Türgi Maagaasi import
Aktsia hind
Praegune Maagaasi import väärtus Türgi on 155 545,496 Terajoule. Maagaasi import Türgi vähenes 155 545,496 Terajoule peale 1.4.2025, pärast seda, kui see oli 229 679,057 Terajoule 1.3.2025. Perioodil 1.1.2008 kuni 1.4.2025 oli SKP keskmine Türgi 151 907,19 Terajoule. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2024 282 077,32 Terajoule, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.6.2020 76 259,82 Terajoule.
Maagaasi import
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Maagaasi import Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.4.2025 | 155 545,496 Terajoule |
1.3.2025 | 229 679,057 Terajoule |
1.2.2025 | 246 410,245 Terajoule |
1.1.2025 | 245 868,854 Terajoule |
1.12.2024 | 282 077,321 Terajoule |
1.11.2024 | 222 402,984 Terajoule |
1.10.2024 | 151 385,949 Terajoule |
1.9.2024 | 129 372,334 Terajoule |
1.8.2024 | 149 099,47 Terajoule |
1.7.2024 | 136 925,539 Terajoule |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Maagaasi import
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇹🇷 Ekspordid | 22,6 mld. USD | 21,8 mld. USD | Kuus |
🇹🇷 Impordid | 29,5 mld. USD | 25,94 mld. USD | Kuus |
🇹🇷 Jooksevkonto | 1,766 mld. USD | −2,01 mld. USD | Kuus |
🇹🇷 Jooksevkonto suhe SKPsse | −0,8 % of GDP | −3,5 % of GDP | Aastane |
🇹🇷 Kapitalivood | 944 mln. USD | −1,294 mld. USD | Kuus |
🇹🇷 Kauplemisbilanss | −6,9 mld. USD | −4,211 mld. USD | Kuus |
🇹🇷 Kauplemistingimused | 92,19 points | 89,8 points | Kuus |
🇹🇷 Kullavarud | 634,76 Tonnes | 623,92 Tonnes | Kvartal |
🇹🇷 relvamüük | 332 mln. SIPRI TIV | 699 mln. SIPRI TIV | Aastane |
🇹🇷 Terrorismiindeks | 3,968 Points | 4,168 Points | Aastane |
🇹🇷 Toornafta tootmine | 124 BBL/D/1K | 125 BBL/D/1K | Kuus |
🇹🇷 Turismisissetulekud | 16,284 mld. USD | 9,45 mld. USD | Kvartal |
🇹🇷 Turistide saabumised | 6,965 mln. | 7,116 mln. | Kuus |
🇹🇷 Ülekanded | 6 mln. USD | 6 mln. USD | Kuus |
🇹🇷 Välisriikide otseinvesteeringud | 1,494 mld. USD | 1,243 mld. USD | Kuus |
🇹🇷 Välisvõlg. | 547,698 mld. USD | 522,985 mld. USD | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Aasia
- 🇨🇳Hiina
- 🇮🇳India
- 🇮🇩Indoneesia
- 🇯🇵Jaapan
- 🇸🇦Saudi Araabia
- 🇸🇬Singapur
- 🇰🇷Lõuna-Korea
- 🇦🇫Afganistan
- 🇦🇲Armeenia
- 🇦🇿Aserbaidžaan
- 🇧🇭Bahrein
- 🇧🇩Bangladesh
- 🇧🇹Bhutan
- 🇧🇳Brunei
- 🇰🇭Kambodža
- 🇹🇱Ida-Timor
- 🇬🇪Gruusia
- 🇭🇰Hongkong
- 🇮🇷Iraan
- 🇮🇶Irak
- 🇮🇱Iisrael
- 🇯🇴Jordaania
- 🇰🇿Kasahstan
- 🇰🇼Kuveit
- 🇰🇬Kirgiisia
- 🇱🇦Laos
- 🇱🇧Liibanon
- 🇲🇴Macau
- 🇲🇾Malaisia
- 🇲🇻Maldiivid
- 🇲🇳Mongoolia
- 🇲🇲Myanmar
- 🇳🇵Nepal
- 🇰🇵Põhja-Korea
- 🇴🇲Oman
- 🇵🇰Pakistan
- 🇵🇸Palestiina
- 🇵🇭Filipiinid
- 🇶🇦Katar
- 🇱🇰Sri Lanka
- 🇸🇾Süüria
- 🇹🇼Taiwan
- 🇹🇯Tadžikistan
- 🇹🇭Tai 사회복지위원회
- 🇹🇲Turkmenistan
- 🇦🇪Araabia Ühendemiraadid
- 🇺🇿Usbekistan
- 🇻🇳Vietnam
- 🇾🇪Jeemen
Mis on Maagaasi import?
Loodusliku gaasi import on oluline makromajanduslik kategooria, mis mõjutab oluliselt Eesti majandust. See valdkond hõlmab gaasi importi erinevatest riikidest, selle kasutamist energiasektoris ning mõju majanduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale. Eulerpool pakub professionaalset ja põhjalikku teavet loodusliku gaasi impordi kohta, analüüsides erinevaid andmeid ja makromajanduslikke näitajaid, et aidata kasutajatel paremini mõista selle mõju Eesti majandusele. Eesti sõltuvus looduslikust gaasist on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. Looduslikku gaasi kasutatakse laialdaselt nii tööstusettevõtetes kui ka kodumajapidamistes. Selle tõttu on import ülioluline, et tagada energiavarustus ja säilitada majanduse stabiilsus. Eestisse imporditud looduslik gaas pärineb peamiselt Venemaalt, kuid viimastel aastatel on hakatud otsima ka alternatiivseid allikaid. Loodusliku gaasi impordi peamine tegur on hinnakõikumised rahvusvahelistel turgudel. Gaasi hind mõjutab otseselt nii ettevõtete tootmiskulusid kui ka kodutarbijate energiakulusid. Eulerpooli platvormil saab jälgida gaasi hinna muutusi ja analüüsida nende mõju Eesti majandusele. Gaasi impordi hind sõltub mitmest tegurist, sealhulgas globaalsest nõudlusest ja pakkumisest, geopoliitilistest pingetest ja valuutakurssidest. Gaasi impordi dünaamikat mõjutavad ka erinevad poliitilised ja regulatiivsed otsused. Euroopa Liidu energiapoliitikad ja regulatsioonid, samuti Eesti riiklikud strateegiad ja seadusandlus, mängivad olulist rolli gaasi importimisel ja selle kasutamisel. Näiteks on võetud meetmeid, et vähendada sõltuvust Venemaalt imporditud gaasist, investeerides alternatiivsetesse energiaallikatesse nagu vedelgaas (LNG) ja taastuvenergia. Investeeringud taristusse, nagu gaasitorustikud ja LNG terminalid, on samuti olulised loodusliku gaasi impordi hõlbustamiseks. Eestis on tehtud mitmeid projekte, et rajada uusi terminale ja täiustada olemasolevaid taristuid, et parandada gaasi kättesaadavust ja tõhusust. Need investeeringud on vajalikud, et tagada stabiilne ja mitmekesine energiavarustus, mis omakorda toetab Eesti majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Loodusliku gaasi import mõjutab ka Eesti keskkonnapoliitikat ja kliimaeesmärke. Gaasi põletamisel eraldub vähem süsihappegaasi võrreldes kivisöe või naftaga, mistõttu peetakse seda „puhtamaks“ fossiilkütuseks. See aitab Eestil täita oma kohustusi rahvusvaheliste kliimalepingute ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide raames. Samas on oluline märkida, et pikaajalises perspektiivis on vajalik liikuda taastuvenergia allikate kasutamisele, et saavutada täielik süsinikuneutraalsus. Eulerpooli andmeplatvorm pakub kasutajatele võimalust jälgida loodusliku gaasi impordi mahtusid, hindu ja muid olulisi näitajaid reaalajas. Platvormi kasutajasõbralikud tööriistad võimaldavad analüüsida andmeid erinevate aja- ja ruumiskaalal, pakkudes väärtuslikku teavet otsuste tegemiseks nii ettevõtetele, investoritele kui ka poliitikakujundajatele. Kokkuvõttes on loodusliku gaasi import kompleksne ja mitmetahuline makromajanduslik kategooria, mis mõjutab Eesti majanduse eri aspekte. Eulerpool pakub põhjalikke ja ajakohaseid andmeid ning analüüse, mis aitavad kasutajatel paremini mõista selle olulisust ja mõju. Kasutades meie platvormi, saavad huvilised ligipääsu faktidele ja statistikatele, mis on vajalikud teadlike ja strateegiliste otsuste tegemiseks. Loodusliku gaasi import jääb ka edaspidi oluliseks teemaks, mille jälgimine ja analüüs on kriitiline, et tagada Eesti majanduse jätkusuutlikkus ja areng.