Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Saksamaa Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe
Aktsia hind
Praegune Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe väärtus Saksamaa on 4,2 % of GDP. Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe Saksamaa vähenes 4,2 % of GDP peale 1.1.2022, pärast seda kui see oli 7,3 % of GDP 1.1.2021. Perioodil 1.1.1980 kuni 1.1.2023 oli SKP keskmine Saksamaa 3,31 % of GDP. Terve perioodi kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2015 8,60 % of GDP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2000 −1,80 % of GDP.
Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Jooksevkonto suhe SKPsse | |
---|---|
1.1.1982 | 0,70 % of GDP |
1.1.1983 | 0,60 % of GDP |
1.1.1984 | 1,50 % of GDP |
1.1.1985 | 2,70 % of GDP |
1.1.1986 | 4,20 % of GDP |
1.1.1987 | 3,90 % of GDP |
1.1.1988 | 4,10 % of GDP |
1.1.1989 | 4,60 % of GDP |
1.1.1990 | 2,90 % of GDP |
1.1.2002 | 1,90 % of GDP |
1.1.2003 | 1,40 % of GDP |
1.1.2004 | 4,50 % of GDP |
1.1.2005 | 4,70 % of GDP |
1.1.2006 | 5,80 % of GDP |
1.1.2007 | 6,90 % of GDP |
1.1.2008 | 5,70 % of GDP |
1.1.2009 | 5,80 % of GDP |
1.1.2010 | 5,70 % of GDP |
1.1.2011 | 6,20 % of GDP |
1.1.2012 | 7,10 % of GDP |
1.1.2013 | 6,60 % of GDP |
1.1.2014 | 7,20 % of GDP |
1.1.2015 | 8,60 % of GDP |
1.1.2016 | 8,60 % of GDP |
1.1.2017 | 7,80 % of GDP |
1.1.2018 | 8,00 % of GDP |
1.1.2019 | 8,20 % of GDP |
1.1.2020 | 6,50 % of GDP |
1.1.2021 | 7,30 % of GDP |
1.1.2022 | 4,20 % of GDP |
Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2022 | 4,2 % of GDP |
1.1.2021 | 7,3 % of GDP |
1.1.2020 | 6,5 % of GDP |
1.1.2019 | 8,2 % of GDP |
1.1.2018 | 8 % of GDP |
1.1.2017 | 7,8 % of GDP |
1.1.2016 | 8,6 % of GDP |
1.1.2015 | 8,6 % of GDP |
1.1.2014 | 7,2 % of GDP |
1.1.2013 | 6,6 % of GDP |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇩🇪 Autode eksport | 241 200 Units | 275 900 Units | Kuus |
🇩🇪 Ekspordid | 136,54 mld. EUR | 134,43 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Impordid | 113,2 mld. EUR | 107,4 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Jooksevkonto | 12,5 mld. EUR | 21,3 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Kapitalivood | −3,04 mld. EUR | 39,533 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Kaupade jooksevkonto | 26,229 mld. EUR | 25,506 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Kauplemisbilanss | 16,8 mld. EUR | 20,4 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Kauplemistingimused | 102 points | 102,4 points | Kuus |
🇩🇪 Kullavarud | 3351,53 Tonnes | 3351,53 Tonnes | Kvartal |
🇩🇪 Maagaasiimport | 259 035,362 Terajoule | 193 289,14 Terajoule | Kuus |
🇩🇪 relvamüük | 3,287 mld. SIPRI TIV | 1,481 mld. SIPRI TIV | Aastane |
🇩🇪 Teenuste jooksevkonto | −9,99 mld. EUR | −6,886 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Terrorismiindeks | 2,782 Points | 4,242 Points | Aastane |
🇩🇪 Toornafta tootmine | 28 BBL/D/1K | 25 BBL/D/1K | Kuus |
🇩🇪 Turistide saabumised | 3,464 mln. | 4,364 mln. | Kuus |
🇩🇪 Ülekanded | 640,796 mln. EUR | 644,496 mln. EUR | Kuus |
🇩🇪 Välisriikide otseinvesteeringud | 3,162 mld. EUR | 17,394 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Välisvõlg SKP suhtes | 147 % of GDP | 147 % of GDP | Kvartal |
🇩🇪 Välisvõlg. | 6,212 Bio. EUR | 6,109 Bio. EUR | Kvartal |
Jooksevkonto saldo protsendina SKP-st annab ülevaate riigi rahvusvahelise konkurentsivõime tasemest. Tavaliselt on riikidel, millel on tugev jooksevkonto ülejääk, eksporttuludest suuresti sõltuv majandus, kõrged säästumäärad, kuid nõrk sisemaine nõudlus. Teisalt on riikidel, millel on jooksevkonto puudujääk, tugevad impordid, madalad säästumäärad ja kõrge isiklik tarbimine protsendina kättesaadavatest tuludest.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Jooksevkonto ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) suhe?
Jooksevkonto ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhe on väga oluline makroökonoomiline näitaja, mis kajastab riigi majanduslikku tervislikkust ja konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. See suhe aitab mõista riigi väliskaubandusbilansi dünaamikaid ja nende mõju sisemajandusele. Eulerpoolis, professionaalses veebikeskkonnas, pakume põhjalikku ja ajakohast makroökonoomilist teavet, sealhulgas jooksevkonto ja SKP suhte analüüse. Esmalt on oluline mõista, mis on jooksevkonto. Jooksevkonto on rahvusvahelise majandustegevuse bilanssi osa, mis hõlmab kaupade ja teenuste importi-eksporti, esmase ja teisese tulu liikumisi, samuti kapitali- ja finantskontode jääke. Positiivne jooksevkonto saldo näitab, et riigil on rohkem eksporditulu kui impordikulusid, mis tähendab, et see riik on netolaenuandja maailmamajanduses. Negatiivne saldo, vastupidi, viitab netolaenuvõtja rollile. SKP, ehk sisemajanduse koguprodukt, mõõdab riigi kogutoodangut teatud ajaperioodil. See hõlmab kõikide lõppkaupade ja -teenuste väärtust, mis on toodetud riigi piirides, olles sellega riigi majanduse üldise tootlikkuse näitaja. Jooksevkonto ja SKP suhe on suhtarv, mis väljendab jooksevkonto saldo osana SKP-st. Seda näitajat kasutatakse tihti selleks, et hinnata riigi majanduspoliitika efektiivsust ja väliskaubandusliku positsiooni tugevust. Riigid, kellel on pikaajaline positiivne jooksevkonto ja SKP suhe, kipuvad olema majanduslikult tugevad ja finantsiliselt stabiilsed. Kui mõelda Eesti kontekstis, siis jooksevkonto ja SKP suhe võib anda palju olulist teavet. Näiteks võib see näidata, kuivõrd sõltub Eesti majandus ekspordist või impordist. Ekspordialane sõltuvus tähendab, et riigi majandus on tugevalt seotud välisnõudlusega, mis tähendab, et globaalsed majandustingimused võivad märkimisväärselt mõjutada majanduskasvu ja tööhõivet Eestis. Impordisõltuvuse korral võiks tekkida küsimusi riigi enesemajandamisvõime kohta. Jooksevkonto ja SKP suhte analüüs Eulerpooli andmetega võimaldab erinevaid võrdlusi ja trende selgelt visualiseerida. Ajapõhised suurused ja graafikud annavad võimaluse jälgida muutusi suhetes ning hinnata pikaajalisi ja lühiajalisi majandustrende. Näiteks võib jooksevkonto ja SKP suhe kasvada ajal, mil riigi eksport kasvab kiiremini kui import, või langeda kui import ületab ekspordi. Oluline on arvestada, et jooksevkonto ja SKP suhte dünaamika on tihedalt seotud ka teiste majandusnäitajate ja -teguritega. Näiteks valuutakurss, intressimäärad ja inflatsioon võivad oluliselt mõjutada jooksevkonto saldo ja SKP suhet. Eesti majanduses, mis on avatud ja sõltuv väliskaubandusest, mängivad need tegurid olulist rolli. Lisaks makroökonoomilistele teguritele võivad jooksevkonto ja SKP suhet mõjutada ka riigi majanduspoliitilised otsused. Fiskaalpoliitika ja rahapoliitika muudatused võivad muuta eksportijate ja importijate tegevustingimusi, mõjutades seeläbi kogu majanduse jooksevkonto saldot ja SKP-d. Eulerpoolis pühendume sellele, et pakkuda oma kasutajatele usaldusväärset ja ajakohast makroökonoomilist teavet. Meie platvorm võimaldab kasutajatel analüüsida jooksevkonto ja SKP suhteid erinevate perioodide ja maailma piirkondade lõikes, andes võimaluse teha põhjalikke ja informeeritud majandusanalüüse. Eesti majanduses on jooksevkonto ja SKP suhe olnud ajalooliselt kõikuv. Poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud muudatused mõjutavad pidevalt väliskaubandusbilanssi ja majanduskasvu. Tuleviku majanduspoliitikas ja strateegiate kujundamisel on jooksevkonto ja SKP suhte trendide jälgimine ja analüüsimine hädavajalik. Olgu see teadlaste, poliitikakujundajate või ettevõtjate jaoks, jooksevkonto ja SKP suhte analüüs pakub väärtuslikke teadmisi majanduse seisundi ja arengu kohta. Eulerpool on pühendunud sellele, et pakkuda kõigile oma kasutajatele täpset ja ajakohast teavet, mis aitab langetada informeeritud otsuseid ja strateegiaid. Kokkuvõtteks võib öelda, et jooksevkonto ja SKP suhe on kriitiline näitaja riigi majandusliku tervise hindamisel. Positiivne ja stabiilne suhe viitab majanduse heale seisundile ja võimekusele kohaneda rahvusvahelise majanduskeskkonna muutustega. Eulerpool jätkab tööd selle nimel, et pakkuda oma kasutajatele parimat ja täpsemat makroökonoomilist teavet ning analüüse, et aidata neil orienteeruda majanduslike otsuste tegemisel ja strateegiate kujundamisel.