Tšiili Kaubandusbilanss
Kursus
Praegune Kaubandusbilanss väärtus Tšiili on 2,79 B USD. Kaubandusbilanss Tšiili langes 2,79 B USD väärtuseni 1.2.2026, olles varem 3,811 B USD 1.1.2026. Perioodil 1.1.1991 kuni 1.2.2026 oli keskmine SKT Tšiili 623,61 M USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2026 3,81 B USD, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.10.2008 −1,34 B USD.
macro_seo_summary_intro macro_seo_summary_downmacro_seo_summary_avgmacro_seo_summary_highmacro_seo_summary_low
Kaubandusbilanss
Kaubandusbilanss
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Kaubandusbilanss Ajalugu
| Kuupäev | Väärtus |
|---|---|
| 2,79 B USD | |
| 3,811 B USD | |
| 3,594 B USD | |
| 1,898 B USD | |
| 1,449 B USD | |
| 1,218 B USD | |
| 1,11 B USD | |
| 56 M USD | |
| 1,324 B USD | |
| 1,624 B USD |
Sarnased makronäitajad Kaubandusbilanss-le
Ekspordid
Igakuiselt
Import
Igakuiselt
Jooksev konto
Kvartal
Jooksev konto SKP suhtes
Aastas
Kapitalivood
Kvartal
Kaubanduse tingimused
Kvartal
Kullavarud
Kvartal
Otsesed välismaised investeeringud
Kvartal
Terrorismi indeks
Aastas
Turisti saabumised
Igakuiselt
Väline võlg SKPga võrreldes
Aastas
Välisvõlg
Igakuiselt
Kaubandusbilanss
Tšiili on alates 1999. aastast registreerinud kaubandusülejääke, peamiselt vase saadetiste kasvu tõttu (45% kogu ekspordist). Kõige olulisemad mittemineraalsed ekspordiartiklid on tootmine (36%), kemikaalid (9%) ning põllumajandus/karjakasvatus, metsandus ja kalandus (7%). Peamised impordiartiklid on: tarbekaubad (30% kogu impordist), energiatooted (21%), kapitalikaubad (21%) ja kemikaalid ja metalltooted (11%). Tšiili peamised kaubanduspartnerid on: Hiina (40% kogu ekspordist ja 24% impordist), Ameerika Ühendriigid (14% kogu ekspordist ja 21% impordist), Brasiilia (5% kogu ekspordist ja 10% impordist). Teised olulised partnerid on: Lõuna-Korea, Jaapan, Saksamaa, Argentina.
Makroleheküljed teistele riikidele Ameerika
Mis on Kaubandusbilanss?
Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.
Kaubandusbilanss Tšiili — FAQ
What is the current Kaubandusbilanss in Tšiili?
The current Kaubandusbilanss in Tšiili is 2,79 BUSD as of 1.2.2026.
How has the Kaubandusbilanss in Tšiili changed recently?
The Kaubandusbilanss in Tšiili decreased from 3,811 BUSD (1.1.2026) to 2,79 BUSD (1.2.2026).
What is the all-time high for Kaubandusbilanss in Tšiili?
The all-time high for Kaubandusbilanss in Tšiili was 3,81 BUSD, recorded on 1.1.2026.
What is the all-time low for Kaubandusbilanss in Tšiili?
The all-time low for Kaubandusbilanss in Tšiili was −1,34 BUSD, recorded on 1.10.2008.
What is the historical average of Kaubandusbilanss in Tšiili?
The historical average of Kaubandusbilanss in Tšiili is 623,61 MUSD, calculated over the period from 1.1.1991 to 1.2.2026.
Where does the Kaubandusbilanss data for Tšiili come from?
The Kaubandusbilanss data for Tšiili is sourced from Banco Central de Chile and published on Eulerpool.