Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Rootsi Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest
Aktsia hind
Praegune Rootsi Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest väärtus on 9,17 mld. SEK. Rootsi Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest langes 9,17 mld. SEK 1.12.2023, pärast seda, kui see oli 9,588 mld. SEK 1.9.2023. Ajaperioodil 1.3.1981 kuni 1.3.2024 oli Rootsi keskmine SKP Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest 13,57 mld. SEK. Kõigi aegade kõrgeim näitaja saavutati 1.6.1999 väärtusega 18,72 mld. SEK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2024 väärtusega 6,14 mld. SEK.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Kaevandamise SKP | |
---|---|
1.3.1981 | 17,43 mld. SEK |
1.6.1981 | 15,52 mld. SEK |
1.9.1981 | 13,87 mld. SEK |
1.12.1981 | 13,20 mld. SEK |
1.3.1982 | 11,68 mld. SEK |
1.6.1982 | 11,25 mld. SEK |
1.9.1982 | 10,93 mld. SEK |
1.12.1982 | 10,29 mld. SEK |
1.3.1983 | 10,02 mld. SEK |
1.6.1983 | 10,77 mld. SEK |
1.9.1983 | 11,16 mld. SEK |
1.12.1983 | 11,74 mld. SEK |
1.3.1984 | 13,07 mld. SEK |
1.6.1984 | 12,90 mld. SEK |
1.9.1984 | 13,41 mld. SEK |
1.12.1984 | 14,79 mld. SEK |
1.3.1985 | 14,88 mld. SEK |
1.6.1985 | 16,29 mld. SEK |
1.9.1985 | 17,11 mld. SEK |
1.12.1985 | 16,81 mld. SEK |
1.3.1986 | 16,77 mld. SEK |
1.6.1986 | 17,00 mld. SEK |
1.9.1986 | 16,75 mld. SEK |
1.12.1986 | 16,44 mld. SEK |
1.3.1987 | 16,52 mld. SEK |
1.6.1987 | 16,62 mld. SEK |
1.9.1987 | 16,62 mld. SEK |
1.12.1987 | 16,84 mld. SEK |
1.3.1988 | 16,55 mld. SEK |
1.6.1988 | 16,37 mld. SEK |
1.9.1988 | 16,22 mld. SEK |
1.12.1988 | 15,77 mld. SEK |
1.3.1989 | 15,59 mld. SEK |
1.6.1989 | 15,03 mld. SEK |
1.9.1989 | 14,17 mld. SEK |
1.12.1989 | 14,60 mld. SEK |
1.3.1990 | 15,22 mld. SEK |
1.6.1990 | 15,05 mld. SEK |
1.9.1990 | 15,06 mld. SEK |
1.12.1990 | 14,77 mld. SEK |
1.3.1991 | 14,54 mld. SEK |
1.6.1991 | 14,64 mld. SEK |
1.9.1991 | 14,53 mld. SEK |
1.12.1991 | 14,64 mld. SEK |
1.3.1992 | 14,79 mld. SEK |
1.6.1992 | 15,75 mld. SEK |
1.9.1992 | 16,41 mld. SEK |
1.12.1992 | 16,26 mld. SEK |
1.3.1993 | 14,05 mld. SEK |
1.6.1993 | 14,46 mld. SEK |
1.9.1993 | 14,14 mld. SEK |
1.12.1993 | 13,21 mld. SEK |
1.3.1994 | 14,17 mld. SEK |
1.6.1994 | 13,93 mld. SEK |
1.9.1994 | 14,96 mld. SEK |
1.12.1994 | 15,55 mld. SEK |
1.3.1995 | 15,80 mld. SEK |
1.6.1995 | 16,21 mld. SEK |
1.9.1995 | 16,05 mld. SEK |
1.12.1995 | 17,46 mld. SEK |
1.3.1996 | 15,86 mld. SEK |
1.6.1996 | 15,11 mld. SEK |
1.9.1996 | 15,34 mld. SEK |
1.12.1996 | 14,57 mld. SEK |
1.3.1997 | 16,46 mld. SEK |
1.6.1997 | 17,19 mld. SEK |
1.9.1997 | 17,11 mld. SEK |
1.12.1997 | 17,35 mld. SEK |
1.3.1998 | 17,42 mld. SEK |
1.6.1998 | 17,10 mld. SEK |
1.9.1998 | 17,50 mld. SEK |
1.12.1998 | 18,23 mld. SEK |
1.3.1999 | 18,03 mld. SEK |
1.6.1999 | 18,72 mld. SEK |
1.9.1999 | 17,58 mld. SEK |
1.12.1999 | 16,67 mld. SEK |
1.3.2000 | 15,15 mld. SEK |
1.6.2000 | 14,88 mld. SEK |
1.9.2000 | 15,28 mld. SEK |
1.12.2000 | 15,33 mld. SEK |
1.3.2001 | 14,92 mld. SEK |
1.6.2001 | 14,65 mld. SEK |
1.9.2001 | 14,45 mld. SEK |
1.12.2001 | 14,25 mld. SEK |
1.3.2002 | 14,79 mld. SEK |
1.6.2002 | 15,06 mld. SEK |
1.9.2002 | 14,74 mld. SEK |
1.12.2002 | 14,77 mld. SEK |
1.3.2003 | 15,30 mld. SEK |
1.6.2003 | 15,57 mld. SEK |
1.9.2003 | 15,97 mld. SEK |
1.12.2003 | 16,78 mld. SEK |
1.3.2004 | 15,58 mld. SEK |
1.6.2004 | 16,96 mld. SEK |
1.9.2004 | 17,10 mld. SEK |
1.12.2004 | 16,89 mld. SEK |
1.3.2005 | 16,03 mld. SEK |
1.6.2005 | 14,20 mld. SEK |
1.9.2005 | 13,79 mld. SEK |
1.12.2005 | 13,10 mld. SEK |
1.3.2006 | 13,46 mld. SEK |
1.6.2006 | 12,73 mld. SEK |
1.9.2006 | 12,19 mld. SEK |
1.12.2006 | 12,37 mld. SEK |
1.3.2007 | 15,70 mld. SEK |
1.6.2007 | 12,96 mld. SEK |
1.9.2007 | 13,13 mld. SEK |
1.12.2007 | 12,97 mld. SEK |
1.3.2008 | 12,93 mld. SEK |
1.6.2008 | 12,54 mld. SEK |
1.9.2008 | 12,27 mld. SEK |
1.12.2008 | 11,39 mld. SEK |
1.3.2009 | 10,57 mld. SEK |
1.6.2009 | 10,23 mld. SEK |
1.9.2009 | 9,75 mld. SEK |
1.12.2009 | 12,93 mld. SEK |
1.3.2010 | 12,55 mld. SEK |
1.6.2010 | 13,21 mld. SEK |
1.9.2010 | 13,08 mld. SEK |
1.12.2010 | 12,76 mld. SEK |
1.3.2011 | 12,46 mld. SEK |
1.6.2011 | 12,11 mld. SEK |
1.9.2011 | 12,29 mld. SEK |
1.12.2011 | 12,02 mld. SEK |
1.3.2012 | 12,55 mld. SEK |
1.6.2012 | 11,63 mld. SEK |
1.9.2012 | 11,03 mld. SEK |
1.12.2012 | 11,03 mld. SEK |
1.3.2013 | 10,51 mld. SEK |
1.6.2013 | 10,49 mld. SEK |
1.9.2013 | 10,83 mld. SEK |
1.12.2013 | 10,14 mld. SEK |
1.3.2014 | 9,84 mld. SEK |
1.6.2014 | 9,71 mld. SEK |
1.9.2014 | 9,37 mld. SEK |
1.12.2014 | 9,71 mld. SEK |
1.3.2015 | 10,02 mld. SEK |
1.6.2015 | 9,93 mld. SEK |
1.9.2015 | 9,85 mld. SEK |
1.12.2015 | 9,96 mld. SEK |
1.3.2016 | 10,00 mld. SEK |
1.6.2016 | 10,14 mld. SEK |
1.9.2016 | 10,51 mld. SEK |
1.12.2016 | 10,59 mld. SEK |
1.3.2017 | 11,12 mld. SEK |
1.6.2017 | 11,39 mld. SEK |
1.9.2017 | 11,36 mld. SEK |
1.12.2017 | 11,69 mld. SEK |
1.3.2018 | 11,96 mld. SEK |
1.6.2018 | 11,76 mld. SEK |
1.9.2018 | 11,85 mld. SEK |
1.12.2018 | 11,76 mld. SEK |
1.3.2019 | 11,59 mld. SEK |
1.6.2019 | 12,26 mld. SEK |
1.9.2019 | 11,78 mld. SEK |
1.12.2019 | 11,67 mld. SEK |
1.3.2020 | 11,51 mld. SEK |
1.6.2020 | 11,22 mld. SEK |
1.9.2020 | 12,10 mld. SEK |
1.12.2020 | 12,22 mld. SEK |
1.3.2021 | 12,45 mld. SEK |
1.6.2021 | 12,25 mld. SEK |
1.9.2021 | 11,75 mld. SEK |
1.12.2021 | 12,25 mld. SEK |
1.3.2022 | 11,05 mld. SEK |
1.6.2022 | 10,95 mld. SEK |
1.9.2022 | 9,54 mld. SEK |
1.12.2022 | 8,74 mld. SEK |
1.3.2023 | 9,39 mld. SEK |
1.6.2023 | 8,67 mld. SEK |
1.9.2023 | 9,59 mld. SEK |
1.12.2023 | 9,17 mld. SEK |
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 9,17 mld. SEK |
1.9.2023 | 9,588 mld. SEK |
1.6.2023 | 8,67 mld. SEK |
1.3.2023 | 9,386 mld. SEK |
1.12.2022 | 8,737 mld. SEK |
1.9.2022 | 9,544 mld. SEK |
1.6.2022 | 10,949 mld. SEK |
1.3.2022 | 11,052 mld. SEK |
1.12.2021 | 12,252 mld. SEK |
1.9.2021 | 11,745 mld. SEK |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇸🇪 Aastane SKP kasvumäär | 0,7 % | −0,1 % | Kvartal |
🇸🇪 Avaliku sektori SKP | 136,929 mld. SEK | 160,507 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Brutoinvesteeringud põhivarasse | 393,121 mld. SEK | 400,486 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Ehitusest tulenev SKP | 94,602 mld. SEK | 94,143 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Kuu sisemajanduse kogutoodang (BIP) kuu kuult | 0,9 % | −0,1 % | Kuus |
🇸🇪 Kuu sisemajanduse kogutoodangu (SKT) aastane kasv | −1,1 % | −0,8 % | Kuus |
🇸🇪 Sisemajanduse kogutulu | 1,704 Bio. SEK | 1,59 Bio. SEK | Kvartal |
🇸🇪 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 64 190,62 USD | 64 621,55 USD | Aastane |
🇸🇪 SKP kasv terve aasta lõikes | −0,2 % | 2,8 % | Aastane |
🇸🇪 SKP kasvumäär | −0,8 % | 0,7 % | Kvartal |
🇸🇪 SKP põllumajandusest | 15,336 mld. SEK | 13,721 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 SKP püsivhindades | 1,563 Bio. SEK | 1,552 Bio. SEK | Kvartal |
🇸🇪 SKT | 593,27 mld. USD | 590,41 mld. USD | Aastane |
🇸🇪 SKT inimese kohta | 55 521,43 USD | 55 894,16 USD | Aastane |
🇸🇪 SKT kommunaalteenustest | 35,203 mld. SEK | 37,102 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Teenuste sektori SKP | 692,917 mld. SEK | 760,605 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Töötleva tööstuse SKP | 224,821 mld. SEK | 218,05 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Transpordisektori SKP | 47,536 mld. SEK | 48,236 mld. SEK | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest?
Eesti majandus seisneb paljuski selle loodusressursside ekspluateerimises ja üks peamisi näitajaid, mis peegeldab riigi majanduslikku seisu, on sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamise sektorist. Eulerpooli veebilehel on meie eesmärk pakkuda terviklikke ja täpseid makromajanduslikke andmeid, mis hõlmavad ka Eesti kaevandussektori panust SKP-sse. Käesolevas artiklis selgitame, mis on SKP kaevandamisest, kuidas see arvutatakse, millised on selle sektoriga seotud olulisemad tegurid ja kuidas Eesti kaevandusmajandus on ajas arenenud. Kaevandamine on majandussektor, mis hõlmab mitmesuguste mineraalide ja loodusvarade, nagu metallid, kivimid ja energeetilised ressursid, väljakaevamist, puhastamist ja töötlemist. Eestis on kaevandussektor peamiselt tuntud põlevkivi, fosforiidi, dolomiidi ja turba kaevandamise poolest. Neid ressursse kasutatakse nii kodumaises tööstuses kui ka eksporditakse, mõjutades üldist majanduskasvu ja sissetulekute taset. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on kogu lõpptoodangu ja teenuste rahaline väärtus, mida mingis riigis toodetakse teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul. SKP kaevandamisest tähendab seega antud perioodil kaevandussektoris toodetud kaupade ja teenuste rahalist väärtust. See hõlmab nii tooraine kaevandamist kui ka selle töötlemist ning turustamist. Eestis on kaevandussektori SKP arvutamine keerulisem protsess, kuna see hõlmab mitut astet ja erinevaid komponente. Esiteks, tooraine kaevandamise etapp. See koosneb kaevandusloa saamisest, koha ettevalmistamisest, kaevandamisprotsessist endast ja esmase töötluse astmetest, nagu purustamine ja sorteerimine. Teiseks, töötlemisetapp. See hõlmab kaevandatud tooraine edasist töötlemist, et muuta see kasutuskõlblikuks toormaterjaliks või lõpptooteks. Kolmandaks, turustamise etapp, mis sisaldab tooraine ja töödeldud toodete müüki nii sise- kui välisturgudele. Kõik need etapid koos moodustavad kaevandussektori toodangu väärtuse, mis lisatakse SKP arvutamisse. Kaevandussektor on äärmiselt ressursimahukas ja vajab suurt algkapitali, samuti kaasaegset tehnoloogiat ja tööjõudu. Lisaks sellele seisavad ettevõtted silmitsi mitmete regulatiivsete ja keskkonnaalaste nõuetega, mis mõjutavad oluliselt nii tegevuskulusid kui ka tulusid. Nende kulutuste suuruse tõttu on kaevandussektori SKP sageli volatiilne ja allutatud mitmetele majanduslikele ja poliitilistele riskidele. Eesti kaevandussektor on viimastel aastakümnetel läbinud mitmeid muudatusi. Pärast taasiseseisvumist oli sektori ülesehitamine ja moderniseerimine üks peamisi väljakutseid. Selle käigus on tehtud olulisi investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, parandatud tööohutust ja võetud kasutusele keskkonnasõbralikumad lähenemisviisid. Need muudatused on aidanud kaasa sektori stabiilsusele ja konkurentsivõimele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Täna on Eesti kaevandussektor oluline majanduslik komponent, millel on märkimisväärne mõju riigi SKP-le. Kaevandussektori tähtsust Eesti SKP-le võib näha ka töökohtade loomise ja regionaalse arengu kontekstis. Kaevanduspiirkonnad, eriti Ida-Virumaa, on saanud kasu kaevandustegevusest tulenevatest investeeringutest ja töökohtadest, mis on aidanud kaasa piirkondade majanduslikule arengule ja elanikkonna elatustaseme tõusule. Samas on oluline pöörata tähelepanu ka keskkonnamõjudele, mis kaasnevad kaevandustegevusega. Keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkuse küsimused on keskse tähtsusega, et tagada sektori pikaajaline elujõulisus ja kohalike ökosüsteemide kaitse. Eesti kaevandussektori tulevikuplaanid hõlmavad mitmeid arengusuundi. Üheks olulisemaks eesmärgiks on ressursside tõhusam kasutamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Innovatsioon ja uute tehnoloogiate kasutamine võib aidata suurendada tootlikkust ja vähendada keskkonnamõjusid. Samuti on oluline edendada koostööd teadus- ja arendusasutustega, et leida uusi lahendusi ja arendada jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikke tehnoloogiaid. Eulerpooli veebilehel pakume põhjalikke andmeid ja analüüse Eesti SKP-st kaevandamisest, sealhulgas ajaloolisi andmeid, trendide analüüse ja tulevikuprognoose. Meie eesmärk on anda kasutajatele täpne ja ajakohane ülevaade sektori arengutest ja nende mõjust majandusele. Seda tehes soovime aidata nii investoreid kui ka poliitikakujundajaid paremini mõista kaevandussektori dünaamikat ja teha teadlikke otsuseid. Kokkuvõttes on SKP kaevandamisest tähtis komponent Eesti majanduses, millel on laiaulatuslikud mõjud paljudele teistele sektoritele ja riigi majanduse tervikule. Oluline on jätkata sektori arendamist jätkusuutlikul ja keskkonnasõbralikul viisil, et tagada selle pikaajaline elujõulisus ja positiivne mõju kogu majandusele. Eulerpooli eesmärk on pakkuda täpseid ja põhjalikke andmeid selle protsessi toetamiseks ning aidata kaasa Eesti majanduse jätkusuutlikule arengule.