Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Läti Täistööaegne töökoht
Aktsia hind
Hetkel on täistööaegse töökoha väärtus Läti riigis 768 500 . Täistööaegne töökoht Läti riigis langes 768 500 1.12.2023, pärast seda kui see oli 781 100 1.9.2023. Ajavahemikus 1.6.1998 kuni 1.3.2024 oli SKP keskmine Läti riigis 819 700,00 . Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2007 984 300,00 , samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2010 720 300,00 .
Täistööaegne töökoht ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Täistööaeg | |
---|---|
1.6.1998 | 846 100,00 |
1.12.1998 | 839 900,00 |
1.6.1999 | 835 800,00 |
1.12.1999 | 830 000,00 |
1.6.2000 | 821 500,00 |
1.12.2000 | 819 500,00 |
1.6.2001 | 824 700,00 |
1.12.2001 | 826 000,00 |
1.3.2002 | 809 000,00 |
1.6.2002 | 841 300,00 |
1.9.2002 | 861 000,00 |
1.12.2002 | 868 000,00 |
1.3.2003 | 830 200,00 |
1.6.2003 | 842 800,00 |
1.9.2003 | 878 500,00 |
1.12.2003 | 840 200,00 |
1.3.2004 | 833 900,00 |
1.6.2004 | 832 800,00 |
1.9.2004 | 864 600,00 |
1.12.2004 | 839 400,00 |
1.3.2005 | 852 600,00 |
1.6.2005 | 856 200,00 |
1.9.2005 | 889 800,00 |
1.12.2005 | 884 100,00 |
1.3.2006 | 889 800,00 |
1.6.2006 | 923 300,00 |
1.9.2006 | 962 700,00 |
1.12.2006 | 955 100,00 |
1.3.2007 | 928 100,00 |
1.6.2007 | 941 500,00 |
1.9.2007 | 981 600,00 |
1.12.2007 | 984 300,00 |
1.3.2008 | 955 800,00 |
1.6.2008 | 960 600,00 |
1.9.2008 | 960 300,00 |
1.12.2008 | 919 200,00 |
1.3.2009 | 848 200,00 |
1.6.2009 | 813 700,00 |
1.9.2009 | 786 500,00 |
1.12.2009 | 770 200,00 |
1.3.2010 | 720 300,00 |
1.6.2010 | 744 700,00 |
1.9.2010 | 775 700,00 |
1.12.2010 | 761 900,00 |
1.3.2011 | 743 900,00 |
1.6.2011 | 767 100,00 |
1.9.2011 | 779 600,00 |
1.12.2011 | 776 000,00 |
1.3.2012 | 744 400,00 |
1.6.2012 | 764 100,00 |
1.9.2012 | 792 600,00 |
1.12.2012 | 799 400,00 |
1.3.2013 | 793 600,00 |
1.6.2013 | 794 900,00 |
1.9.2013 | 810 600,00 |
1.12.2013 | 799 700,00 |
1.3.2014 | 788 000,00 |
1.6.2014 | 808 300,00 |
1.9.2014 | 803 000,00 |
1.12.2014 | 797 700,00 |
1.3.2015 | 804 400,00 |
1.6.2015 | 812 900,00 |
1.9.2015 | 805 600,00 |
1.12.2015 | 794 500,00 |
1.3.2016 | 789 900,00 |
1.6.2016 | 798 100,00 |
1.9.2016 | 789 200,00 |
1.12.2016 | 774 100,00 |
1.3.2017 | 782 600,00 |
1.6.2017 | 794 600,00 |
1.9.2017 | 799 100,00 |
1.12.2017 | 799 000,00 |
1.3.2018 | 799 700,00 |
1.6.2018 | 813 800,00 |
1.9.2018 | 818 600,00 |
1.12.2018 | 802 500,00 |
1.3.2019 | 792 800,00 |
1.6.2019 | 797 900,00 |
1.9.2019 | 800 800,00 |
1.12.2019 | 795 700,00 |
1.3.2020 | 762 100,00 |
1.6.2020 | 782 600,00 |
1.9.2020 | 786 700,00 |
1.12.2020 | 767 100,00 |
1.3.2021 | 740 500,00 |
1.6.2021 | 757 800,00 |
1.9.2021 | 765 400,00 |
1.12.2021 | 765 200,00 |
1.3.2022 | 762 200,00 |
1.6.2022 | 789 200,00 |
1.9.2022 | 795 300,00 |
1.12.2022 | 787 200,00 |
1.3.2023 | 768 700,00 |
1.6.2023 | 783 200,00 |
1.9.2023 | 781 100,00 |
1.12.2023 | 768 500,00 |
Täistööaegne töökoht Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 768 500 |
1.9.2023 | 781 100 |
1.6.2023 | 783 200 |
1.3.2023 | 768 700 |
1.12.2022 | 787 200 |
1.9.2022 | 795 300 |
1.6.2022 | 789 200 |
1.3.2022 | 762 200 |
1.12.2021 | 765 200 |
1.9.2021 | 765 400 |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Täistööaegne töökoht
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇱🇻 Miinimumpalgad | 700 EUR/Month | 700 EUR/Month | Kvartal |
🇱🇻 Noorsootöötuse määr | 9,1 % | 9,8 % | Kuus |
🇱🇻 Omandimäär | 68,9 % | 68,6 % | Kvartal |
🇱🇻 Osalise tööajaga | 58 200 | 56 700 | Kvartal |
🇱🇻 Palgad | 1213 EUR/Month | 1160 EUR/Month | Kuus |
🇱🇻 Pensioniea mehed | 64,75 Years | 64,5 Years | Aastane |
🇱🇻 Pensioniiga naistele | 64,75 Years | 64,5 Years | Aastane |
🇱🇻 Pikaajalise töötuse määr | 2,1 % | 1,8 % | Kvartal |
🇱🇻 rahvastik | 1,87 mln. | 1,88 mln. | Aastane |
🇱🇻 Tööhõive määr | 64 % | 64 % | Kvartal |
🇱🇻 Tööhõive muutus | 0,3 % | −1 % | Kvartal |
🇱🇻 Tööjõukulud. | 173,26 points | 170,19 points | Kvartal |
🇱🇻 Tööpakkumised | 24 224 | 22 230 | Kvartal |
🇱🇻 Töötajad | 880 000 | 878 000 | Kvartal |
🇱🇻 Tootlikkus | 120,417 points | 120,774 points | Kvartal |
🇱🇻 Töötud isikud | 45 432 | 47 858 | Kuus |
🇱🇻 Töötuse määr | 7,2 % | 6,8 % | Kvartal |
🇱🇻 Vabad töökohad määr | 2,8 % | 2,5 % | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Täistööaegne töökoht?
Täna on tööjõuturg pidevas muutumises ja igal seal aset leidval muutusel on otsene mõju nii riigi kui ka üksikisiku heaolule. Täistööajaga tööhõive on üks olulisemaid indikaatoreid, mis annab aimu majanduse üldisest seisundist. Eulerpool esitleb põhjalikke makromajanduse andmeid ja aitab süvitsi mõista täistööajaga tööhõive trendide ja muutuste mõjusid. Täistööajaga tööhõive viitab olukorrale, kus inimene töötab tavapärase töölepinguga ning tema töökoormus vastab täistööaja määratlusele. Eestis on täistööaeg tavaliselt 40 tundi nädalas, kuid see võib tegevusalati erineda. Täistööajaga tööhõivel on oluline roll majanduse stabiilsuses ja kasvus, olles sageli seotud palgakasvu, tarbimisvõime ja üldise elatustasemega. Majanduslikult tugev riik, mis suudab pakkuda oma kodanikele täistööajaga töövõimalusi, on üldjuhul paremini varustatud pikaajalisteks majanduslikeks väljakutseteks. Täistööajaga tööhõive kõrge tase viitab tugevale tööjõuturule, mis omakorda viib kõrgema tarbimiseni ja suurendab sisemajanduse kogutoodangut (SKT). Kui inimesed on täistööajaga hõivatud, on neil stabiilne sissetulek, mis võimaldab neil rohkem tarbida ja investeerida. See omakorda toidab majanduslikku kasvu ja aitab luua uusi töökohti. Stabiilne sissetulek julgustab ka valitsusasutusi ja eraettevõtteid investeerima. Kõik need tegurid suubluvad tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu aluspõhja. Eestis jälgitakse täistööajaga tööhõive määrasid regulaarselt, et hindada tööjõuturu olukorda ja anomaaliate ilmnemise korral koheselt reageerida. Eesti Statistikaamet ja teised relevantsefääripõhised institutsioonid pakuvad sügavanalyütilisi andmeid, mis võimaldavad tööjõuturul toimuvaid muutusi kiiresti tuvastada ja vajalikke meetmeid rakendada. Täistööaega määravad ka erinevad demograafilised ja sotsiokultuurilised tegurid. Näiteks on Eestis tööjõuturul erinevad osalemisnäitajad vastavalt vanusegruppidele. Nooremad inimesed ja äsja tööturule astunud noorsoo esindajad on sageli madalama täistööajaga hõivemääraga. Samas on võrdlemisi stabiilse tööturuga vanemad inimesed, kellel on pikaajaline tööstaaž ja kõrge kvalifikatsioon. Samuti on täistööajaga tööhõive seotud rahvusvahelise konkurentsivõimega. Avatud majandusega riikides, nagu Eesti, on tööjõuturg tihedalt seotud globaalsete turumuutustega. Kvalifikatsiooni ja oskuste parem ühtimine tööturu nõudmistega võib aidata riigil meelitada välisinvesteeringuid ja soodustada ettevõtteid siia laienema. Eestis on head võimalused arenemiseks, kui tagada tööjõu vastavus rahvusvahelistele standarditele ja tipptehnoloogiatele. Oluline roll täistööajaga tööhõive tagamise juures on ka haridusel ja koolitusel. Eestis on palju programme ja algatusi, mille eesmärk on tõsta tööjõu kvalifikatsiooni ja oskuste taset. Täiendõpe ja ümberkoolitusprogrammid on olulised, et töötajad saaksid kohaneda tööjõuturu muutuva nõudlusega ja säilitada oma konkurentsivõime. Samuti aitab haridussüsteemi paindlikkus ja tööandjatega koostöö parandada tööjõu oskuste sobivust ja arendada uute tehnoloogiate kasutamist. Kuid täistööajaga töö ei tagas mitte ainult majanduslikku stabiilsust, vaid sellel on ka sotsiaalsed ja psühholoogilised mõjud. Stabiilne töö toob kaasa suurema rahulolu eluga, vähenda stressitaset ja toetab tugeva kogukonna põimumist. Täistööajaga töötajad panustavad aktiivsemalt ühiskondlikku ellu, tarbivad avalikke teenuseid ja loovad maksutulusid, mis toetavad valitsusjõude ja kohalikke omavalitsusi. Üheks aktuaalseks teemaks on ka töö- ja eraelu tasakaalu leidmine. Kuigi täistööaeg on oluline, püsib küsimus, kuidas saavutada optimaalne tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tööandjad ja töötajad võtavad üha rohkem arvesse paindlikkuse ja tööaja korraldamise võimalusi, mis aitavad tööjõul püsida produktiivsena ja rahulolevana. Eestis on mitmeid initsiatiive ja seadusandlikke muudatusi, mille eesmärk on toetada töö- ja eraelu tasakaalu ning tervisliku töökeskkonna loomist. Eulerpooli makromajanduslikud andmed näitavad ka kaugemate piirkondade tööhõive eripärasid. Regionaalsed erinevused tööjõuturul võivad peegeldada majanduse erinevat arengutaset ja ajutisi või pikaaegseid probleeme. Nende andmete jälgimine ja analüüsimine aitab poliitikakujundajatel ja majandusteadlastel tuvastada piirkondi, kus on vajalikud sihtotstarbelised meetmed ja sekkumised. Kokkuvõttes annab täistööajaga tööhõive selge pildi majanduse üldisest seisundist ja tulevikuväljavaadetest. Stabiilne ja kõrge tööhõive tähendab tugevat ja kasvavat majandust, suurenenud tarbimisvõimekust ja paremat elatustaset kogu elanikkonna jaoks. Eulerpool pakub põhjalikke ja usaldusväärseid andmeid ning analüüse, mis aitavad mõista täistööajaga tööhõive trende ja sellele mõjuvaid tegureid. Sõltumata majandusolude muutumisest, jääb täistööajaga tööhõive oluliseks indikaatoriks, mida tasub pidevalt jälgida ja analüüsida.