Kaubandusbilanss Angola

Uusin Kaubandusbilanss-luku maalle Angola

Kursus

6,45 B USD

Muutus +/-

+1,55 B USD

Protsentuaalne muutus

+31,68 %

Keskiarvo

8,16 B USD

Kaikkien aikojen korkein

42,93 B USD

1.12.2008

Kaikkien aikojen matalin

958,33 M USD

1.3.2015

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Angola on 6,45 B USD. Kaubandusbilanss Angola tõusis 6,45 B USD peale 1.6.2026, olles varem 4,9 B USD 1.3.2026. Ajavahemikus 1.12.2002 kuni 1.6.2026 oli SKT keskmine Angola 8,16 B USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2008 42,93 B USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2015 958,33 M USD.

Allikas: National Bank of Angola

Kaubandusbilanss riigis Angola tõusis 1.6.2026 päeval 4,9 B USD-lt 1.3.2026 päeval 6,45 B USD. Kaubandusbilanss riigis Angola oli keskmiselt 8,16 B USD perioodil 1.12.2002–1.6.2026, saavutas rekordi 42,93 B USD 1.12.2008 päeval ja madalaima taseme 958,33 M USD 1.3.2015 päeval.

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Kuupäev
Kaubavahetuse bilants
9. jaan 2024
5,91 B USD
12. jaan 2024
4,79 B USD
3. jaan 2025
4,16 B USD
6. jaan 2025
3,83 B USD
9. jaan 2025
4,15 B USD
12. jaan 2025
2,97 B USD
3. jaan 2026
4,90 B USD
6. jaan 2026
6,45 B USD
Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
6,45 B USD
4,9 B USD
2,97 B USD
4,15 B USD
3,83 B USD
4,16 B USD
4,79 B USD
5,91 B USD
6,06 B USD
5,84 B USD
...

Kaubandusbilanss

Angola ekspordib peamiselt naftat (üle 90% kogu ekspordist) ning väikestes kogustes teemante, kohvi, sisalit ja kala. Angola peamised ekspordipartnerid on Hiina (üle 40% kogu ekspordist), millele järgnevad Ameerika Ühendriigid, India, Prantsusmaa, Taiwan, Lõuna-Aafrika ja Kanada. Angola impordib masinaid ja elektriseadmeid, sõidukeid ja varuosi, ravimeid, toiduaineid, tekstiile ja sõjalisi kaupu. Portugali on Angoola majanduse peamine tarnija (18% kogu impordist), millele järgnevad Hiina, Ameerika Ühendriigid, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Angola — FAQ

Mikä on nykyinen Kaubandusbilanss maassa Angola?

Nykyinen Kaubandusbilanss maassa Angola on 6,45 B USD (1.6.2026).

Miten Kaubandusbilanss maassa Angola on muuttunut äskettäin?

Kaubandusbilanss maassa Angola nousi arvosta 4,9 B USD (1.3.2026) arvoon 6,45 B USD (1.6.2026).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätyskorkea maassa Angola?

Ennätyskorkea Kaubandusbilanss maassa Angola oli 42,93 B USD (1.12.2008).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätysmatala maassa Angola?

Ennätysmatala Kaubandusbilanss maassa Angola oli 958,33 M USD (1.3.2015).

Mikä on Kaubandusbilanss:n historiallinen keskiarvo maassa Angola?

Historiallinen keskiarvo Kaubandusbilanss maassa Angola on 8,16 B USD välillä 1.12.2002–1.6.2026.

Mistä Kaubandusbilanss-tiedot maalle Angola ovat peräisin?

Kaubandusbilanss-tiedot maalle Angola ovat peräisin lähteestä National Bank of Angola ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.