Kaubandusbilanss Afganistan

Uusin Kaubandusbilanss-luku maalle Afganistan

Kursus

481,13 M USD

Muutus +/-

+111,36 M USD

Protsentuaalne muutus

+30,12 %

Keskiarvo

−2,46 B USD

Kaikkien aikojen korkein

481,13 M USD

1.12.2023

Kaikkien aikojen matalin

−8,52 B USD

1.1.2012

Praegune Kaubandusbilanss väärtus Afganistan on 481,13 M USD. Kaubandusbilanss Afganistan tõusis 481,13 M USD peale 1.12.2023, olles varem 369,77 M USD 1.12.2021. Ajavahemikus 1.1.2003 kuni 1.6.2026 oli SKT keskmine Afganistan −2,46 B USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2023 481,13 M USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2012 −8,52 B USD.

Allikas: National Statistics and Information Authority (NSIA)

Kaubandusbilanss riigis Afganistan tõusis 1.12.2023 päeval 369,77 M USD-lt 1.12.2021 päeval 481,13 M USD. Kaubandusbilanss riigis Afganistan oli keskmiselt −2,46 B USD perioodil 1.1.2003–1.6.2026, saavutas rekordi 481,13 M USD 1.12.2023 päeval ja madalaima taseme −8,52 B USD 1.1.2012 päeval.

Kaubandusbilanss

Kaubandusbilanss

  • 3 aastat

  • Max

Kaubavahetuse bilants
Kuupäev
Kaubavahetuse bilants
12. jaan 2021
369,77 M USD
12. jaan 2023
481,13 M USD
Hangi need andmed Eulerpool API kaudu

Kaubandusbilanss Ajalugu

Kaubandusbilanss — Ajalugu
KuupäevVäärtus
481,13 M USD
369,77 M USD

Kaubandusbilanss

Alates 2006. aastast on Afganistani kaubandusdefitsiit suurenenud, kuna impordimaht on kasvanud seoses rekonstrueerimispingutustega. Afganistani peamised ekspordiartiklid on: vaibad ja tekstiilid; kuivatatud puuviljad ja meditsiinitaimed. Peamised impordiartiklid on: nafta; masinad ja seadmed ning toiduained. Afganistani peamised kaubanduspartnerid on: Pakistan (48 protsenti kogu ekspordist ja 14 protsenti impordist) ja Venemaa (9 protsenti ekspordist ja 13 protsenti impordist). Teised partnerid on: Iraan, Hiina, India, Jaapan ja Türgi.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.

Kaubandusbilanss Afganistan — FAQ

Mikä on nykyinen Kaubandusbilanss maassa Afganistan?

Nykyinen Kaubandusbilanss maassa Afganistan on 481,13 M USD (1.12.2023).

Miten Kaubandusbilanss maassa Afganistan on muuttunut äskettäin?

Kaubandusbilanss maassa Afganistan nousi arvosta 369,77 M USD (1.12.2021) arvoon 481,13 M USD (1.12.2023).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätyskorkea maassa Afganistan?

Ennätyskorkea Kaubandusbilanss maassa Afganistan oli 481,13 M USD (1.12.2023).

Mikä on Kaubandusbilanss:n ennätysmatala maassa Afganistan?

Ennätysmatala Kaubandusbilanss maassa Afganistan oli −8,52 B USD (1.1.2012).

Mikä on Kaubandusbilanss:n historiallinen keskiarvo maassa Afganistan?

Historiallinen keskiarvo Kaubandusbilanss maassa Afganistan on −2,46 B USD välillä 1.1.2003–1.6.2026.

Mistä Kaubandusbilanss-tiedot maalle Afganistan ovat peräisin?

Kaubandusbilanss-tiedot maalle Afganistan ovat peräisin lähteestä National Statistics and Information Authority (NSIA) ja julkaistaan Eulerpoolissa.

Rohkem tööriistu ja analüüse

Tasuta tööriistad ja turuandmed Eulerpoolilt.