Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Taani Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest
Aktsia hind
Praegune Taani Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest väärtus on 1,6 mld. DKK. Taani Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest langes 1,6 mld. DKK 1.12.2023, pärast seda, kui see oli 1,687 mld. DKK 1.9.2023. Ajaperioodil 1.3.1990 kuni 1.3.2024 oli Taani keskmine SKP Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest 6,09 mld. DKK. Kõigi aegade kõrgeim näitaja saavutati 1.9.2004 väärtusega 11,72 mld. DKK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.12.2021 väärtusega 1,35 mld. DKK.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Kaevandamise SKP | |
---|---|
1.3.1990 | 6,28 mld. DKK |
1.6.1990 | 6,08 mld. DKK |
1.9.1990 | 5,70 mld. DKK |
1.12.1990 | 6,90 mld. DKK |
1.3.1991 | 4,18 mld. DKK |
1.6.1991 | 4,02 mld. DKK |
1.9.1991 | 4,36 mld. DKK |
1.12.1991 | 4,28 mld. DKK |
1.3.1992 | 4,68 mld. DKK |
1.6.1992 | 4,29 mld. DKK |
1.9.1992 | 4,64 mld. DKK |
1.12.1992 | 4,94 mld. DKK |
1.3.1993 | 4,92 mld. DKK |
1.6.1993 | 4,74 mld. DKK |
1.9.1993 | 4,95 mld. DKK |
1.12.1993 | 5,17 mld. DKK |
1.3.1994 | 5,29 mld. DKK |
1.6.1994 | 5,27 mld. DKK |
1.9.1994 | 5,17 mld. DKK |
1.12.1994 | 5,40 mld. DKK |
1.3.1995 | 5,41 mld. DKK |
1.6.1995 | 5,80 mld. DKK |
1.9.1995 | 5,77 mld. DKK |
1.12.1995 | 5,45 mld. DKK |
1.3.1996 | 6,05 mld. DKK |
1.6.1996 | 6,67 mld. DKK |
1.9.1996 | 7,12 mld. DKK |
1.12.1996 | 6,94 mld. DKK |
1.3.1997 | 7,50 mld. DKK |
1.6.1997 | 7,55 mld. DKK |
1.9.1997 | 7,59 mld. DKK |
1.12.1997 | 7,39 mld. DKK |
1.3.1998 | 6,97 mld. DKK |
1.6.1998 | 6,71 mld. DKK |
1.9.1998 | 6,81 mld. DKK |
1.12.1998 | 7,19 mld. DKK |
1.3.1999 | 7,30 mld. DKK |
1.6.1999 | 7,87 mld. DKK |
1.9.1999 | 8,86 mld. DKK |
1.12.1999 | 10,05 mld. DKK |
1.3.2000 | 10,68 mld. DKK |
1.6.2000 | 10,34 mld. DKK |
1.9.2000 | 10,27 mld. DKK |
1.12.2000 | 10,12 mld. DKK |
1.3.2001 | 9,93 mld. DKK |
1.6.2001 | 9,04 mld. DKK |
1.9.2001 | 9,69 mld. DKK |
1.12.2001 | 9,74 mld. DKK |
1.3.2002 | 9,91 mld. DKK |
1.6.2002 | 10,39 mld. DKK |
1.9.2002 | 9,72 mld. DKK |
1.12.2002 | 10,01 mld. DKK |
1.3.2003 | 10,05 mld. DKK |
1.6.2003 | 9,52 mld. DKK |
1.9.2003 | 9,75 mld. DKK |
1.12.2003 | 9,83 mld. DKK |
1.3.2004 | 10,35 mld. DKK |
1.6.2004 | 11,48 mld. DKK |
1.9.2004 | 11,72 mld. DKK |
1.12.2004 | 11,44 mld. DKK |
1.3.2005 | 11,55 mld. DKK |
1.6.2005 | 11,56 mld. DKK |
1.9.2005 | 11,22 mld. DKK |
1.12.2005 | 10,71 mld. DKK |
1.3.2006 | 10,70 mld. DKK |
1.6.2006 | 10,63 mld. DKK |
1.9.2006 | 10,07 mld. DKK |
1.12.2006 | 10,38 mld. DKK |
1.3.2007 | 9,75 mld. DKK |
1.6.2007 | 8,98 mld. DKK |
1.9.2007 | 9,60 mld. DKK |
1.12.2007 | 9,08 mld. DKK |
1.3.2008 | 8,65 mld. DKK |
1.6.2008 | 8,43 mld. DKK |
1.9.2008 | 8,29 mld. DKK |
1.12.2008 | 8,36 mld. DKK |
1.3.2009 | 7,62 mld. DKK |
1.6.2009 | 7,40 mld. DKK |
1.9.2009 | 7,64 mld. DKK |
1.12.2009 | 6,90 mld. DKK |
1.3.2010 | 7,05 mld. DKK |
1.6.2010 | 7,06 mld. DKK |
1.9.2010 | 6,33 mld. DKK |
1.12.2010 | 6,76 mld. DKK |
1.3.2011 | 5,54 mld. DKK |
1.6.2011 | 6,57 mld. DKK |
1.9.2011 | 6,13 mld. DKK |
1.12.2011 | 6,01 mld. DKK |
1.3.2012 | 5,64 mld. DKK |
1.6.2012 | 5,63 mld. DKK |
1.9.2012 | 5,40 mld. DKK |
1.12.2012 | 5,34 mld. DKK |
1.3.2013 | 4,74 mld. DKK |
1.6.2013 | 4,66 mld. DKK |
1.9.2013 | 4,53 mld. DKK |
1.12.2013 | 4,31 mld. DKK |
1.3.2014 | 4,50 mld. DKK |
1.6.2014 | 4,05 mld. DKK |
1.9.2014 | 4,11 mld. DKK |
1.12.2014 | 4,25 mld. DKK |
1.3.2015 | 4,02 mld. DKK |
1.6.2015 | 3,74 mld. DKK |
1.9.2015 | 3,40 mld. DKK |
1.12.2015 | 3,14 mld. DKK |
1.3.2016 | 3,27 mld. DKK |
1.6.2016 | 4,09 mld. DKK |
1.9.2016 | 3,97 mld. DKK |
1.12.2016 | 3,91 mld. DKK |
1.3.2017 | 3,27 mld. DKK |
1.6.2017 | 3,27 mld. DKK |
1.9.2017 | 3,30 mld. DKK |
1.12.2017 | 2,93 mld. DKK |
1.3.2018 | 2,40 mld. DKK |
1.6.2018 | 2,92 mld. DKK |
1.9.2018 | 2,90 mld. DKK |
1.12.2018 | 2,88 mld. DKK |
1.3.2019 | 2,90 mld. DKK |
1.6.2019 | 2,90 mld. DKK |
1.9.2019 | 2,36 mld. DKK |
1.12.2019 | 1,69 mld. DKK |
1.3.2020 | 1,68 mld. DKK |
1.6.2020 | 1,85 mld. DKK |
1.9.2020 | 1,89 mld. DKK |
1.12.2020 | 1,65 mld. DKK |
1.3.2021 | 1,90 mld. DKK |
1.6.2021 | 1,92 mld. DKK |
1.9.2021 | 1,79 mld. DKK |
1.12.2021 | 1,35 mld. DKK |
1.3.2022 | 1,42 mld. DKK |
1.6.2022 | 1,84 mld. DKK |
1.9.2022 | 1,80 mld. DKK |
1.12.2022 | 1,57 mld. DKK |
1.3.2023 | 1,51 mld. DKK |
1.6.2023 | 1,61 mld. DKK |
1.9.2023 | 1,69 mld. DKK |
1.12.2023 | 1,60 mld. DKK |
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 1,6 mld. DKK |
1.9.2023 | 1,687 mld. DKK |
1.6.2023 | 1,612 mld. DKK |
1.3.2023 | 1,506 mld. DKK |
1.12.2022 | 1,573 mld. DKK |
1.9.2022 | 1,799 mld. DKK |
1.6.2022 | 1,84 mld. DKK |
1.3.2022 | 1,424 mld. DKK |
1.12.2021 | 1,345 mld. DKK |
1.9.2021 | 1,788 mld. DKK |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇩🇰 Aastane SKP kasvumäär | 3,4 % | 2,1 % | Kvartal |
🇩🇰 Avaliku sektori SKP | 114,403 mld. DKK | 114,144 mld. DKK | Kvartal |
🇩🇰 Brutoinvesteeringud põhivarasse | 115,993 mld. DKK | 124,486 mld. DKK | Kvartal |
🇩🇰 Ehitusest tulenev SKP | 31,299 mld. DKK | 31,059 mld. DKK | Kvartal |
🇩🇰 Sisemajanduse kogutulu | 644,065 mld. DKK | 638,146 mld. DKK | Kvartal |
🇩🇰 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 72 034,31 USD | 71 224,34 USD | Aastane |
🇩🇰 SKP kasv terve aasta lõikes | 1,9 % | 2,7 % | Aastane |
🇩🇰 SKP kasvumäär | −1,4 % | 1,7 % | Kvartal |
🇩🇰 SKP põllumajandusest | 8,269 mld. DKK | 8,478 mld. DKK | Kvartal |
🇩🇰 SKP püsivhindades | 652,991 mld. DKK | 662,052 mld. DKK | Kvartal |
🇩🇰 SKT | 404,2 mld. USD | 400,17 mld. USD | Aastane |
🇩🇰 SKT inimese kohta | 61 031,81 USD | 60 345,56 USD | Aastane |
🇩🇰 Töötleva tööstuse SKP | 105,036 mld. DKK | 111,309 mld. DKK | Kvartal |
🇩🇰 Transpordisektori SKP | 112,982 mld. DKK | 113,993 mld. DKK | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamisest?
Eesti majandus seisneb paljuski selle loodusressursside ekspluateerimises ja üks peamisi näitajaid, mis peegeldab riigi majanduslikku seisu, on sisemajanduse koguprodukt (SKP) kaevandamise sektorist. Eulerpooli veebilehel on meie eesmärk pakkuda terviklikke ja täpseid makromajanduslikke andmeid, mis hõlmavad ka Eesti kaevandussektori panust SKP-sse. Käesolevas artiklis selgitame, mis on SKP kaevandamisest, kuidas see arvutatakse, millised on selle sektoriga seotud olulisemad tegurid ja kuidas Eesti kaevandusmajandus on ajas arenenud. Kaevandamine on majandussektor, mis hõlmab mitmesuguste mineraalide ja loodusvarade, nagu metallid, kivimid ja energeetilised ressursid, väljakaevamist, puhastamist ja töötlemist. Eestis on kaevandussektor peamiselt tuntud põlevkivi, fosforiidi, dolomiidi ja turba kaevandamise poolest. Neid ressursse kasutatakse nii kodumaises tööstuses kui ka eksporditakse, mõjutades üldist majanduskasvu ja sissetulekute taset. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on kogu lõpptoodangu ja teenuste rahaline väärtus, mida mingis riigis toodetakse teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul. SKP kaevandamisest tähendab seega antud perioodil kaevandussektoris toodetud kaupade ja teenuste rahalist väärtust. See hõlmab nii tooraine kaevandamist kui ka selle töötlemist ning turustamist. Eestis on kaevandussektori SKP arvutamine keerulisem protsess, kuna see hõlmab mitut astet ja erinevaid komponente. Esiteks, tooraine kaevandamise etapp. See koosneb kaevandusloa saamisest, koha ettevalmistamisest, kaevandamisprotsessist endast ja esmase töötluse astmetest, nagu purustamine ja sorteerimine. Teiseks, töötlemisetapp. See hõlmab kaevandatud tooraine edasist töötlemist, et muuta see kasutuskõlblikuks toormaterjaliks või lõpptooteks. Kolmandaks, turustamise etapp, mis sisaldab tooraine ja töödeldud toodete müüki nii sise- kui välisturgudele. Kõik need etapid koos moodustavad kaevandussektori toodangu väärtuse, mis lisatakse SKP arvutamisse. Kaevandussektor on äärmiselt ressursimahukas ja vajab suurt algkapitali, samuti kaasaegset tehnoloogiat ja tööjõudu. Lisaks sellele seisavad ettevõtted silmitsi mitmete regulatiivsete ja keskkonnaalaste nõuetega, mis mõjutavad oluliselt nii tegevuskulusid kui ka tulusid. Nende kulutuste suuruse tõttu on kaevandussektori SKP sageli volatiilne ja allutatud mitmetele majanduslikele ja poliitilistele riskidele. Eesti kaevandussektor on viimastel aastakümnetel läbinud mitmeid muudatusi. Pärast taasiseseisvumist oli sektori ülesehitamine ja moderniseerimine üks peamisi väljakutseid. Selle käigus on tehtud olulisi investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, parandatud tööohutust ja võetud kasutusele keskkonnasõbralikumad lähenemisviisid. Need muudatused on aidanud kaasa sektori stabiilsusele ja konkurentsivõimele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Täna on Eesti kaevandussektor oluline majanduslik komponent, millel on märkimisväärne mõju riigi SKP-le. Kaevandussektori tähtsust Eesti SKP-le võib näha ka töökohtade loomise ja regionaalse arengu kontekstis. Kaevanduspiirkonnad, eriti Ida-Virumaa, on saanud kasu kaevandustegevusest tulenevatest investeeringutest ja töökohtadest, mis on aidanud kaasa piirkondade majanduslikule arengule ja elanikkonna elatustaseme tõusule. Samas on oluline pöörata tähelepanu ka keskkonnamõjudele, mis kaasnevad kaevandustegevusega. Keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkuse küsimused on keskse tähtsusega, et tagada sektori pikaajaline elujõulisus ja kohalike ökosüsteemide kaitse. Eesti kaevandussektori tulevikuplaanid hõlmavad mitmeid arengusuundi. Üheks olulisemaks eesmärgiks on ressursside tõhusam kasutamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Innovatsioon ja uute tehnoloogiate kasutamine võib aidata suurendada tootlikkust ja vähendada keskkonnamõjusid. Samuti on oluline edendada koostööd teadus- ja arendusasutustega, et leida uusi lahendusi ja arendada jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikke tehnoloogiaid. Eulerpooli veebilehel pakume põhjalikke andmeid ja analüüse Eesti SKP-st kaevandamisest, sealhulgas ajaloolisi andmeid, trendide analüüse ja tulevikuprognoose. Meie eesmärk on anda kasutajatele täpne ja ajakohane ülevaade sektori arengutest ja nende mõjust majandusele. Seda tehes soovime aidata nii investoreid kui ka poliitikakujundajaid paremini mõista kaevandussektori dünaamikat ja teha teadlikke otsuseid. Kokkuvõttes on SKP kaevandamisest tähtis komponent Eesti majanduses, millel on laiaulatuslikud mõjud paljudele teistele sektoritele ja riigi majanduse tervikule. Oluline on jätkata sektori arendamist jätkusuutlikul ja keskkonnasõbralikul viisil, et tagada selle pikaajaline elujõulisus ja positiivne mõju kogu majandusele. Eulerpooli eesmärk on pakkuda täpseid ja põhjalikke andmeid selle protsessi toetamiseks ning aidata kaasa Eesti majanduse jätkusuutlikule arengule.