Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Island Kaubandusbilanss
Aktsia hind
Praegune Kaubandusbilanss väärtus Island on 4,602 mld. ISK. Kaubandusbilanss Island tõusis 4,602 mld. ISK peale 1.3.2015, olles varem 3,562 mld. ISK 1.1.2015. Ajavahemikus 1.1.1960 kuni 1.7.2024 oli SKT keskmine Island −3,40 mld. ISK. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2008 21,09 mld. ISK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.10.2022 −54,83 mld. ISK.
Kaubandusbilanss ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Kauplemisbilanss | |
---|---|
1.8.1960 | 250 000,00 ISK |
1.10.1960 | 640 000,00 ISK |
1.1.1961 | 410 000,00 ISK |
1.2.1961 | 450 000,00 ISK |
1.8.1961 | 360 000,00 ISK |
1.9.1961 | 470 000,00 ISK |
1.11.1961 | 620 000,00 ISK |
1.1.1962 | 790 000,00 ISK |
1.2.1962 | 500 000,00 ISK |
1.3.1962 | 630 000,00 ISK |
1.5.1962 | 190 000,00 ISK |
1.8.1962 | 60 000,00 ISK |
1.10.1962 | 210 000,00 ISK |
1.1.1963 | 690 000,00 ISK |
1.2.1963 | 160 000,00 ISK |
1.10.1963 | 120 000,00 ISK |
1.11.1963 | 1,69 mln. ISK |
1.1.1964 | 40 000,00 ISK |
1.2.1964 | 280 000,00 ISK |
1.3.1964 | 460 000,00 ISK |
1.9.1964 | 280 000,00 ISK |
1.10.1964 | 470 000,00 ISK |
1.11.1964 | 1,18 mln. ISK |
1.3.1965 | 620 000,00 ISK |
1.4.1965 | 800 000,00 ISK |
1.5.1965 | 350 000,00 ISK |
1.8.1965 | 740 000,00 ISK |
1.11.1965 | 20 000,00 ISK |
1.12.1965 | 1,03 mln. ISK |
1.3.1966 | 320 000,00 ISK |
1.11.1966 | 20 000,00 ISK |
1.12.1966 | 2,02 mln. ISK |
1.12.1968 | 1,51 mln. ISK |
1.6.1969 | 230 000,00 ISK |
1.8.1969 | 760 000,00 ISK |
1.12.1969 | 630 000,00 ISK |
1.7.1971 | 10,00 mln. ISK |
1.3.1973 | 10,00 mln. ISK |
1.5.1973 | 10,00 mln. ISK |
1.7.1976 | 20,00 mln. ISK |
1.9.1976 | 10,00 mln. ISK |
1.2.1977 | 10,00 mln. ISK |
1.3.1977 | 10,00 mln. ISK |
1.5.1977 | 10,00 mln. ISK |
1.8.1977 | 10,00 mln. ISK |
1.1.1978 | 10,00 mln. ISK |
1.7.1978 | 30,00 mln. ISK |
1.9.1978 | 10,00 mln. ISK |
1.10.1978 | 20,00 mln. ISK |
1.12.1978 | 40,00 mln. ISK |
1.4.1979 | 80,00 mln. ISK |
1.7.1979 | 40,00 mln. ISK |
1.8.1979 | 10,00 mln. ISK |
1.10.1979 | 30,00 mln. ISK |
1.12.1979 | 50,00 mln. ISK |
1.3.1980 | 20,00 mln. ISK |
1.4.1980 | 80,00 mln. ISK |
1.5.1980 | 20,00 mln. ISK |
1.8.1980 | 40,00 mln. ISK |
1.12.1980 | 130,00 mln. ISK |
1.4.1981 | 50,00 mln. ISK |
1.7.1981 | 40,00 mln. ISK |
1.12.1982 | 90,00 mln. ISK |
1.2.1983 | 260,00 mln. ISK |
1.6.1983 | 50,00 mln. ISK |
1.8.1983 | 280,00 mln. ISK |
1.9.1983 | 190,00 mln. ISK |
1.3.1984 | 90,00 mln. ISK |
1.10.1984 | 60,00 mln. ISK |
1.4.1985 | 70,00 mln. ISK |
1.7.1985 | 140,00 mln. ISK |
1.8.1985 | 480,00 mln. ISK |
1.12.1985 | 270,00 mln. ISK |
1.2.1986 | 230,00 mln. ISK |
1.4.1986 | 900,00 mln. ISK |
1.5.1986 | 480,00 mln. ISK |
1.8.1986 | 850,00 mln. ISK |
1.4.1987 | 1,74 mld. ISK |
1.7.1987 | 230,00 mln. ISK |
1.4.1988 | 870,00 mln. ISK |
1.9.1988 | 170,00 mln. ISK |
1.1.1989 | 209,20 mln. ISK |
1.2.1989 | 648,10 mln. ISK |
1.3.1989 | 595,90 mln. ISK |
1.4.1989 | 745,70 mln. ISK |
1.6.1989 | 533,90 mln. ISK |
1.7.1989 | 199,50 mln. ISK |
1.8.1989 | 1,02 mld. ISK |
1.1.1990 | 494,30 mln. ISK |
1.2.1990 | 590,10 mln. ISK |
1.3.1990 | 1,04 mld. ISK |
1.6.1990 | 762,20 mln. ISK |
1.7.1990 | 1,20 mld. ISK |
1.9.1990 | 1,09 mld. ISK |
1.3.1991 | 2,01 mld. ISK |
1.9.1991 | 136,90 mln. ISK |
1.3.1992 | 1,24 mld. ISK |
1.5.1992 | 1,93 mld. ISK |
1.8.1992 | 795,60 mln. ISK |
1.11.1992 | 317,70 mln. ISK |
1.1.1993 | 847,40 mln. ISK |
1.3.1993 | 1,29 mld. ISK |
1.4.1993 | 263,50 mln. ISK |
1.7.1993 | 1,64 mld. ISK |
1.9.1993 | 1,18 mld. ISK |
1.10.1993 | 1,17 mld. ISK |
1.12.1993 | 41,60 mln. ISK |
1.1.1994 | 1,63 mld. ISK |
1.2.1994 | 540,40 mln. ISK |
1.3.1994 | 4,65 mld. ISK |
1.4.1994 | 1,58 mld. ISK |
1.7.1994 | 504,70 mln. ISK |
1.9.1994 | 2,41 mld. ISK |
1.11.1994 | 1,81 mld. ISK |
1.12.1994 | 1,35 mld. ISK |
1.1.1995 | 1,19 mld. ISK |
1.2.1995 | 794,10 mln. ISK |
1.3.1995 | 1,81 mld. ISK |
1.4.1995 | 1,17 mld. ISK |
1.5.1995 | 1,41 mld. ISK |
1.8.1995 | 24,00 mln. ISK |
1.9.1995 | 736,70 mln. ISK |
1.11.1995 | 707,50 mln. ISK |
1.12.1995 | 22,80 mln. ISK |
1.2.1996 | 2,07 mld. ISK |
1.3.1996 | 1,82 mld. ISK |
1.8.1996 | 222,60 mln. ISK |
1.1.1997 | 359,20 mln. ISK |
1.3.1997 | 2,52 mld. ISK |
1.3.1999 | 943,30 mln. ISK |
1.4.2001 | 883,50 mln. ISK |
1.10.2001 | 813,70 mln. ISK |
1.11.2001 | 182,60 mln. ISK |
1.12.2001 | 3,10 mld. ISK |
1.1.2002 | 4,07 mld. ISK |
1.2.2002 | 1,60 mld. ISK |
1.4.2002 | 883,70 mln. ISK |
1.5.2002 | 1,13 mld. ISK |
1.8.2002 | 297,60 mln. ISK |
1.10.2002 | 492,30 mln. ISK |
1.1.2003 | 3,95 mld. ISK |
1.2.2003 | 846,70 mln. ISK |
1.9.2008 | 3,22 mld. ISK |
1.10.2008 | 8,07 mld. ISK |
1.12.2008 | 21,09 mld. ISK |
1.2.2009 | 8,21 mld. ISK |
1.3.2009 | 13,23 mld. ISK |
1.5.2009 | 4,73 mld. ISK |
1.6.2009 | 3,56 mld. ISK |
1.8.2009 | 9,52 mld. ISK |
1.9.2009 | 7,27 mld. ISK |
1.10.2009 | 9,49 mld. ISK |
1.12.2009 | 10,47 mld. ISK |
1.1.2010 | 2,96 mld. ISK |
1.2.2010 | 11,20 mld. ISK |
1.3.2010 | 8,10 mld. ISK |
1.4.2010 | 4,35 mld. ISK |
1.5.2010 | 13,25 mld. ISK |
1.6.2010 | 8,11 mld. ISK |
1.7.2010 | 924,20 mln. ISK |
1.8.2010 | 4,35 mld. ISK |
1.9.2010 | 7,54 mld. ISK |
1.10.2010 | 8,39 mld. ISK |
1.11.2010 | 3,73 mld. ISK |
1.12.2010 | 11,11 mld. ISK |
1.1.2011 | 4,29 mld. ISK |
1.2.2011 | 5,69 mld. ISK |
1.3.2011 | 10,44 mld. ISK |
1.4.2011 | 220,10 mln. ISK |
1.5.2011 | 1,90 mld. ISK |
1.6.2011 | 5,63 mld. ISK |
1.7.2011 | 6,30 mld. ISK |
1.8.2011 | 5,77 mld. ISK |
1.9.2011 | 12,22 mld. ISK |
1.10.2011 | 4,74 mld. ISK |
1.11.2011 | 4,29 mld. ISK |
1.2.2012 | 9,20 mld. ISK |
1.3.2012 | 1,32 mld. ISK |
1.4.2012 | 5,79 mld. ISK |
1.8.2012 | 10,55 mld. ISK |
1.9.2012 | 5,55 mld. ISK |
1.10.2012 | 11,17 mld. ISK |
1.11.2012 | 5,78 mld. ISK |
1.12.2012 | 856,70 mln. ISK |
1.1.2013 | 7,61 mld. ISK |
1.2.2013 | 2,68 mld. ISK |
1.3.2013 | 45,30 mln. ISK |
1.7.2013 | 1,58 mld. ISK |
1.8.2013 | 3,11 mld. ISK |
1.10.2013 | 4,28 mld. ISK |
1.11.2013 | 7,93 mld. ISK |
1.1.2014 | 4,58 mld. ISK |
1.5.2014 | 1,74 mld. ISK |
1.8.2014 | 12,40 mln. ISK |
1.10.2014 | 8,36 mld. ISK |
1.11.2014 | 2,32 mld. ISK |
1.12.2014 | 505,90 mln. ISK |
1.1.2015 | 3,56 mld. ISK |
1.3.2015 | 4,60 mld. ISK |
Kaubandusbilanss Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.3.2015 | 4,602 mld. ISK |
1.1.2015 | 3,562 mld. ISK |
1.12.2014 | 505,9 mln. ISK |
1.11.2014 | 2,32 mld. ISK |
1.10.2014 | 8,361 mld. ISK |
1.8.2014 | 12,4 mln. ISK |
1.5.2014 | 1,736 mld. ISK |
1.1.2014 | 4,583 mld. ISK |
1.11.2013 | 7,931 mld. ISK |
1.10.2013 | 4,281 mld. ISK |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Kaubandusbilanss
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇮🇸 Ekspordid | 88,899 mld. ISK | 72,851 mld. ISK | Kuus |
🇮🇸 Impordid | 109,706 mld. ISK | 119,254 mld. ISK | Kuus |
🇮🇸 Jooksevkonto | −40,808 mld. ISK | −29,153 mld. ISK | Kvartal |
🇮🇸 Jooksevkonto suhe SKPsse | 0,9 % of GDP | −1,7 % of GDP | Aastane |
🇮🇸 Kapitalivood | 3,45 mld. ISK | 69,809 mld. ISK | Kvartal |
🇮🇸 Kullavarud | 1,98 Tonnes | 1,98 Tonnes | Kvartal |
🇮🇸 Terrorismiindeks | 0,233 Points | 0 Points | Aastane |
🇮🇸 Turistide saabumised | 173 295 | 156 360 | Kuus |
🇮🇸 Ülekanded | 2,135 mld. ISK | 2,334 mld. ISK | Kvartal |
🇮🇸 Välisriikide otseinvesteeringud | 21,19 mld. ISK | −2,312 mld. ISK | Kvartal |
🇮🇸 Välisvõlg. | 3,358 Bio. ISK | 3,123 Bio. ISK | Kvartal |
Islandi kaubandusbilansi puudujääk suurenes 2021. aastal 231,8 miljardi ISK-ni võrreldes 2020. aasta 145,3 miljardi ISK-ga. Kaupade ekspordi koguväärtus kasvas 21,8% ja ulatus 136,2 miljardi ISK-ni. Alumiiniumi ja alumiiniumitoodete eksport moodustas suurima osa tööstustoodete ekspordist ehk 37,3% kogu ekspordist. Mereannid panustasid 38,8% kogu ekspordist ja nende väärtus oli 7,4% suurem kui 2020. aastal. Värske kala ja külmutatud kalafilee moodustasid suure osa mereandide ekspordist. Peamised kaubanduspartnerid kaupade ekspordis olid Holland, Hispaania ja Ühendkuningriik, kuid 68,8% kogu ekspordist läks EMP riikidesse. Samal ajal kasvas import kiiremini, 28,9%, ulatudes 222,8 miljardi ISK-ni. Kasv tuli peamiselt transpordivahendite ja põhivara arvelt. Suurimad impordikategooriad olid tööstustarbed (28,8%) ja põhivara (22,2%). Peamised kaubanduspartnerid kaupade impordis 2021. aastal olid Norra, Hiina ja Saksamaa. Üle 58% impordi koguväärtusest tuli EMP riikidest.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Kaubandusbilanss?
Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.