Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Läti Pensioniiga Naised
Aktsia hind
Praegune Pensioniiga Naised väärtus Läti on 64,5 aastas. Pensioniiga Naised Läti tõusis 64,5 aastas 1.1.2023, pärast seda kui see oli 64,25 aastas 1.1.2022. 1.1.2004 kuni 1.1.2024 oli keskmine SKT Läti 62,43 aastas. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2024 64,75 aastas, madalaim väärtus registreeriti 1.1.2004 59,50 aastas.
Pensioniiga Naised ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Pensioniiga naistele | |
---|---|
1.1.2004 | 59,50 Years |
1.1.2005 | 60,00 Years |
1.1.2006 | 60,50 Years |
1.1.2007 | 61,00 Years |
1.1.2008 | 61,50 Years |
1.1.2009 | 62,00 Years |
1.1.2010 | 62,00 Years |
1.1.2011 | 62,00 Years |
1.1.2012 | 62,00 Years |
1.1.2013 | 62,00 Years |
1.1.2014 | 62,25 Years |
1.1.2015 | 62,50 Years |
1.1.2016 | 62,75 Years |
1.1.2017 | 63,00 Years |
1.1.2018 | 63,25 Years |
1.1.2019 | 63,50 Years |
1.1.2020 | 63,75 Years |
1.1.2021 | 64,00 Years |
1.1.2022 | 64,25 Years |
1.1.2023 | 64,50 Years |
Pensioniiga Naised Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2023 | 64,5 aastas |
1.1.2022 | 64,25 aastas |
1.1.2021 | 64 aastas |
1.1.2020 | 63,75 aastas |
1.1.2019 | 63,5 aastas |
1.1.2018 | 63,25 aastas |
1.1.2017 | 63 aastas |
1.1.2016 | 62,75 aastas |
1.1.2015 | 62,5 aastas |
1.1.2014 | 62,25 aastas |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Pensioniiga Naised
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇱🇻 Miinimumpalgad | 700 EUR/Month | 700 EUR/Month | Kvartal |
🇱🇻 Noorsootöötuse määr | 9,1 % | 9,8 % | Kuus |
🇱🇻 Omandimäär | 68,9 % | 68,6 % | Kvartal |
🇱🇻 Osalise tööajaga | 58 200 | 56 700 | Kvartal |
🇱🇻 Palgad | 1213 EUR/Month | 1160 EUR/Month | Kuus |
🇱🇻 Pensioniea mehed | 64,75 Years | 64,5 Years | Aastane |
🇱🇻 Pikaajalise töötuse määr | 2,1 % | 1,8 % | Kvartal |
🇱🇻 rahvastik | 1,87 mln. | 1,88 mln. | Aastane |
🇱🇻 Täistööaeg | 768 000 | 768 500 | Kvartal |
🇱🇻 Tööhõive määr | 64 % | 64 % | Kvartal |
🇱🇻 Tööhõive muutus | 0,3 % | −1 % | Kvartal |
🇱🇻 Tööjõukulud. | 173,26 points | 170,19 points | Kvartal |
🇱🇻 Tööpakkumised | 24 224 | 22 230 | Kvartal |
🇱🇻 Töötajad | 880 000 | 878 000 | Kvartal |
🇱🇻 Tootlikkus | 120,417 points | 120,774 points | Kvartal |
🇱🇻 Töötud isikud | 45 432 | 47 858 | Kuus |
🇱🇻 Töötuse määr | 7,2 % | 6,8 % | Kvartal |
🇱🇻 Vabad töökohad määr | 2,8 % | 2,5 % | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Pensioniiga Naised?
Retireerumine naised: Eesti makromajanduse perspektiiv Eulerpooli veebileht on keskendunud makromajanduslike andmete professionaalsele esitamisele, pakkudes põhjalikku ülevaadet erinevate kategooriate lõikes. Üheks meie oluliseimaks kategooriaks on "Retirement Age Women" ehk pensioniealised naised, mis omab märkimisväärset mõju Eesti makromajanduse analüüsile. Pensioniealised naised on oluline demograafiline rühm, kelle käitumine ja olukord majanduse eri aspektides määrab suures osas rahvusliku majanduse ja sotsiaalsete institutsioonide stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse. Pensioniealiste naiste osakaal rahvastikus on oluline näitaja, mis peegeldab elanikkonna vananemist ja täiendava sotsiaalkaitse vajadust. Eesti rahvastiku vananemisseisundit iseloomustab üha suurenev eakate osakaal, kusjuures naistel on oodatav eluiga kõrgem kui meestel. See toob kaasa olulisi väljakutseid pensionisüsteemile, tervishoiule ja üldisele sotsiaalsele poliitikale. Pensioniealiste naiste majandusliku olukorra analüüs algab nende pensioni suuruse ja kattemäära hindamisest. Eestis on pensionisüsteem üles ehitatud kolmele sambale, millest esimene sammas peab tagama miinimumsissetuleku, teine sammas põhineb kohustuslikul kogumispensionil ja kolmas sammas vabatahtlikel pensionikindlustustoodetel. Pensioniealiste naiste sissetulekud sõltuvad suuresti sellest, millises ulatuses nad on osalenud teises ja kolmandas sambas ning milline on olnud nende tööstaaž ja palgatasemed tööelu jooksul. Statistilised andmed näitavad, et naised teenivad elu jooksul meeste keskmisest enamasti madalamat palka, mis tähendab ka väiksemaid sissemakseid teise ja kolmandasse sambasse. See murekoht viib sageli olukorrani, kus pensionile jäädes on naiste sissetulekud madalamad kui meestel. See omakorda tõstab vajadust tõhusa sotsiaalkaitse järele ja nõuab makromajanduslike poliitikate ümberkorraldamist. Tervishoid on veel üks valdkond, kus pensioniealised naised vajavad erilist tähelepanu. Vananedes suureneb tervishoiuteenuste kasutus ja vajadus tervishoiuressursside järele. Naised elavad üldiselt kauem kui mehed, mistõttu nad puutuvad sagedamini kokku vanusega seotud krooniliste haiguste ja terviseprobleemidega. Seetõttu on oluline, et tervishoiusüsteem oleks hästi rahastatud ja suudaks pakkuda kvaliteetseid teenuseid eakatele naistele. Sotsiaalne isolatsioon ja üksildus on samuti sageli pensioniealiste naiste seas levinud probleemid. Paljud naised võivad jääda üksi pärast abikaasa surma, mis võib süvendada vaimse tervise probleeme. Erikorrad ja toetavad kogukonnateenused on sel juhul hädavajalikud, et tagada nende heaolu ja sotsiaalse sidususe säilimine. Kultuuriline ja sotsiaalne osalemine on samuti oluline aspekt pensioniealiste naiste elus. Tegemised ja aktiivne osalemine ühiskondlikus elus aitavad säilitada nii vaimset kui füüsilist tervist. Kohalikud omavalitsused ja ühiskond tervikuna peaksid looma rohkem võimalusi ja platvorme, kus eakad naised saaksid osaleda kogukonnaelus ja sotsiaalsetes tegevustes. Lisaks kohalikele teguritele mõjutavad pensioniealiste naiste olukorda ka laiemad makromajanduslikud muutujad, nagu inflatsioon, maksupoliitika ja eluasemehindade tõus. Kõrgenev inflatsioon võib vähendada pensionide ostujõudu, samas kui eluasemehindade tõus võib muuta kinnisvara haldamise ja hoolduskulude katmise keerulisemaks. Sellest tulenevalt on pensioniealiste naiste finantskirjaoskus ja teadmised investeerimisvõimalustest üliolulised, et tagada nende majanduslik stabiilsus. On samuti tähtis märkida, et naised on ajalooliselt täitnud peamise rolli perekonnas hooldusandjatena, mis võib mõjutada nende tööhõivet ja sotsiaalset kindlustatust. Paljud naised võivad töö kõrvalt hoolitseda eakate vanemate või abivajavate pereliikmete eest, mis võib vähendada nende enda pensionimaksete summasid ja suurendada majanduslikku ebakindlust pensionieas. Eulerpooli andmed ja analüüsid võimaldavad jälgida ja mõista pensioniealiste naiste kõiki olulisi aspekte. Meie veebilehelt isikupärastatavad makromajanduslikud graafikud ja tabelid toovad välja trendid ja mustrid, mis võimaldavad paremini mõista rahvastiku vananemisega seotud dünaamikaid ning teha informeeritud otsuseid poliitikate kujundamisel. Kokkuvõttes on pensioniealised naised Eesti ühiskonnas äärmiselt oluline ja tähelepanu vajav demograafiline rühm. Nende majandusliku ja sotsiaalse olukorra põhjalik analüüs on hädavajalik nii valitsuse, tervishoiusüsteemi kui ka kogukondade tasandil. Eulerpooli eesmärgiks on pakkuda täpset ja ajakohast makromajanduslikku teavet, mis aitab kaasa teadlikele ja jätkusuutlikele lahendustele pensioniealiste naiste heaolu tagamisel.