Saksamaa on kriisis, mis ei tule kui äikesemürin, vaid kui pidevalt kasvav vari. See on probleem, mida ei saa kiire lahendusega lahendada – ja see muudabki olukorra nii ohtlikuks. Eulerpool annab aru ähvardavast "hiilivast erosioonist", mis võib destabiliseerida mitte ainult Saksamaad, vaid kogu Euroopat.

2 500 € vaesem iga majapidamise kohta – ja see läheb hullemaks

Die nackten Zahlen sprechen für sich: Durch die Kombination aus hohen Energiekosten, sinkenden Exporten und einer bröckelnden Wettbewerbsfähigkeit ist der durchschnittliche deutsche Haushalt heute um €2.500 ärmer. Laut Bloomberg Economics hat sich die Wirtschaft nach fünf Jahren Stagnation so weit verlangsamt, dass sie inzwischen 5 % kleiner ist, als sie ohne die Pandemie gewesen wäre.

Doch die Probleme reichen tiefer: Der Verlust von günstigem russischem Gas hat die Energiepreise in die Höhe getrieben. Samal ajal on sellised suurfirmad nagu Volkswagen ja Mercedes-Benz sattunud massiivse surve alla Hiina autotootjate poolt, kes domineerivad elektrisõidukite turul. See, mis kunagi oli Saksamaa majanduse selgroog, muutub äkki nõrkuseks.

„Aeglaselt ja valusalt“: Kuidas Saksamaa ennast kaotab

„Saksamaa ei varise ühe ööga kokku. Just see teeb selle stsenaariumi nii kohutavaks,“ ütleb Amy Webb, Future Today Instituudi tegevjuht. „See on aeglane, vaevaline allakäik – mitte ainult ühe ettevõtte või linna, vaid terve riigi.“

Mõjud on juba tuntavad. Ettevõtted tõmbavad investeeringuid tagasi, eksport väheneb ja üha enam hästi haritud talente otsib õnne välismaal. Saksamaa sees kasvab sotsiaalne rahulolematus, mis viib ohtliku süüdistuste ja poliitilise ebastabiilsuse spiraalini.

Poliitiline ummikseis ja 2024. aasta valimised

Esmaspäeval kaotab liidukantsler Olaf Scholz tõenäoliselt umbusaldushääletuse – sündmus, mis käivitab ennetähtaegsed valimised 2024. aasta veebruaris. Ent lootus radikaalsele uuele algusele on väike.

Friedrich Merz, CDU tippkandidaat, panustab vanadele tõestatud kontseptsioonidele: madalad maksud, vähe reguleerimist ja kuulus „võlakärbe“. Kuid kriitikud hoiatavad, et see poliitika ei ole piisav struktuursete probleemide lahendamiseks.

Die poliitilised alternatiivid? SPD, mis panustab riigi suurematele investeeringutele ja suurematele võlgadele, või äärmuslikud parteid nagu AfD ja Sahra Wagenknechti liit, mis moodustavad umbes veerandi valijaskonnast.

Majandus ilma usalduseta

Kuna poliitika seisab, hoiab tagasi ka majandus. Investeeringud masinatesse on 9% alla kriisieelse taseme ning paljud keskmise suurusega ettevõtted ei plaani isegi riknenud seadmeid asendada. Bürokratia ja ebaselged poliitilised raamtingimused mõjutavad meeleolu.

Autotööstus – kunagi Saksamaa kroonjuveel – kaotab väärtust. Prognooside kohaselt võib sektor järgmisel kümnendil kaotada kuni 40% oma lisandväärtusest. Tarnijad nagu Schaeffler, Bosch ja Continental on juba koondamas tuhandeid töökohti. Thyssenkrupp plaanib vähendada 40% oma terasetöökohtadest.

Gibt es noch Hoffnung?

Es gibt Lichtblicke: Saksamaal on kõigi G7 riikide madalaim võlakoormus. Poliitilise tahte korral võiks riik massiivselt investeerida – näiteks infrastruktuuri, digitaliseerimise ja hariduse vallas. Eksperdid nagu Veronika Grimm nõuavad reformiprogrammi „Agenda 2010“ sarnast, et taastada konkurentsivõime.

Doch Zeit ist ein entscheidender Faktor. „Wir müssen jetzt handeln“, warnt Miguel Lopez, CEO von Thyssenkrupp. „Die Stabilität des deutschen Wirtschaftssystems, wie wir es kennen, bröckelt.“

Kriis on kohal – vaikselt, kuid peatamatult. Ja kui maailm vaatab, jääb üks küsimus vastamata: kas Saksamaa ärkab enne, kui on liiga hilja?