Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Rootsi Hinna ja üüri suhe
Aktsia hind
Praegune Hinna ja üüri suhe väärtus Rootsi on 117,224 . Hinna ja üüri suhe Rootsi vähenes 117,224 peale 1.6.2023, olles enne seda 118,955 1.3.2023. Ajavahemikul 1.3.1970 kuni 1.9.2023 oli SKP keskmine väärtus Rootsi 71,39 . Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2022 131,40 , samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.6.1996 35,79 .
Hinna ja üüri suhe ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Hinna-üüri suhe | |
---|---|
1.3.1970 | 63,29 |
1.6.1970 | 63,02 |
1.9.1970 | 63,33 |
1.12.1970 | 63,09 |
1.3.1971 | 63,46 |
1.6.1971 | 65,02 |
1.9.1971 | 65,75 |
1.12.1971 | 67,04 |
1.3.1972 | 67,10 |
1.6.1972 | 67,15 |
1.9.1972 | 67,05 |
1.12.1972 | 66,64 |
1.3.1973 | 67,18 |
1.6.1973 | 67,34 |
1.9.1973 | 66,99 |
1.12.1973 | 67,42 |
1.3.1974 | 67,58 |
1.6.1974 | 65,64 |
1.9.1974 | 65,85 |
1.12.1974 | 67,27 |
1.3.1975 | 69,40 |
1.6.1975 | 71,63 |
1.9.1975 | 73,69 |
1.12.1975 | 75,78 |
1.3.1976 | 77,59 |
1.6.1976 | 78,87 |
1.9.1976 | 79,10 |
1.12.1976 | 77,16 |
1.3.1977 | 79,21 |
1.6.1977 | 79,66 |
1.9.1977 | 80,51 |
1.12.1977 | 82,02 |
1.3.1978 | 83,26 |
1.6.1978 | 84,12 |
1.9.1978 | 85,48 |
1.12.1978 | 86,74 |
1.3.1979 | 88,16 |
1.6.1979 | 88,56 |
1.9.1979 | 87,71 |
1.12.1979 | 85,85 |
1.3.1980 | 82,04 |
1.6.1980 | 80,13 |
1.9.1980 | 78,52 |
1.12.1980 | 76,73 |
1.3.1981 | 74,09 |
1.6.1981 | 71,70 |
1.9.1981 | 67,96 |
1.12.1981 | 66,07 |
1.3.1982 | 63,48 |
1.6.1982 | 61,71 |
1.9.1982 | 59,92 |
1.12.1982 | 58,68 |
1.3.1983 | 57,65 |
1.6.1983 | 56,35 |
1.9.1983 | 55,22 |
1.12.1983 | 54,39 |
1.3.1984 | 53,52 |
1.6.1984 | 53,03 |
1.9.1984 | 52,99 |
1.12.1984 | 52,13 |
1.3.1985 | 51,48 |
1.6.1985 | 51,37 |
1.9.1985 | 51,89 |
1.12.1985 | 50,98 |
1.3.1986 | 51,61 |
1.6.1986 | 52,22 |
1.9.1986 | 52,25 |
1.12.1986 | 53,91 |
1.3.1987 | 54,67 |
1.6.1987 | 55,22 |
1.9.1987 | 55,61 |
1.12.1987 | 56,84 |
1.3.1988 | 58,62 |
1.6.1988 | 60,25 |
1.9.1988 | 62,04 |
1.12.1988 | 62,96 |
1.3.1989 | 65,36 |
1.6.1989 | 67,20 |
1.9.1989 | 68,14 |
1.12.1989 | 67,65 |
1.3.1990 | 67,83 |
1.6.1990 | 65,83 |
1.9.1990 | 64,93 |
1.12.1990 | 63,87 |
1.3.1991 | 60,50 |
1.6.1991 | 55,27 |
1.9.1991 | 53,85 |
1.12.1991 | 53,02 |
1.3.1992 | 49,66 |
1.6.1992 | 47,85 |
1.9.1992 | 45,40 |
1.12.1992 | 42,02 |
1.3.1993 | 39,10 |
1.6.1993 | 37,97 |
1.9.1993 | 37,14 |
1.12.1993 | 37,44 |
1.3.1994 | 38,31 |
1.6.1994 | 38,36 |
1.9.1994 | 38,22 |
1.12.1994 | 37,78 |
1.3.1995 | 37,86 |
1.6.1995 | 37,47 |
1.9.1995 | 36,71 |
1.12.1995 | 36,44 |
1.3.1996 | 36,17 |
1.6.1996 | 35,79 |
1.9.1996 | 36,04 |
1.12.1996 | 36,42 |
1.3.1997 | 36,56 |
1.6.1997 | 37,04 |
1.9.1997 | 37,55 |
1.12.1997 | 38,10 |
1.3.1998 | 39,30 |
1.6.1998 | 39,99 |
1.9.1998 | 40,82 |
1.12.1998 | 42,10 |
1.3.1999 | 42,77 |
1.6.1999 | 44,03 |
1.9.1999 | 44,92 |
1.12.1999 | 45,72 |
1.3.2000 | 47,09 |
1.6.2000 | 48,73 |
1.9.2000 | 49,82 |
1.12.2000 | 50,76 |
1.3.2001 | 51,95 |
1.6.2001 | 51,89 |
1.9.2001 | 52,26 |
1.12.2001 | 52,31 |
1.3.2002 | 52,91 |
1.6.2002 | 53,61 |
1.9.2002 | 54,78 |
1.12.2002 | 55,68 |
1.3.2003 | 55,64 |
1.6.2003 | 55,89 |
1.9.2003 | 56,36 |
1.12.2003 | 57,52 |
1.3.2004 | 58,14 |
1.6.2004 | 59,36 |
1.9.2004 | 60,05 |
1.12.2004 | 61,46 |
1.3.2005 | 61,40 |
1.6.2005 | 62,29 |
1.9.2005 | 63,93 |
1.12.2005 | 66,60 |
1.3.2006 | 69,02 |
1.6.2006 | 70,11 |
1.9.2006 | 71,18 |
1.12.2006 | 72,77 |
1.3.2007 | 75,28 |
1.6.2007 | 78,35 |
1.9.2007 | 80,46 |
1.12.2007 | 79,23 |
1.3.2008 | 78,75 |
1.6.2008 | 78,65 |
1.9.2008 | 77,42 |
1.12.2008 | 74,28 |
1.3.2009 | 75,22 |
1.6.2009 | 75,89 |
1.9.2009 | 77,39 |
1.12.2009 | 80,27 |
1.3.2010 | 81,06 |
1.6.2010 | 81,21 |
1.9.2010 | 81,83 |
1.12.2010 | 83,68 |
1.3.2011 | 83,59 |
1.6.2011 | 82,59 |
1.9.2011 | 81,87 |
1.12.2011 | 80,62 |
1.3.2012 | 80,53 |
1.6.2012 | 81,00 |
1.9.2012 | 81,27 |
1.12.2012 | 81,59 |
1.3.2013 | 81,85 |
1.6.2013 | 82,76 |
1.9.2013 | 83,61 |
1.12.2013 | 85,33 |
1.3.2014 | 87,07 |
1.6.2014 | 88,44 |
1.9.2014 | 90,67 |
1.12.2014 | 92,65 |
1.3.2015 | 95,72 |
1.6.2015 | 98,57 |
1.9.2015 | 101,45 |
1.12.2015 | 104,27 |
1.3.2016 | 105,24 |
1.6.2016 | 106,20 |
1.9.2016 | 107,70 |
1.12.2016 | 110,10 |
1.3.2017 | 112,67 |
1.6.2017 | 114,27 |
1.9.2017 | 114,93 |
1.12.2017 | 112,24 |
1.3.2018 | 111,01 |
1.6.2018 | 111,20 |
1.9.2018 | 111,51 |
1.12.2018 | 111,92 |
1.3.2019 | 111,20 |
1.6.2019 | 111,68 |
1.9.2019 | 113,01 |
1.12.2019 | 113,80 |
1.3.2020 | 114,52 |
1.6.2020 | 113,44 |
1.9.2020 | 115,50 |
1.12.2020 | 118,02 |
1.3.2021 | 121,18 |
1.6.2021 | 124,11 |
1.9.2021 | 127,19 |
1.12.2021 | 129,42 |
1.3.2022 | 131,40 |
1.6.2022 | 130,59 |
1.9.2022 | 126,77 |
1.12.2022 | 122,75 |
1.3.2023 | 118,96 |
1.6.2023 | 117,22 |
Hinna ja üüri suhe Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.6.2023 | 117,224 |
1.3.2023 | 118,955 |
1.12.2022 | 122,753 |
1.9.2022 | 126,775 |
1.6.2022 | 130,586 |
1.3.2022 | 131,401 |
1.12.2021 | 129,422 |
1.9.2021 | 127,189 |
1.6.2021 | 124,105 |
1.3.2021 | 121,181 |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Hinna ja üüri suhe
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇸🇪 Ehituse algused | 7731 units | 7979 units | Kvartal |
🇸🇪 Ehitusload | 8122 Units | 6728 Units | Kvartal |
🇸🇪 Ehitustoodang | −9 % | −7,5 % | Kuus |
🇸🇪 Elamispindade hinnad | −2,93 % | −4,23 % | Kvartal |
🇸🇪 Elamuomandimäär | 64,9 % | 64,2 % | Aastane |
🇸🇪 Eluaseme hinnaindeks YoY | 0 % | 0 % | Kuus |
🇸🇪 Hüpoteekintress | 4,49 % | 4,7 % | Kuus |
🇸🇪 Korteriindeks | 913 points | 920 points | Kvartal |
🇸🇪 Kuutaseme kinnisvara hinnaindeks | 1 % | −1 % | Kuus |
Rootsi kinnisvara hinnatulu suhe mõõdab nominaalse kinnisvarahinna indeksi jagunemist eluaseme rendihinna indeksiga.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Hinna ja üüri suhe?
**Hinnasuhte ja rendisuhtuse makromajanduslik kategooria (Price to Rent Ratio) kirjeldus veebisaidil Eulerpool** Hinnasuhte ja rendisuhtuse (Price to Rent Ratio) mõiste on üks olulisemaid indikaatoreid kinnisvaraturu analüüsis ning makromajanduslikus kontekstis. See indikaator aitab investoritel, majandusteadlastel ja poliitikakujundajatel hinnata kinnisvaraturu atraktiivsust ja stabiliseerumise taset. Eulerpool pakub professionaalselt koostatud ja usaldusväärset makromajanduslikku teavet, sealhulgas üksikasjalikku analüüsi kinnisvara hinnasuhte ja rendisuhtuse kohta. Hinnasuhte ja rendisuhtuse (Price to Rent Ratio) määratlemiseks tuleb esmalt mõista, mida see suhe endast kujutab. Tegemist on suhtarvuga, mis võrdleb kinnisvara müügihinda oodatava aastase üürituluga. Lihtsustatult võib öelda, et see indikaator näitab, kui palju aastaid kestaks renditulu, et katta kinnisvara ostuhind. Üldiselt saab hinnasuhte ja rendisuhtuse arvutada järgmiselt: Price to Rent Ratio = Kinnisvara müügihind / Aastane renditulu Mida kõrgem on hinnasuhte ja rendisuhtuse väärtus, seda kallimat kinnisvara peetakse võrreldes selle üürituluga. Madalam väärtus viitab sellele, et kinnisvara on taskukohane ja võib pakkuda head tootlust üürituluna. See indikaator aitab investoritel otsustada, kas kinnisvara soetamine on tulus võrreldes selle üürimisega. Näiteks kui hinnasuhte ja rendisuhtuse väärtus on väga kõrge, võib see viidata kinnisvaramullile, kus hinnad on ülehinnatud võrreldes potentsiaalse rendituluga. Hinnasuhte ja rendisuhtuse makromajanduslik tähtsus ei seisne ainult kinnisvarainvestorite jaoks, vaid see on oluline ka laiemas majanduslikus kontekstis. Näiteks see mõjutab tarbijate kulutamiskäitumist ja kodumajapidamiste finantsstabiilsust. Kui kinnisvara hinnad kasvavad kiiremini kui renditulud, tähendab see, et kinnisvara omamine muutub inimeste jaoks kallimaks, mis omakorda võib vähendada nende tarbimiskulusid ja üldist majandusaktiivsust. Eulerpooli lehel on hinnasuhte ja rendisuhtuse analüüs esitatud koos muude makromajanduslike näitajatega, mis võimaldab kasutajatel saada terviklikku ülevaadet turu olukorrast. Meie andmed pärinevad usaldusväärsetest allikatest ja neid uuendatakse regulaarsete intervallidega, mis tagab andmete ajakohasuse ja täpsuse. Meie eesmärk on pakkuda objektiivset ja läbipaistvat teavet, mis aitab kasutajatel teha informeeritud otsuseid. Mitmel tasandil on hinnasuhte ja rendisuhtuse analüüs seotud kinnisvaraturu tsüklitega. Turu kõrglainetel, kus kinnisvara hinnad tõusevad kiiresti, võib hinnasuhte ja rendisuhtuse väärtus oluliselt suureneda, viidates ülekuumenemisele turul. Vastupidi, majandustsükli madalseisud jõuavad sageli madalama hinnasuhte ja rendisuhtuseni, mis võib olla soodne hetk kinnisvara ostuks. Aristoteleselt laenatud väljend „kuldne keskmine“ võib pakkuda vihje, et tähelepanelik hinnasuhte ja rendisuhtuse jälgimine aitab tuvastada turule sisenemise ja väljumise optimaalseid momente. Hinnasuhte ja rendisuhtuse analüüs on kasulik ka poliitikakujundajatele ja keskpangale, kes soovivad jälgida ja hallata eluaseme turul esinevaid riske. Näiteks võivad poliitikakujundajad kasutada seda indikaatorit, et tuvastada vajadus majanduse jahutamiseks või ergutamiseks sõltuvalt kinnisvaraturu olukorrast. Keskpankad saavad selle indikaatori abil jälgida eluaseme hindade võimalikke mulli olemusi ja seeläbi kohandada oma monetaarpoliitikat. Eulerpooli makromajanduslik analüüs võimaldab hinnasuhte ja rendisuhtuse andmeid vaadelda koos teiste oluline makronäitajate, nagu inflatsioon, töötus ja majanduskasv. Sellised kompleksanalüüsid aitavad luua selge ülevaate majanduse tervikpildist ning seeläbi võimaldavad teha strateegilisi ja põhjalikke otsuseid. Lisaks ülaltoodule on hinnasuhte ja rendisuhtuse jälgimine oluline kohalikele omavalitsustele ja arendusettevõtetele. Nende jaoks on asjakohane jälgida erinevates piirkondades esinevaid suundumusi, et teha teadlikke otsuseid planeerimise, arenduse ja turustuse kohta. Näiteks võib kõrge hinnasuhte ja rendisuhtuse piirkondades olla vaja soodustada taskukohase eluaseme arendamist, samal ajal kui madalama suhte piirkondades võiks keskenduda luksuselamute arendamisele. Lõpetuseks, kinnisvara hinnasuhte ja rendisuhtuse analüüs on lahutamatuks osaks tänapäevasest makromajanduslikust uuringust ja sellest tuleneva teabe väärtus on hindamatu. Eulerpool püüab pakkuda oma kasutajatele põhjalikku ja ajakohast teavet, et aidata neil teha informeeritud ja läbimõeldud otsuseid. Arvestades, kui oluline on kinnisvaraturu stabiilsus ja tervislikkus kogu majandusele, on hinnasuhte ja rendisuhtuse analüüsimine hädavajalik tööriist nii investoritele, poliitikakujundajatele, majandusteadlastele kui ka tavakodanikule. Eulerpooli andmebaasis olev teave ja analüüs hinnasuhte ja rendisuhtuse kohta võimaldab uurijat süveneda turu nüansidesse ja saada selget pilti käesolevatest ja tulevastest trendidest. Täpsed ja usaldusväärsed andmed, nagu siin veebisaidil esitatud, on aluseks põhjalikele uuringutele ja strateegilistele otsustele, mis aitavad kaasa turu ja majanduse kestlikule arengule.