T XAF
12. jaan 2010
2,66 T XAF
12. jaan 2011
3,81 T XAF
12. jaan 2012
3,05 T XAF
Access this data via the Eulerpool API

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
1,312 T XAF
1,229 T XAF
1,081 T XAF
753,1 B XAF
644,7 B XAF
539,9 B XAF
367,8 B XAF
683,4 B XAF
339,2 B XAF
476,9 B XAF

Kaubandusbilanss

Viimastel aastatel on Gabon näidanud kaubandusbilansi ülejääki tänu naftaekspordile. Kuna riigil praktiliselt puudub tootmistööstus, sõltub Gabon tarbekaupade ja kapitaliseadmete impordist. Gaboni peamisteks kaubanduspartneriteks on: Hiina, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Gabon — FAQ

What is the current Kaubandusbilanss in Gabon?

The current Kaubandusbilanss in Gabon is 1,312 TXAF as of 1.9.2022.

How has the Kaubandusbilanss in Gabon changed recently?

The Kaubandusbilanss in Gabon increased from 1,229 TXAF (1.6.2022) to 1,312 TXAF (1.9.2022).

What is the all-time high for Kaubandusbilanss in Gabon?

The all-time high for Kaubandusbilanss in Gabon was 3,81 TXAF, recorded on 1.12.2011.

What is the all-time low for Kaubandusbilanss in Gabon?

The all-time low for Kaubandusbilanss in Gabon was 339,2 BXAF, recorded on 1.9.2020.

What is the historical average of Kaubandusbilanss in Gabon?

The historical average of Kaubandusbilanss in Gabon is 1,42 TXAF, calculated over the period from 1.12.1998 to 1.9.2022.

Where does the Kaubandusbilanss data for Gabon come from?

The Kaubandusbilanss data for Gabon is sourced from Direction Générale de la Statistique, Gabon and published on Eulerpool.