Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Ühendkuningriik Avaliku sektori netolaenamine
Aktsia hind
Praegune Avaliku sektori netolaenamine väärtus Ühendkuningriik on 9,541 mld. GBP. Avaliku sektori netolaenamine Ühendkuningriik suurenes 9,541 mld. GBP peal 1.1.2023, pärast seda kui see oli 571 mln. GBP peal 1.7.2022. Ajavahemikus 1.1.1993 kuni 1.8.2024 oli SKP keskmine Ühendkuningriik −5,63 mld. GBP. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2024 16,64 mld. GBP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.5.2020 −50,64 mld. GBP.
Avaliku sektori netolaenamine ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Avaliku sektori netolaenamine | |
---|---|
1.1.1993 | 1,37 mld. GBP |
1.1.1994 | 1,07 mld. GBP |
1.1.1995 | 2,48 mld. GBP |
1.10.1995 | 548,00 mln. GBP |
1.1.1996 | 3,69 mld. GBP |
1.10.1996 | 3,34 mld. GBP |
1.1.1997 | 5,20 mld. GBP |
1.10.1997 | 1,60 mld. GBP |
1.11.1997 | 1,69 mld. GBP |
1.1.1998 | 7,52 mld. GBP |
1.7.1998 | 2,69 mld. GBP |
1.10.1998 | 6,45 mld. GBP |
1.1.1999 | 6,84 mld. GBP |
1.2.1999 | 2,22 mld. GBP |
1.7.1999 | 3,65 mld. GBP |
1.10.1999 | 7,53 mld. GBP |
1.1.2000 | 9,67 mld. GBP |
1.2.2000 | 1,56 mld. GBP |
1.3.2000 | 391,00 mln. GBP |
1.5.2000 | 9,26 mld. GBP |
1.7.2000 | 3,83 mld. GBP |
1.9.2000 | 4,05 mld. GBP |
1.1.2001 | 6,86 mld. GBP |
1.2.2001 | 3,95 mld. GBP |
1.3.2001 | 666,00 mln. GBP |
1.4.2001 | 272,00 mln. GBP |
1.6.2001 | 584,00 mln. GBP |
1.7.2001 | 1,97 mld. GBP |
1.8.2001 | 1,04 mld. GBP |
1.1.2002 | 3,40 mld. GBP |
1.2.2002 | 317,00 mln. GBP |
1.7.2002 | 679,00 mln. GBP |
1.1.2005 | 70,00 mln. GBP |
1.1.2006 | 2,33 mld. GBP |
1.1.2007 | 4,38 mld. GBP |
1.1.2008 | 5,43 mld. GBP |
1.1.2011 | 866,00 mln. GBP |
1.1.2012 | 494,00 mln. GBP |
1.1.2013 | 1,33 mld. GBP |
1.1.2014 | 277,00 mln. GBP |
1.1.2015 | 3,57 mld. GBP |
1.1.2016 | 6,88 mld. GBP |
1.1.2017 | 10,28 mld. GBP |
1.2.2017 | 1,76 mld. GBP |
1.7.2017 | 623,00 mln. GBP |
1.1.2018 | 6,43 mld. GBP |
1.7.2018 | 3,23 mld. GBP |
1.1.2019 | 11,05 mld. GBP |
1.3.2019 | 783,00 mln. GBP |
1.7.2019 | 1,60 mld. GBP |
1.1.2020 | 8,91 mld. GBP |
1.1.2022 | 12,65 mld. GBP |
1.7.2022 | 571,00 mln. GBP |
1.1.2023 | 9,54 mld. GBP |
Avaliku sektori netolaenamine Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2023 | 9,541 mld. GBP |
1.7.2022 | 571 mln. GBP |
1.1.2022 | 12,651 mld. GBP |
1.1.2020 | 8,913 mld. GBP |
1.7.2019 | 1,599 mld. GBP |
1.3.2019 | 783 mln. GBP |
1.1.2019 | 11,046 mld. GBP |
1.7.2018 | 3,231 mld. GBP |
1.1.2018 | 6,426 mld. GBP |
1.7.2017 | 623 mln. GBP |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Avaliku sektori netolaenamine
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇬🇧 Intressimaksed riigivõlakirjadele | 8,03 mld. GBP | 9,221 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Korruptsiooniaste | 20 | 18 | Aastane |
🇬🇧 Korruptsiooniindeks | 71 Points | 73 Points | Aastane |
🇬🇧 Maksutulud | 61,027 mld. GBP | 71,583 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigieelarve | −4,4 % of GDP | −5 % of GDP | Aastane |
🇬🇧 Riigieelarve väärtus | −13,734 mld. GBP | −3,095 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigikulud | 135,192 mld. GBP | 133,714 mld. GBP | Kvartal |
🇬🇧 Riigikulutused | 105,888 mld. GBP | 102,11 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigikulutused SKP suhtes | 44,5 % of GDP | 45,3 % of GDP | Aastane |
🇬🇧 Riigitulud | 89,37 mld. GBP | 100,13 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigivõlg | 2,768 Bio. GBP | 2,744 Bio. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigivõlg SKP suhtes | 97,6 % of GDP | 95,6 % of GDP | Aastane |
🇬🇧 Riiklik netovõlg SKP suhtes | 99,5 % of GDP | 99,1 % of GDP | Kuus |
🇬🇧 Sõjalised kulutused | 74,943 mld. USD | 64,082 mld. USD | Aastane |
🇬🇧 varjupaigataotlused | 17 101 persons | 26 366 persons | Kvartal |
Suurbritannias mõõdetakse avaliku sektori netolaenamist avaliku sektori koguneva netofinantsilise võlakoormuse muutusena. See kajastab finantskonto saldot: erinevust finantsvarade neto omandamise ja kohustuste neto võtmise vahel. Avaliku sektori netolaenamist (PSNB) nimetatakse sageli kommentaatorite poolt „defitsiidiks”.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇦🇩Andorra
Mis on Avaliku sektori netolaenamine?
Avaliku sektori netolaenamine on oluline makromajanduslik näitaja, mida sageli kasutatakse riigi finantstoe ja majandusliku olukorra hindamiseks. Seda näitajat jälgivad mitte ainult rahandus- ja majandusspetsialistid, vaid ka poliitikakujundajad ja investorid, kes toetuvad selle teabele, et teha teadlikke otsuseid. Avaliku sektori netolaenamise all mõistetakse valitsussektori poolt teatud ajaperioodil saadud ja väljaminekutena registreeritud ressursside vahe. Selle näitaja analüüs on eriti oluline riikide ja majanduse makrotasandil, kuna see aitab mõista valitsuse finantspoliitikat ja selle mõju kogu majandusele. Eulerpool on professionaalne veebisait, mis keskendub makromajanduslike andmete kuvamisele, pakkudes põhjalikku ja täpset ülevaadet avaliku sektori finantsolukorrast. Selle üheks peamiseks komponendiks on just avaliku sektori netolaenamine. Meie eesmärgiks on pakkuda kasutajatele selgeid ja kvaliteetseid andmeid, et võimaldada paremat majandusanalüüsi ja teadlikumat otsustamist. Avaliku sektori netolaenamine jaguneb tavapäraselt kaheks komponendiks: valitsuse tulud ja kulud. Valitsuse tulud koosnevad peamiselt maksudest, lõivudest ja muudest sissetulekutest, näiteks riigi osaluste müügist. Maksud moodustavad sageli kõige olulisema osa tuludest, mis omakorda jagunevad otsesteks maksudeks (nagu tulumaks) ja kaudseteks maksudeks (nagu käibemaks). Lisaks maksudele sisaldab valitsuse kogutulu ka sotsiaalkindlustusmakseid ja muid sissetulekuid, näiteks majandustegevusest saadavaid tulusid. Valitsuse kulud seevastu hõlmavad mitmesuguseid avaliku sektori poolt tehtavaid rahalisi väljaminekuid, sealhulgas kulutusi tervishoiule, haridusele, sotsiaalkindlustusele ja muudele avalikele teenustele. Need kulutused võivad olla nii jooksvad kulutused, nagu palkade ja sotsiaaltoetuste maksmine, kui ka investeerimisprojektide rahastamine, nagu infrastruktuuri arendamine. Valitsuse kulude suurus ja struktuur võivad märkimisväärselt erineda sõltuvalt riigi majanduslikust ja sotsiaalsest kontekstist, samuti valitsuse poliitilistest prioriteetidest. Avaliku sektori netolaenamine saadakse, kui valitsuse kogutuludest lahutatakse kogukulud. Kui tulemuseks on positiivne arv, tähendab see, et valitsussektor on saavutanud ülejäägi ja on suutnud koguda rohkem tulusid kui kulusid. Vastupidisel juhul, kui tulemuseks on negatiivne arv, näitab see, et valitsussektor on netolaenanud, st kulutanud rohkem, kui teeninud. Netolaenamine võib viia riigi võlakohustuste suurenemiseni, kuna valitsus võib olla sunnitud katma puudujäägi laenude abil. Avaliku sektori netolaenamine avaldab olulist mõju majandusele. Suur netolaenamine võib viidata majandusraskustele või vajadusele suurendada avalikke kulutusi näiteks majanduse stimuleerimiseks või sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Teiselt poolt, pidev netolaenamine võib viia avaliku sektori võlakohustuste kuhjumiseni, mis omakorda võib seada jätkusuutlikkusele tõsiseid piiranguid. Üheks levinud eesmärgiks on seetõttu tagada tasakaalustatud eelarve, mis aitaks vältida liigset netolaenamist. Eulerpooli platvorm pakub detailseid andmeid avaliku sektori netolaenamise kohta, võimaldades huvilistel põhjalikult analüüsida riikide finantsolukorda ja võrdlevalt uurida eri riikide rahanduspoliitikaid. Meie veebisaidil on võimalik leida ajakohaseid ja ajaloolisi andmeid, mis aitavad paremini mõista finantsolukorra muutusi ja nende põhjuseid. Samuti pakume visuaalseid tööriistu, mis teevad andmete analüüsi lihtsamaks ja arusaadavamaks. Avaliku sektori netolaenamise jälgimine ei ole oluline ainult riigi finantsjuhtimise jaoks, vaid see omab laiemat mõju ka rahvusvahelisel tasandil. Suur või kasvav netolaenamine võib muuta riigi finantskohustused riskantsemaks, mõjutades seeläbi ka riigivõlakirjade intressimäärasid ja investorite usaldust. Võrdlemine teiste riikidega võib pakkuda väärtuslikke õppetunde ja olla juhiseks, kuidas parandada oma rahanduspoliitikat. Lisaks pakub Eulerpool analüütilisi ülevaateid ja kommentaare sektori ekspertidelt, kes selgitavad keerukamaid finantsmõisteid ja nende praktilist tähendust. Meie eesmärgiks on olla usaldusväärseks partneriks kõigile, kes soovivad põhjalikku ja täpset makromajanduslikku analüüsi, sealhulgas spetsialistidele, akadeemikutele, poliitikakujundajatele ja investoritele. Kokkuvõttes on avaliku sektori netolaenamine kriitilise tähtsusega makromajanduslik näitaja, mis annab sügava ülevaate riigi finantstervise ja majanduspoliitika tulemuslikkuse kohta. Eulerpool on pühendunud sellele, et pakkuda kõige täpsemaid ja ajakohasemaid andmeid, mis aitavad meie kasutajatel teha teadlikumaid otsuseid ning mõista paremini avaliku sektori finantsdünaamikat. Olgu see siis jooksev eelarveaasta või pikaajaline võrdlus, meie platvorm pakub igakülgset tuge ja teadmisteallikat.